3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kuulujutud vandelnoka surmast on liialdatud

Vandelnokk
John James Audubon (1785-1851)
Linnu-uurijatel oli aprilli lpus rm parafraseerida Mark Twaini tuntud lauset surmajuttude enneaegsusest: Mississippi jgikonna metsadest taasleiti ammu vljasurnuks peetud vandelnokk-kuningrhn.

Vandelnokk-kuningrhn (Campephilus principalis), kindlasti kige efektsema vlimusega rhn ldse, on ks kuuest Phja-Ameerika linnuliigist, kes on kantud alates 1880. aastast hvinud liikide loendisse. Kuigi arvukas polnud ta ka juba 19. sajandil, ent psis tolle aastasaja keskpaigani siiski veel paljudes USA kaguosa rgmetsades. Liigi kadumine oli tiesti rbitine selle kandi krgekasvuliste metsade sstemaatilise raidega; enne sajandivahetust lisandus sellele ohufaktorile veel teine kirglike kollektsionride lemrane huvi.Viimane hsti teada asurkond psis 1930. aastatel Kirde-Louisiana vanades kvapuidumetsades, mida kutsuti Singer Tract. Paraku raiuti Singer Tract looduskaitsjate protestile vaatamata maha. Viimane vandelnokk, kes teadusele tuntud, oli 1944. aastal viimast korda nhtud ksildane emalind
Vandelnokk-kirjurhni alamliik C. principalis bairdii asustas Kuuba krgeid metsi. Selle alamliigi esindajaid pildistati veel 1956. aastal ning eksperdid on tunnistanud pdevaiks ka kahe isendi kohtamise 1980-ndatel. Hiljem paraku pole kigile pingutustele vaatamata sealgi seda uhket liiki enam seirata nnestunud.

Erutavad avastused. Aeg-ajalt on haruldase rhni kohta Luna-USA-s ikka kohtamiskuuldusi levitatud; paraku on aga lhemal kontrollimisel alati selgunud, et tegemist on olnud pealiskaudsel vaatlusel vga sarnase ameerika mustrhniga (Dryocopus pileatus).
Hoopis usaldusvrsemaks osutus Gene Sparlingi vaatlus 2004. aasta veebruaris sstasidul Cache jel hes Arkansase osariigis paiknevas reservaadis: suure punatutilise peaga rhni koguni seitse diagnostilist tunnust osutasid heselt vandelnokk-kuningrhnile.
Sparlingi avastusest veebimaterjali phjal teada saanud ja omakorda otsinguile linud Tim Gallagher ja Bobby Harrison mrkasid mramata jnud sooga kuningrhni esialgsest vaatluskohast vaid mnesaja meetri kaugusel; seekord osutas linnu liigile lhedalt vaadeldud linnu seljasulestik. Kuni kesoleva aasta veebruarini on juurde tulnud veel viis usaldusvrset vaatlust, millele lisandub ka kllalt lhike ja udune, aga ometi just nimelt olulisi tunnuseid esile toov videovte. Kik need vaatlused on tehtud umbes 3-kilomeetrise lbimduga alal.
Vga napiks jid kigile pingutustele vaatamata akustilised tendusmaterjalid: vaid vhem kui kmnel korral kuuldi liigiomast trummeldust, mitte kordagi aga heselt usaldusvrset nasaalset kutsehdu. Uurijad seletavad vandelnoka sellist snaahtrust suure asustusterritooriumi ja hreda vi lausa olematu asustustihedusega: mida sa had vi koputad, kui pole kellelegi hda!

heksa korda mdetud. Nd on napp vaatlus- ja videomaterjal phjalikult lbi uuritud ning tervelt 17 autoriga artikkel Sciencei veebivljaandes kinnitab: Jah, see on kahtlemata vandelnokk-kirjurhn!

Kindlaid diagnostilisi tunnuseid on artiklis vlja toodud viis: linnu mtmed, kokkupandud tiiva kuju ja muster, lennus linnu tiiva kuju ja muster, seljasulestik ja puul istuva linnu valgete ja mustade sulepartiide vaheldumine. Vrdlusandmete nappuse tttu vhem kindlate tunnustena lisatakse tiibade pikkus, mis letab kigi teiste teadaolevate rhnide siruulatuse, ning tiivalkide sagedus ja kiirus.
Vga hoolikalt vaadati le ka lhiliikide kikvimalikud teadaolevad vrvushiretega isendite kohtamisjuhud ja muuseumieksemplarid, thelepanelikult uuriti kiki neljateistkmne vlit kuu jooksul vaatluspiirkonnas ette jnud sagedase ameerika mustrhni isendeid ning ei leitud neil vrvuserimeid.Ainus kindel jreldus, mida kige selle uurimise ja analsi phjal teha saab, on siiski kigest see, et piirkonnas on testi olemas ks isane vandelnokk-kuningrhn. Midagi rohkemat praegu elda ei sandata. Aga lootust pole kaotatud leida siiski ka niteks hivatud pesitsuss, sest linnu (lindude) vimalikust elualast on lbi kammida jutud vaid vike osa. The Big Woods (Suur Mets), kus knealust lindu vaadeldud, on Mississippi jgikonna suuruselt teine vana metsalaam, hlmates 220 000 hektarit soid ja kvapuidumetsi.

Julia vib veel elada. Tasub muidugi lisada, et suure rhniliigi taasleid annab lootusi neile 18 liigile, kes kuuluvad kategooriasse tenoliselt kadunud. Vljasurnud liigi jaoks teadagi looduskaitseraha ei eraldata ja seetttu tuleb viimase isendi liraskesti sedastatava kadunuks kuulutamisega olla ettevaatlik. 1998. aastal vtsid liigikaitsjad koguni kasutusele tabava termini Romeo viga (Romeo error) muidugi vihjena Shakespearei surematule draamale prast seda, kui 1992. aastal oli taasleitud tervelt 86 aastat varjusurmas olnud Ceb saare asukas Dicaeum quadricolor, eesti keeles veel nimeta vrvuliste seltsi sugukonnast Dicaeidae.

Loodetakse leida ka kukkurhunti
Austraalia ajakiri The Bulletin on pannud vlja le 11 miljoni krooni suuruse autasu inimesele, kes suudab testada, et tasmaania tiiger ehk kukkurhunt pole vlja surnud. Auhinna saamiseks tuleb toimetusse viia tendusmaterjali elusa ja kahjustamata kukkurhundi isendi kohta. Lplikult peab looma olemasolu kinnitama DNA-test.

Viimase kmnendi jooksul on Austraaliast tulnud mitmeid kinnitamata andmeid kukkurhundi olemasolu kohta. Veebruaris 2005 teatas Saksa pritolu turist, et pildistas digikaameraga kukkurhunti Tasmaania populaarses turismipiirkonnas. Mitmed pilte ninud eksperdid tlesid, et piltidel olev loom peaks olema kukkurhunt.

Kunagi leidus kukkurhunte le terve Austraalia, kuid valged sisserndajadest farmerid tapsid neid suurel hulgal, arvates, et nad teevad kariloomadele palju kahju. he kukkurhundi skalbi eest maksti 25 senti, loomake judis vljasuremise piirile.

Vaatamata vlimusele ja nimele pole tegu ei hundi ega koeraga, vaid lihasjast kukkurloomaga. Ladinakeelne nimetus Thylacinus cynocephalus thendab kukruga koer, kel on hundi pea, mis kirjeldab tpselt selle looma omapra ja sarnasust meile tuntud liikidega. 20. sajandi alguses vis kukkurhunte nha veel Tasmaania saarel, ja sellest ka looma nimi tasmaania tiiger. Ametlike andmete kohaselt suri viimane tasmaania tiiger ehk kukkurhunt vangistuses 1936. aastal.

Helen Arusoo



BirdLifei ja Science Expressi materjalide phjal Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet