3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Vaata taeva abiga Vga Vikesi Asju!

ks kige kummalisemaid mlestusi minu lapseplvest on seotud suve, sinise taeva ja ngemisega.

Vabad pikesepaistelised pevad lausa kutsusid murule pikutama ja taevasse vaatama.

Kuid iga kord ngin ma mingeid kummalisi nrikesi ja tppe vaatevljas liikumas.

Nad nisid elavat oma elu, liikudes hppeliselt mis tahes suunas ja titsid kogu vaatevlja. Vikese katsetamise tulemusena sain selgeks, et objektide liikumist vib mjutada silma kiire liigutamisega, kuid lppude lpuks valgusid nad siiski kuhugi vaatevljast allapoole.

Nimetasin neid tolmuelukateks, arvates, et objektid asuvad silmaltse ja laugude vahel vedelikus ning on lihtsalt hus hljunud tolmuosakesed.
Tegelikult on need objektid ehk nagu neid nimetatakse ujujad, tavalised verelibled, mis asuvad silma purpurvedelikus.

Mned punased verelibled lbivad silma veresooned ja satuvad silma tagumises osas asuva vrkkesta lhedusse.

Nad tmbuvad kokku kerakesteks, sealjuures hemoglobiin ning punane vrvus kaovad. Nd ujuvad nad klaaskeha-nimelises silma osas.

Kuidas me siis saame nha vereliblesid, mis on ju hed Vga Vikesed Asjad?
Iga verelible on umbes 8-mikromeetrise lbimduga (1 mikromeeter = 1/1000 millimeetrit).

Kui vaatleme ksikut rakku, paistab see meile kontsentriliste heledate ja tumedate rngastena, mille keskel on heledam ala. Need on minu nhtud tpid.
Iga selline objekt ei ole tegelikult otsene verelible varikujutis, vaid verelible taha paindunud valguslainete tekitatud kujutis. Sellist efekti nimetatakse difraktsiooniks.

Suuremad rakkude kogumid paistavad meile pikkade slmiliste nrijuppidena, mille servad on samuti heledate-tumedate vtidega ristatud. Need on minu nhtud nrikesed.

Kuidas jlgida neid kummalisi ujujaid? Vaadake heledat taevast ja fokuseerige silmad lpmatusse. Kohe tekib vaatevlja uskumatu kogus objekte, mis nivad liikuvat kaootiliselt le terve vaatevlja.
Ka silmade pilutamine vib asjale kaasa aidata. Kui kasutada tumesinist valgusfiltrit, siis saab vaadelda ka sinka-vonka liikuvaid vereliblesid, mis sdamelkide taktis veresoontes ujuvad.
Ilusat suve!


Nii vikese objekti puhul, nagu verelible (u 8 mikromeetrit), tekib valguslainete paindumisel kujutis juba silma sees. Palju suurema objekti niteks inimese difraktsioonikujutis tekib varju sisse siis, kui inimese ja varju kujutise vahele jb vhemalt 46 kilomeetrit. Sellisel juhul oleks varju sees hele laik.

Mis asi see difraktsioon siis on?
Igal lainetusel on oma lainepikkus, see thendab teepikkust kahe laineharja vahel.

Nhtava valguse lainepikkus on vga lhike, ulatudes 400 nanomeetrist kuni 800 nanomeetrini ( nanomeeter on 10 miinus heksa astmes meetrit). Kui niisugused lained liiguvad inimese suunas, siis ei paindu nad keha taha ja me neme seinal oma varju nagu igas tavalises kollifilmis. Kui aga valguse lained liiguvad verelible suunas, mille lbimt on vrreldav valguse lainepikkusega, painduvad nad selle taha ja moodustavad heledate ja tumedate rngaste kogumi.



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet