3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Meie igapevane muru

Muru kasvab mulla peale, tleb laulusalm. eldakse ka, et kasvab tihedalt nagu muru. Testi, kiki linna- kui ka maamaju mbritseb rohkem vi vhem niidetud rohukamar. Pealtnha koosneks see vaid hest vi mnest taimeliigist, tegelikkuses saab kneleda muru liigilisest mitmekesisusest.

Murukamara moodustavad enamasti krrelised. Suurem osa neist on mitmeaastased, annavad rohkesti risoome, mis omavahel pimudes moodustavad tiheda murukamara. Mida tugevam rohukamar, seda vastupidavam on muru tallamisele. Kamar muutub tihedamaks nii mduka niitmise kui ka tallamise abil.

Kige tavalisem murutaim on aasnurmikas. Ta peab hsti vastu tallamisele, kasvatab hoogsalt vsusid ning taastub prast suviseid pudu kiiresti. Tema kohta sobib hsti mratlus rohiroheline taimed on puhasrohelised vi isegi tumerohelised. Lehed lppevad iseloomulikult n- paatja lehetipuga ning lehe keskel on kaks lhestikku asetsevat tugevamat soont.

Taluuede aeg-ajalt poriseks tallatavatel kohtadel, teeradade servadel ja aiamaadel ttu umbrohuna kasvab murunurmikas. Erinevalt aasnurmikast on ta heaastane, vrvuselt hele- vi kollakasroheline. Tihedas murukamaras ta ei saa hakkama, tema osaks jb tita murude paljaksstkutud kohti.

Suurema osa murusegude koostisse kuulub punane aruhein, rohkete kitsaste lehtedega krreline. Looduslikel rohumaadel on ta Eestis ks tavalisemaid taimi. Samuti on ta sna levinud tavalistes murudes, jdes ohtruselt siiski aasnurmikale alla. Nime on punane aruhein saanud pisut punakate lehetuppede ja punakate isikute jrgi.

Punasest aruheinast mrksa laiemate lehtedega on harilik aruhein. Tema puhasrohelised lehed ligivad alakljelt tugevasti. Lehe laiuselt meenutab ta aasnurmikat, ent leht aheneb aegamda teravaks tipuks ning lehe keskel pole selgelt tugevamaid sooni.

Niiskemates murudes vib kindlasti leida ka valget kasteheina. Ta moodustab nii maapealseid kui ka maa-aluseid vsundeid, seetttu saab ta tallatavas murukamaras edukalt hakkama. Kui tahta valgest kasteheinast muru rajada, siis seeme tuleks koguda kohapealt, mitte kasutada vlismaalt sissetoodud sorte need ei tarvitse meie oludes kuigi tugevat murukamarat anda.

Vhem niidetavas murus vib kindlasti thele panna hallikasrohelisi rohumttaid. Neid tekitab kerahein renni meenutavate laiade siledate lehtedega krreline. Ta ei kannata tihedat niitmist, seetttu leiab keraheina rohkem pargimurudest.

Rohundid ehk mittekrrelised on murus tavaliselt vhemuses. Sagedaim on neist valge ristik, keda klvatakse vahel ka murusegude koostises. Ta saab hakkama ka sna toitainetevaestel muldadel, kuna liblikieliste taimede juurtel elavad mgarbakterid seovad hulmmastikku, muutes selle taimele kasutatavaks toitaineks. Valge ristik moodustab tugevaid risoome ning psib seetttu pris hsti ka tallatavas murukamaras.

Muru-umbrohtudeks peetakse tavaliselt ka vilille. Tavalises linnamurus on teda enamasti ohtralt, kuna niitmine teda ei hvita ning muud trjemeetodid on aega- ja rahanudvad. Tihedasse murukamarasse vilill vga ei tkigi, sagedam on ta hredas, auklikus rohustus. Muidu on ta ju kena taim, kelle suurim hda seisneb ksi mrivas piimmahlas. Seetttu niidetavale mngumurule ta vga hsti ei sobi.

Sarnane taim on sgisene seanupp, kes hakkab itsema tavaliselt juba prast jaanipeva. Erinevalt vilillest on tema isikud umbes poole viksemad ja isikuid on he varre otsas kaks kuni mitu. Ta on sna vastupidav tallamisele ja seetttu viks murusse sobida, kuid sarnaselt vilillele eritab temagi valget piimmahla ning seetttu osutub seanupp mngumurus samuti soovimatuks.

Kuivemates murudes psib hsti ka raudrohi. Temalgi on tugev risoom ning taim peab hsti vastu niitmisele ja tallamisele. Raudrohtu peetakse kultuurmurus umbrohuks, ent igapevases tavamurus tidab ta oma osa murutaimena hsti.



Toomas Kukk
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet