3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Ago Ruus teab, millal kaamera kivitada

Ago Ruus
erakogu, Ago Ruus
Tahaks teha filmi, kus pilt on nii vimas, et snu polegi vaja, unistab filmimees Ago Ruus, kes on operaatorina olnud paljude armastatud Eesti mngufilmide snni juures. Nd teeb ta loodusfilme, jdvustades Eestile omast, kuid hbuvat. sja sai tal valmis film rannaniitudest ja krest, mille mned kaadrid esilinastusel publiku imetlevalt kahisema panid.

Vaatasite Loodushtul publikuesilinastusel Rannaniitude laule alul tagareast, hiljem kolisite aga veelgi kaugemale, lausa piletimja laua peale istuma. Kas tahtsite nha publiku tundeid vi ei jtkunud rahvast tis saalis lihtsalt paremat istekohta?

Kuulasin sealt heli. Sinna oli ilusti kosta, jrelikult on sellega kik korras. Esiridadest ei armasta ma oma filme vaadata niikuinii.
See, et rahvast oli saalis palju, nitab osalt igatsust. Igatsust maa ja sealse elu jrele. See on meil ikka veel omasena hinges.

Teie ks suur armastus on eesti hobune. Kas nd on tema krvale tulnud hoopis teises mdus lemmik kre?

Ei saa elda, et konn nd mu armastus on. Kuid loodusfilmide tegemine on hakanud viimasel ajal meeldima kll. Aastaid filmitd teinuna hakkas tunduma, et mulle ei istu enam see ks pev hte, teine pev teist tstiil. Mngufilmide tegemine on viimastel aastatel kaootilisemaks linud.
Loodusfilmi juures on aega, kuid ksi tehes kulub 90 protsenti vhma paraku kll sellele, et ajada asju nii, et kik toimiks.

Palju Te enne seda filmi olite kret kohanud?

Natura-teemalist filmi tehes sain temast hid kaadreid. Rannaniitude laule tehes juhtus teisel filmimise aastal aga nii, et seal, kus plaanisin filmida, polnud kresid. Kolmandal aastal oli nne. Jtan ikka eelmiste filmide tarvis les vetud materjali alles. Nii oli filmis ka nn laenatud kaadreid.
Mulle on ldse filmi visuaalne klg vga thtis. Ideaalne oleks jutustada filmilugu ainult pildi- ja helikeele abil, selgitavaid snu tlemata. Eks see ole unistuste film, kre filmi puhul ei saanud sellist ideaali proovida tuli rkida rannaniitudest ja inimese tegevuse mjust neile.

Kummale on seda filmi rohkem vaja kas kohalikule elanikule, kel rannaniit pea akna taga vi linnainimesele, kes Matsalus vahel kmpimas kib?
Ma arvan, et maainimesele, kes sealsamas elab, on seda filmi samapalju vaja, kui linnainimesele. Nad nevad filmis erinevaid tahke. Linlane lisaks probleemile ka eksootikat ja romantikat. Maainimene vaatab sedagi, et toosama ilus maastik on ju ka kasutoov. Kui see vrtus ra kaob, kaob turist, kaob omapra.
Matsalu kant on minu meelest Eestis parim nide, kuidas kohalikud ja looduskaitsjad hte asja ajavad. Rahvuspargi inimesed on teinud tohutult suure t. Vga mistlikult ja isiklikult inimestele lhenenud, psivusega selgitanud, miks rannaniitude silitamine hea on. Nad pole olnud vaid administreerivad toetusejagajad.

Teie filmides kumab hbumise teemat vikesed maakoolid, eesti hobune, eesti nudipine maakari.
Vib-olla tna pstame kre, aga kmne aasta prast kki polegi neid siin. Meie kohus on neist rkida. Praegu on mul ksil film vistlushobusest Palladium. Viks arvata, et see on hoopis teisest ooperist, aga isegi tema filmis on sama teemat. Ta on trakeeni tugu tkk see tug on hbumas ja Palladium on veel ks vheseid, kes suures spordis kaasa teeb.
Ma ei tee ohufilme. Pan alati nidata, et ka positiivne mrk on olemas, et hbumisest on ka vljaps. Filmikeele kaudu edastatud snum juab paremini prale, kui sama ajalehest lugedes vi raadiost kuulates. Filmi vaadates tekivad emotsioonid, see mjub. Nii oli ka filmiga eesti hobusest nende arvukus on tunduvalt suurenenud ja meie hobune on leidmas taas vrikust eestlaste silmis, see oli vahepeal kadumas.

Teie fotode nitus eesti hobusest on varsti vist Eestile juba teist tiiru peale tegemas?
See on olnud jah palju leval. See hobune on meie visiitkaart ja uhkus. Kui nitust avan, tulevad inimesed rkima. Nad filmist juba teavad teda. Inimestel on ka llatavalt palju nostalgilisi mlestusi oma hobusest. Fotonitus taaselustab neid.

Teie kohta on eldud, et kui Teil juhtumisi pole kaamerat kaasas, siis on kindlasti fotoaparaat. Milline on kige magusam hetk, mille maha maganud olete?
Arvan, et tegelikult on rohkem neid asju, mis on maha magatud, aga halvad asjad ei j ju meelde. Neid hetki koguneb filmitegemise juures ikka. Ei saa kogu aeg olla valitud objekti juures, seega saab maha magada hetki, mida ise ei tea. Ja kui ned head sndmust, ei pruugi sa looduses end varjates olla just selles punktis, kus kige parema filmikaadri saaks. Ma olen sellega juba harjunud. Esialgu elasin seda hirmsasti le, kuklas oli kogu aeg tunne, et kige parem juhtub seal, kus mina kaameraga pole. Aga aastatega loodust tundma ppides tajud, millal kaameraga ootama tulla.

Valite Matsalu loodusfilmide festivali programmi filme. Mis on sel aastal festivalil uut?
Teeme festivali peva vrra pikemaks see ongi kige suurem uudis. Reede ja laupev on filmide vaatamiseks tispikad pevad. Samas ei taha me aga filmide arvu eriti suurendada inimene ei suuda ju korraga liiga palju uut vastu vtta, peale vistlusprogrammi on plaanis veel eriprogrammid ja kohtumised filmitegijatega. Filmid jooksevad endiselt kahes saalis. Kindasti jvad ka loodusfoto osa ja matkad. Sel aastal on inimese ja looduse kooselu ksitlevate filmide krvale valitud mere- ja rannateemalised linateosed.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet