3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Ampsuke emme eest

Scanpix
Loomariigi liikide elus on palju suuri vljakutseid. heks tsisematest on vajadus sgavalt magada ja vlja puhata. Kuid kige suuremaks proovikiviks on vajadus vhendada toidualast konkurentsi tiskasvanute sugukpsete loomade ehk vanemate ja poegade vahel.

Tepoolest alatoidetud vanemad, kes annavad kik sdava oma lastele, ei psi kuigi kaua vormis. Alatoidetud lapsed on aga lausa bioloogiline mttetus neist ei saa iial asja.

Rvikul ja valmikul erinev men. Eri liikide liblikate rvikud svad vga erinevaid asju: karvu, riideid, taimelehti, puitu, vilju, sipelgate mune, peaaegu puhast tselluloosigi, karusnahku jms. Liblikate valmikud aga toituvad nektarist kui ldse. Tsi kll, Indo-Hiinas on mningaid selgroogsete verest toituvate valmikutega liblikaid, kes on ehtsad vampiirid. Kuid nende rvikud svad samuti midagi muud. Sirelaste seas on liike, kelle rvikud toituvad okaspuude vaigust, valmikud aga nektarist jne. Niisiis vib toiduprobleemi lahendada erineva menga aga ka koostna poegade kasvatamisel. Mesilaste le 24 000 liigi svad magusat nii vastse kui ka valmiku staadiumis, ja selle lemsugukonna evolutsioonis neme me kahte vimsat suunda: sotsialiseerimine, nagu meie mesilastel ja kimalastel, kus toiduhankijate ja sealjuures mittemunejate tliste arv vib ulatuda mitmekmnetesse tuhandetesse. Kguparasitismi puhul aga parasiteerivad kona teiste mesilaste juures teised liigid, kelle arv letab 20 protsenti kogu lemsugukonna liikide arvust.

Piim nutikas toit. heks efektiivsemaks ja antropomorfistlikult eldes teravmeelsemaks probleemi lahendamise viisiks on jrglastele toidu snteesimine vanemate organismis.
Loomulikult on selle mooduse arendajate seas tippmeistriteks imetajad, kuigi me ei ole ainsad: paljude kalade vanematel on vime toota erilist lima poegade toitmiseks srahvenal niteks. Aga piimast kui erilisest laste toidust vist siiski midagi nutikamat zooloogia valdkonnas ei leidu!
Sama thtis, kui vanema ja jrglase toidu radikaalne lahutamine, on ka toitumise reiimi omapra. Kigil sralistel, mhnjalalistel, kabjalistel jne, kes toituvad rohust, psaste ja puude okstest, tuleb sa kiskjatest mitukmmend korda suuremat toidumassi, ja seda selleks, et toota enam-vhem hesugust piimahulka. Paratamatult on sellistel taimetoitlastel vaja smisega tegelda mitu korda pikema aja jooksul ja loomulikult kogu aeg liikudes. Jrelikult elavad ka nende pisipojad emadega koos liikudes. Kui snnib vike antiloop, kaljukits vi kaamel, siis ema kigepealt sb ra platsenta jgid, et selle omaprane tugev lhn kiskjaid ligi ei meelitaks ning lakub poja kuivaks ja lhnast puhtaks. Lisaks teeb ema kareda keele massaa poja lihaskonna nrvissteemile palju head paneb vere liikuma, kiirendab hingamist, tstab ldtoonust. Seejrel jb ema ootama, et poeg iseseisvalt jalgadele tuseks ja liikuma hakkaks. Krbe ja poolkrbe suurematel taimetoitlastel peavad pojad jrgnema vanematele nagu rihma otsas. Kaameliemad siiski aitavad omi vga suurte ja rasketena (kuni 50 kg) sndivaid poegi jalgadele, tstes neid hammastega kord ninast, kord taguotsast. Kui poeg hakkab jalgadel liikuma, siis ema eemaldub aeglaselt, ise aeg-ajalt pojale le la tagasi vaadates. Kui poja jalad, isekad nagu nad mne minuti vanusel lapsel ikka on, viivad ta eemale, lkkab ema jalaga poja pikali, et see alustaks kndimist algusest. Ent niipea, kui poeg emale sirgelt jrgneb, peatub too asendis, mis lubab pojal mda sirget lhenedes minna ninaga udarasse. Poja sabake, tikksirgelt psti, vibreerib kiiresti, mida nhes puudutab ema kiiresti nina ja keeleotsaga vikese sabaalust, siis hakkab pisike oma lauba ja koonuga ema khtu puksima ning nende mlema koost tulemusena satubki nibu pojale suhu. Edasi on kik lihtne: pojal tuleb imeda ning lubatud on ema khtu tmitada, et piim paremini voolaks.

Piima lubatakse juua viis sekundit. Kui kaua sellise looma toitmine vib kesta? Keskmiselt 5 sekundit. Loomaaias, kus elu on rahulik, harjumusprane ja turvaline ning loomaemadel toitu jtkub, vib imetamine kesta koguni 78 sekundit! Seejrel katkestab ema vga resoluutselt protseduuri ja astub eemale. Selliste loomade pojad ei tohi kunagi khtu pris tis saada, sest end kurguauguni tis snud imik jb ju magama! Vaja on aga ringi liikuda. Hiljemalt esimese smise jrgselt on ema kuju, liikumise viis, lhn, hlitsus poja mllu vermitud. Ja kuigi iga selline poeg vib ritada lisapiima saada ka teiste karja emaste kest, jrgneb ta just oma emale ja loodab tema peale.

Mnedel hirvlastel ja jnestel on pojad eriliselt osavad peituma, kuid see on vimalik ainult tihedas taimestikus, metsa kossteemis. Viksematel taimetoitlastel nrilistel, klikutel on urud, nende pojad on pesades paiksed ja nende imetamisreiim sarnaneb kiskjaliste omaga.

Kiskja imetab poja magama. Otse vastupidine on imetamise kord liikidel, kelle pojad on abitud, nrgad, snnivad pimedatena ja peavad olema pesas vi koopas. Kiskjalisest ema vajab mnda tundi, et saada loomset toitu piisavalt kahe-kolme peva piima tootmiseks. Kuid ekstra thtis on, et sel ajal, kui ema on jahil, ei tmbaks pojad oma hlitsustega kiskjate ja konkureerivate liikide esindajate thelepanu oma phamu asukohale. Eriti drastiliselt thtis on see asjaolu erakliku eluviisiga kiskjate puhul. Kiskjate toitumiskitumine on niivrd suurte ja dramaatiliste vljakutsetega seotud (saakloom leida, see ktte saada ise sealjuures viga saamata niteks), et sotsiaalsuse mra kiskjaliste imetajate ja rvlindude seas peame me seostama sellega, kas nad teevad liigikaaslastega koostd kttimisel vi loodab iga isend ainult endale. Seltsinguliste kiskjate puhul, nagu susi, punahunt vi hn, jb keegi tiskasvanutest poegi valvama, kui teised jahil kivad. Erakliku eluviisiga kiskjatel aga tuleb pojad tingimata enne magama saada, ja seda pikemaks ajaks, enne kui ema piimatootmise tooraine otsinguile suundub. Seda me nemegi ilveste, tiigrite, jaaguaride, puumade, karude perekondades: poegi imetatakse viimseni, nad lhevad khust lausa mmarguseks ning nende emad, ilmselt erinevalt sraliste emadest, tunnevad imetamisest suurt naudingut. Sedasi ennast tis ginud imikukene jb vga kvasti magama ning ei piuksu ega nu. Ema vib jahile minna.

Esikloomad annavad lapsed ka isaste hoolde. Kaks kirjeldatud imetamise viisi ei ole loomulikult ainsad, on igasuguseid huvitavaid kombinatsioone ja erandeid. Niteks esikloomad imetavad poegi nii-elda vahepealse titumusstaadiumini. Poja kht saab kll tis, kuid magama ta siiski ei pruugi jda. Asi on selles, et esikloomade emadel on esiteks ked, teiseks neil on ka isased abiks. Poegi toitnud, imetanud emane marmosett vi tamariin (need on viksed Luna-Ameerika troopilise metsa lakorruse elanikud knisahvlaste sugukonnast) vib unised lapsed isa hoolde jtta. Isa siis, pojad kindlalt seljas vi khu peal karvadest kinni hoidmas, valib parajat turvalist paika puu otsas, kus ra oodata, millal ema toiduotsimise ekspeditsioonilt valmis piimaga naaseb.

Suurimatel loomadel on aega poegade toitmiseks. Omaprased on supergigantide poegade imetamise viisid. Vaaladel, ninasarvikutel, hiidjehobudel ja elevantidel praktiliselt puuduvad looduslikud vaenlased, ning oma poegade toitmiseks on neil aega. Vastsndinud elevandipoeg ei oska londikest joomiseks, imemiseks vi mneks muuks eluliselt thtsaks tks kasutada, ta peab imema suuga, kuid emaelevandi kaks piimanret on ju ratult krgel esijalgade krval n- kaenlaaukudes. Et meetrikrgune ja ligi sajakilone poju piima imeda saaks, peab ema lausa plvitama. Elevantide matriarhaalse karja seas ei ohusta see protseduur kunagi ei ema ega poega. Kui toitu on kllalt, vib elevandiimiku lausa magama imetada kari ootab veidi. Kui aga toidu ressurss on napp ja kari peab liikuma eriti thtis on see pua ajal , siis ka elevandipoegi toidetakse nii, et kht oleks pooleldi thi ja nad oleksid emmele jrele jooksmiseks snagi hsti motiveeritud. Kige suuremaks, mitmekesisemaks ja tihtipeale veidramaks esindajaks imetajate maailmas on loomulikult inimene. Aga see on juba teine lugu.



Aleksei Turovski
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet