3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Meie mees vihmametsas: Illar Muul

Eesti soost tuntuima vihmametsade uurija Illar Muuli huvi troopiliste maade vastu algas juba vikese poisina Eestis, kui ta lasteraamatu leheklgedel hupalliga mda maailma pnevamaid looduspaiku reisis. Kui Illari pere siit 1944. aastal Ameerikasse pgenes, toitsid Uues Maailmas poisi huvi ntsupakkidest prit kaardid, kus peal olid eksootilised loomad. Neid ma armastasin koguda, naerab Illar Muuli, kes enda snul enam ntsu ei nri. Ntsukaardid on teda aga omal kombel aidanud vihmametsade maailma.

Ilmar Muuli
Tere, sirutan ke rohekashallis tuulepluusis tagasihoidlikule, justkui omaette nurka hoidvale mehele. Prillide tagant vlgatab midagi ja saan vaikse tere vastu. Esmamulje Illar Muulist ei rgi sellest, et tegu on enesekindla ja phimtetega looduskaitsjaga, kes on aastaid Ameerika sjave uurimisinstituudiga seotud olnud. Kas rkida temaga edasi inglise keeles, mtlen ja pobisen midagi ksida, tema vastab samuti inglise keeles. Kuni selgub, et Illar rgib eesti keelt tiesti vabalt ja puhtalt. Tegelikult on see uskumatu, et inimene, kes le 50 aasta pole emakeeles knelnud, rgib nii soravalt, ehkki ise hbeneb, et teeb vigu... aga eks me kik oleme emakeele ja kodumaa suhtes tundlikud, omal viisil.

Olete Eestis le 60 aasta esimest korda. Teie esimesed muljed?
Esimesed muljed on lennuki pealt, Estonian Air-ist. Kik oli seal eesti moodi, tpselt eesti moodi. Mitte pool vi kolmveerand vi nii. Stjuardessid kitusid viisakalt, abivalmilt, Ameerikas oli ka vanasti nii, aga nd on kigil kiire, palgad on viksemad ja teenindus pole nii soe. Rkisin stjuardessile, et ma pole kuuskmmend aastat Eestis kinud. Ta naeratas ja ti mulle I klassist he pudeli veini! See on vike kingitus, tles ta.

Mida olete Eestis teinud esimestel pevadel?

Lapsena, nii siin kui Ameerikas, on minu spradeks alati osutunud vanemad inimesed, ning suurem osa neist pole enam elus.

Helistasin sugulastele, nad viisid mind maale, Langale, kus lapsena olin, siis, kui isa oli Siberisse viidud. Ema andis mind tookord siia-sinna sugulaste juurde hoida, nii Saaremaale, Iklasse, Sakusse, Langale, Kloostrisse Lnemaal. Mletan, et seal Kloostris oli suur mets ja veskid, ujutasime roost tehtud parte allavoolu he sbraga.

Olid need kohad endiselt ilusad?
Jah. Selleprast ma polegi varem Eestisse tulnud, sest ma nii kartsin, et ilusad mlupildid saavad rikutud, aga ei! Isegi Tallinn. Siit lahkudes oli ju Tallinna nii kvasti pommitatud. Pilt oli vga kole. Mrtsipommitamise ajal olin Sakus ja nutsin, vaadates Tallinna poole. Ksisin, kas ema ja vend veel elavad? Nad jid nneks ellu.
Isa oli ju Siberis, viidi siit 1942. aastal ra, kuna tema ja suurem osa tema grupist ei tahtnud sdida Vene poolel, keeldus rindele minemast. Ta oleks ju sdinud teiste eestlaste vastu. Tagasi pses ta 1944. aastal.
Ma ei tea, kui tpselt teil tolle aja sndmusi ksitletakse. Ajalugu on ju alati vitjate poolt kirjutatud...

Meie president igal juhul ei linud 9. mail Moskvasse.
Oo jaa, ma tean seda, arvan, et see oli Eestist vga tubli.

Praegu tulete aga...
...Sri Lankast. Tegin seal oma harilikku td: kaitseme vihmametsa ja samal ajal ritame muuta metsa rohkem inimesele kasulikuks. Kui mets pole kasulik, likavad inimesed selle maha puud lhevad laudadeks ja vineeriks. Asemele rajatakse mingi monokultuurne pllumaa (kohviistandus niteks toim.), mis maa ja hukese huumusekihi kiiresti vlja kurnab. Meie ritame selgitada, et kuigi need monokultuurid paistavad alguses kvasti kasumit tootvat, on tegelik kasum peidus rgmetsas endas. Kuidas aga rgmetsa kasutada, seda ppisime tegelikult hiinlaste kest. Nemad vtsid ju oma vihmametsa maha tkk-tkk aega tagasi, palju varem kui Luna-Ameerika vi Aafrika vi Malaisiagi. Hiinas, Birma piiri juurest, algab tsoon kuni Taiwanini kutsun seda Southern Belly of China (Hiina Luna-Kht) kus olid algselt kik vihmametsad. Nd on seal jrel vga vhe metsi, ainult umbes 500 000 ha, suurem osa Yunnanis, Laose ligidal. Selle ala lhedal asubki ju kurikuulus Kuldne Kolmnurk seal on alati palju hdaohtlikku, narkoprobleemid on ainult ks osa sellest. Vanasti oli seal palju malaariat, ja tiigrid ja elevandid ning igasugused haigused. Edela-Hiinas Yunnanis rgitakse 26 keelt sealkandis vanad kultuurid elavad veel, ning neile ei meeldi hiinlased, viimased kardavad seal olla. eldakse, et see oli must ala. Kui me seal ttama hakkasime, oli alguses vga raske.
Muide, see on kant, kus malaaria trjuti tiesti vlja! Esimest korda maailmas hes paigas, kus oli palju malaariat.

Kuidas see vimalikus osutus? Kas mrkidega?

Ei, mrk pole kunagi vga palju aidanud. Nad tegid seda vga lihtsalt. Kigepealt oli olemas vga hea haridusprogramm Hiina poolt. See oli veel enne kultuurirevolutsiooni. Inimestele tehti selgeks, et neil peavad olemas voodivrgud. Ise nad need valmistasid, materjal aga anti valitsuse poolt. Kui inimene on haigestunud malaariasse, eriti siis on vga thtis teada, et voodivrku tuleb kasutada, et ssed ei pseks verd imema ja haigust edasi kandma. See ongi kige esmane asi. Ja nii saadigi selles piirkonnas malaariast jagu, esimest korda maailmas.
Nd tuleb sinna paraku Birmast ja Laosest malaaria tagasi tnu narkomaanidele. Samuti soodustab seda nd palju suurem liikumisvabadus ka suurtele probleemidele.

Mida tegid hiinlased vihmametsade taastamiseks?
Hiinlased, kes olid oma vihmametsad maha vtnud, said aru, et see oli viga. Kigepealt tlevad inimesed: vihmamets. Aga igal pool on mets unikaalne, erinev. Selles Hiina regioonis ei saa ldse monokultuure kasvatada metsadest mahavetud aladel mida talupoegadel alul ksti teha panna maha maisi vi riisi. Vesi viis ra taimed vi pike krvetas need. Aga hiinlasele on toit thtis eldakse, et nlgiv hiinlane sb ainult kolm korda pevas (naerab), jukas sb ikka mitu korda rohkem. Hiina valitsus ngi, et kolhooside vrk ei toimi, monokultuuride rajamine.

Siis inimesed istutasid he vi kahe aakri (ameeriklased arvestavad he hektari kohta ca 2 ja pool aakrit toim.) peale uuesti oma vikese vihmametsa, kus nad kasvatasid mitukmmend erinevat liiki taimi metsa all ning said sealt vga erinevaid vilju ja hvesid.
Hiljem, Malaisias, saadi poole aakri pealt terve suurpere toit ning ji veel legi, et ma natuke taimi, selleks et osta riisi. Riisi saab kasvatada monokultuurina, sealkandis polnud see vimalik. Eriti vimas on, kui terve kla rajab sellise vihmametsa heskoos. Uurides kohalikku faunat, leidsime sellisest metsast palju rohkem loomi kui rgmetsast. rgmetsas pole niipalju sa, seal on kll palju liike, aga mitte suuri populatsioone. Home-garden tpi vihmametsas on aga palju liike ja suured asurkonnad.

Seal jrelikult neid krgeid korrusmaja-krgusi puid ei kasvatata?
Nende all ei kasvaks midagi. Aga muidu on see aed ikka nagu vihmamets.

Kuidas valge mees ldse vihmametsi uurima sattus?

Kui ma olin nelja-aastane, tekkis mul huvi vihmametsade vastu. Siin Eestis. Meil oli kodus ks raamat, kus peategelased leidsid hupalli, lksid selle sisse ning pall tusis kogemata hku. hupall viis neid igale poole le maailma. Kige huvitavam koht, kuhu nad judsid, oli vihmamets. Raamatus olid ka pildid ahvidest ja muudest huvitavatest loomadest.
Kui Ameerikasse lksin, olid sealsetes ntsupakkides kaardid sees. Ndsel ajal on ju jalgpalli- vi korvpallimngijad, tookord olid need ka, aga oli veel loomapiltidega. Orangutan oli hel pool ja pildi teisel poolel oli kaart, kus oli nidatud ja kirjeldatud looma elupaika. Ma hakkasin neid vihmametsade kaarte korjama. Ja muidugi loomaias kisin neid loomi vaatamas need meeldisid mulle vga.

Aga edasi ei sujunud minu huvi vihmametsade vastu sugugi. Lksin likooli bioloogiat ppima ja olin nii pettunud, et seal polnud kursusi koloogiast see oli vlja jetud, et teha ruumi uutele tehnoloogiate ja teaduste kursustele olid 1960-ndad aastad.
Seda vib vist vrrelda veidi meie tnapevase olukorraga et koloogia on jnud tagaplaanile, philine on geenitehnoloogia jne.Ma pidin igasugused kursused lbi tegema, mis ei pakkunud huvi ja mida ma lausa vihkasin nagu trigonomeetria. eldi, et kll ned, see on vajalik. Ma olen nd 67 aastat vana ja pole oma elus kunagi trigonomeetriat kasutanud! Isegi mitte neid vihmametsa rippradu kavandades. Aga neid aineid, mida mul oleks vaja olnud loomade kitumist, koloogiat, ei saanud ma mitte kunagi ppida. Muide, nd kll neid petatakse, aga mitte kllaldaselt.
Seoses molekulaarbioloogia arenguga kadusid kik elulised ained. Mtlesin, et kui lhen krgemasse astmesse edasi ppima, et siis saan teha, mida tahan. Aga ei, rohkemgi veel tuli neid ballastaineid.
Loomade kitumist ei saanud kusagil ppida. Ning siis ma ei kannatanud seda enam vlja! Koondasin ise teistest likoolidest inimesi, keda asi huvitas ja panime kokku he kursuse. Professorid tegid mulle peapesu selle eest, kui ngid mu pikesest plenud nahka see oli testuseks, et olin vljas looduses viibinud nad tlesid, et peaksin olema laboratooriumis ja uurima fsioloogiat. Ent minu arusaam oli, et peab kiki asju teadma, et loomadest aru saada. Alati vaidlesin professoritega, minu suhtumine oli selline: kui tahate mind vlja visata, visake, aga ma ei jta maha oma huvisid ja ei jrgi teed, mis minu ngemuse kohaselt on kasutu.

Arvan, et klassikaline haridus kui selline on vga kehv. Minu lastel oli ka alati vimalus midagi muud tundma ppida, meil oli suur maa-ala, kus oli igasuguseid loomi: hobused, lehmad, lambad et lapsed neksid ka muud.
Kui sain valmis oma doktorit, veti mind kohe sjavkke, sest parasjagu kis Vietnami sda. See oli 1965. aastal.

Ja saadeti pssiga stta?

Ei, sellel teemal tuli mul oma sda pidada (naerab). Ma ei tahtnud minna, kirjutasin igale poole, ka president Johnsonile.

Otse presidendile?
Sain ka vastuse, helt kindralilt Valgest Majast. Mu kiri oli vist nii loogiline, et nad ei saanud seda krvale heita. Kirjutasin, et mul pole eriti palju stta ohverdada, niteks silmad on haiged. Pakkusin, et oleks rohkema kasu, kui minu erialaseid oskusi rakendataks. Kindral vastas: ra muretse, me rakendame sind tle nii, et su haridusest on kasu. Ja mind suunatigi Walter Reedi nimelisse sjaliste uuringute instituuti (Walter Reed Army Institute of Research). Walter Reed oli see inimene, kes uuris, kuidas malaariast ja kollasest palavikust jagu saada.
Kuna olin hariduselt koloog, pandi mind petama epidemiolooge, nii laboratooriumis kui praktikas. Mudelina kasutasime kahte erinevat entsefaliidiviirust. Pras vljapet sitsid need epidemioloogid Vietnami. Muidugi me ainult mitte ei ppinud, vaid ka uurisime, kuidas need kaks viirust tekivad jne.
Enne oli neid aastaid uuritud, aga pris vhe vastuseid saadud ksimustele. Nd saime kahe aastaga kik vastused, mis neid kahte viirust puudutasid. Selle peale Walter Reedi instituudi kindralist juht kutsus mind enda juurde, et mis ma nd tahaksin teha? Ta teadis, et mul oli huvi lendoravate vastu. Sel ajal avastati neil uus haigus riketsia. Ning siis tuli vlja, et nad kannavad edasi epideemilist tfust, mille kohta arvati, et see on juba kadunud. Kuni praeguseni on see liik lendoravaid ainuke loom, kellelt vib leida riketsiat. tlesin, et soovin Malaisiasse, kuna seal on palju lendoravaid. Kindral vastas et mine siis Malaisiasse, meil on seal laboratoorium. Olin vga kahtlustav, et mida ma seal tegema pean, kas lastakse ikka uurida. Kindral ise oli vga haruldane arst, ta uuris jaapani entsefaliiti, mis on liohtlik haigus. Kindrali abiline oleks peaaegu toolilt maha kukkunud, ei uskunud oma krvu, et Ameerika sjavgi hakkab lendoravaid uurima. Prast ksiti minult instituudi peal tihti, et kas sina oled see mees, kes lendoravaid uurib? Vastasin, et jah. Olin Malaisias kokku kuus aastat.

Kas phjamaalasel pole raske ttada troopilises kliimas?

Mitte minul, mul on igal pool klm (naerab).

Kaua Te olite sjavega seotud?
See katkes 1980-ndatel, kui tuli teine kindral etteotsa. Mul oli nimelt juba eelmise lemuse antud lubadus eraldada poolteist miljonit dollarit, et sita Aafrikasse uurima HI-viirust, teema, mis oli just palav teema Ameerikas. Tahtsin uurida, et kuidas ja kust see haigus algas. Ma annan sulle 200 000, tles kindral, mine mngi Aafrikas. Vastasin, et ma ei lhe mngima. Ta ksis, et no mida te seal uurite, miks on see nii thtis? Seletasin, et need inimesed, kes seal elavad, vivad igaks sita varsti vib-olla Rolls-Roysiga sest kui palju on Hollywoodi staare, kes maksaksid ei tea mida, et saada imuunsusseerumit. Mitte vaktsiini, mis ennetab haigust, vaid seerumit inimestelt, kellel on antikehad juba veres. Kindral vastas see pole vimalik, igaks sureb HI-viirusesse. Kindral oli ju arst, arstid arvasid nii tol ajal meldi nii. Aga see ei osutunud igeks nd on ju nhtud, et isegi Ameerikas on inimesi, kes 20 aastat olnud viiruse kandjad ja nad pole haigestunud.

Kindral oli kindel, et see projekt ei nnestu. Mina vastasin: bioloogias pole 100-protsendilist kindlust kunagi. Siis tlesin aith, ja oligi kik. Siiamaani muide pole seda teemat phjalikult uuritud. Sel ajal oli sjaves juba liigselt ohvitsere, kerge oli ametist lahti saada. Ja mina pole oma pead painutanud kunagi, kuigi teiste omad olid minust palju krgemal.

Auaste Teil oli?
Kolonelleitnant (univormi me ei kandnud). See aga ei thendanud midagi, koosolekutel ja vaidlustel olin alati kindralite hulgas (naerab). Kuna need olid thtsad teemad, nagu HI-viirus. Vhemalt lasti mul rkida, kas nad mind kuulasid, on iseasi.
Prast instituuti olen tegelenud vihmametsade uurimise ja kaitsmisega. Olen kigis programmides ritanud hendada kaitsmist ja kasutamist. Inimestele ei saa keelata vihmametsade kasutamist, ksimus on ainult, kuidas. Paljudes troopikamaades muutub metsade vga range, konservatiivne kaitsmine majanduslikuks koormuseks. Metsad on aga nii rikkad: seal on tohutult taimi ja loomi, seal saab arendada koturismi. Kike ei pea luku taha panema. Samuti peab arendama teadust Kolmandas Maailmas.

Legendaarsed on Teie loodud ripprajad vihmametsades, turistid klguvad kmnekorruseliste majade krgusel puude vrades. Kuidas neid loodi?

Ndseks on neid turistidele ehitatud kmmekond le terve maailma: Peruus, Brasiilias, Malaisias, Costa Ricas, Ghanas jne.
Need on prit juba 1968. aastast, kasutasime neid Malaisias uurimise eesmrgil. Kui alustasin oma organisatsiooni ICR (integreeritud looduskaitseuuringute instituut) loomist, sain raha mitmest kohast: National Geographic Societyst niteks, isegi UNESCO-st. Kuigi Ameerika ei kuulunud enam sinna, anti ameeriklasele siiski raha. Nad said aru, et teeme iget asja.

Kas rahade saamine on teile kerge olnud?
Ei, raske, vga raske. Kik on olnud isiklike lbirkimiste tulemus. Aga me oleks saanud palju suuremaid rahasid, kui hte meie programmi punkti poleks olnud: metsade sstlikku kasutamist, kui oleksime tegelenud ainult metsade kaitsmise programmiga vi uurimisega. Sest iga kord, kui meie lennuk piltlikult ritas hku tusta, lasid konservatiivsed looduskaitsjad selle alla. Sellistele looduskaitsjatele on metsade kasutamise aspekt vastuvetamatu. Nende jaoks on igasugune majandamine, isegi sstlik, tiesti vlistatud. Ainult silitamine, sellisel kujul, nagu need on. Ja kuhu nad on sellega vlja judnud, ksin ma? Nemad tlevad, et ra mine isegi ligi metsale, ra ki seal, kki astud lillele vi seenele. Minu arust maailmale selline variant ei sobi.

On palju mistlikumaid teid.

Rippradade ehitus
Contro vento.Olgu Ameerikas likooli ajal tudengina rumalate kursuste vastu protesteerides vi president Johnsonile kirja kirjutades Vietnami sjast psemiseks Illar Muuli julgeb alati purjetada vastutuult. Vihmametsade kaitsjana ei esinda ta samuti keskvoolu: looduskaitsjate seas pole populaarne idee kaasata metsade majandamist, rihaile on ta aga ehk liiga alternatiivne looduskaitsja.

Ripprajad kutsuvad kas kardad krgust?

Suurem osa vihmametsade elustiku mitmekesisusest asub puuvrades, mitmekordsete majade krgusel. Et uurida oma lemmikuid lendoravaid, pidi Illar Muuli neile kuidagi krgetesse puuvradesse ligi psema ning tundis puudust sellest, et ei saanud head levaadet. Rippradade loomise idee saigi tal alguse 1968. aastal Malaisias, kus noor Illar lendoravatega tegeles. Nd, hiljem, on rippradadest saanud tema looduskaitseuuringute instituudi (Intergrated Conservationa Research ICR, loodud 1988, samuti Illari eestvedamisel) peaaegu kaubamrk loodusturism on ICR-i programmidest kige kiirema arenguga. Loodusturismi kasvuks vihmametsades on ripprada igal juhul vga ahvatlev ja nutikas leiutis. Need ripprajad avavad inimesele tiesti uue maailma, justkui akvalang avas kunagi veealuse maailma, kommenteerib Illar. Tnapeval vib rippradasid leida juba kmmekond le maailma (vaata http://www.integratedconservationresearch.org/).
Siiski rhutab Illar, et ripprajad on vaid ks vimalus propageerida vihmametsade telisi vrtusi.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet