3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Mangroovtihnik troopiliste tormide okastraat

Punase mangroovi ( Rhyzophora stylosa) tugijuured mna ajal
Scanpix, David Guy
Manglipuupsad olid hed vapramad kangelased eelmise aasta Kagu-Aasia tsunamikatastroofis. Kohtades, kus mudased mangroovirannad veel inimese poolt puutumata jetud, seisid nad barjrina rannal, peatasid laine hoogu ja pstsid inimelusid. Tai lnekaldal, kus manglipuuvsad liivarandade ja luksushotellidega on asendatud, palmipuud vrreldavat kaitset igal juhul ei pakkunud.

Oli aegu, kus randu hoolega puhastati manglipuudest. Mudastel, haisvatel, niisketel mangroovisoodel ei nhtud mingit vrtust. Kagu-Aasias loodi maad rannahotellidele ja krevetikasvandustele. Sydney olmpiastaadion ehitati veel alles aastaks 2000 puhastatud mangroovsoo peale. Kuid tnaseks on hakatud mangroovrandade thtsusest rohkem aru saama. Austraalias neid enam ei puudutata (erandiks oli Sydney olmpiastaadion), aga arengumaades kll, eriti paikades, mida tsunami tabas. Tormid ja troopilised tsklonid tekitavad neis maades ja ka Austraalias igal suvel hirmu, just nende suure purustusju vastu on vaja mangroovtihnikuid. Oma tugevate juurtega ei kaitse nad ainult kaldaid erosiooni eest, vaid peatavad nii tskloneid kui ka tsunamisid. Kui viimasest tsunamikatastroofist midagi positiivset oodata, vib ju loota, et kki veti ppetundi kuulda.


Vaata, milline nn, et ta [tsunami] siia ei tulnud, tleb Bill, Austraalia kohalik kalamees, kes, nagu austraallastel kombeks, end prastlunakuumuse eest pubis peidab. Mansfield Hotel on sel kellaajal ks elavamaid kohti Townsvillei vaiksel peatnaval. Tolmune kaabu viltu peas, tellib mmarguse tumepruuniks pevitunud noga Bill teise XXXX-i, Queenslandi osariigi populaarseima lle. Siin, Phja-Austraalias on manglipuusid kllaga. Rossi jgi voolab siit lbi, kui homme kalale tahad tulla, nitan.

Tean, et Rossi jgi on ks Phja-Austraalia arvukate mangroovijgede hulgast: enamik Queenslandi osariigi jgesid ja randu on manglipuudega ristatud. Ma olin manglipuid ninud kll, Sydney likoolis neid isegi uurinud, aga lhen heameelega kaasa.
Jrgmisel hommikul me siis istume juba Rossi je res. Mina, Bill ja koer Jack. Varahommik on kalastamiseks kige parem aeg. Prastlunal pole hu jahenemise ja ilma pimenemise vahel piisavalt aega. Hommik on ige aeg lindude ja loomade vaatlemiseks, keskpeval hoiavad ka nemad kuumusest eemale. Istume otse silla peal, sest je res on manglipuupsastik liiga tihe ning kaldad liiga mudased, et istumispaika leida. Samas pole suurem veeliiklus veel alanud, ja silla pealt on hea vaade le terve je.

Hommikutundidel on veel jevesi krge ning manglipuupsad poolest saati vee sees. Tusu ajal on ohtralt kala: see on phjus, miks Bill siin on. Iga natukese aja tagant hppab mni kala pinnale. Oi-oi, nd nkkab! Bill tmbab, mis jaksab. Kuid see paistab tugev tkk olevat. Lpuks tuleb elukas pinnale. Pruun ja mmargune. Kilpkonn!? Mitte vga suur, vib-olla 30 cm lbimdus. Vaene loom on terve kalakonksu kurku tmmanud. Ai, kui valus! Ma ei taha vaadata, kuidas Bill kalanoaga ta luga opereerib. Ei tea, kust ta siia sattus. Magevee kilpkonnad pole mangroovides eriti tavalised. Kui kilpkonn jlle vabaduses, on ta paari sekundiga vees tagasi. Loodame, et paraneb.
Paari tunni prast on mna saabumist mrgata. Eestlastele harjumatult vahetuvad nad kiiresti Rossi jes Townsville'is neme lausa kahte tusu ja mna paevas, samuti on veetasemete vahe suur sltuvalt ajast 12 meetrit lausa.
Mna saabudes voolab vesi kiiremini kui enne ja manglipuud hakkavad ties pikkuses vee seest vlja paistma. Paar pikajalgset veelindu jalutab madalas vees ja torgib oma pika nokaga jephja. Egret (Ardea alba) on neist kige tavalisem, kuid kohal on ka valgepea-haigur ja lunaiibis. Jrsku karjub Bill: Oooh, jabiru, vaata, jabiru! Phja-Queenslandi teiseks suurim kurg (jabiru toonekurg Ephippiorhynchus asiaticus toim.) on siin linna sees sna harv nhtus. Ma ei suuda oma silmi uskuda, lind on peaaegu minu pikkune. Punaste jalgadega, nagu kurel ikka, mustvalge keha ning sinakasrohelise pea ja kaelaga. See on isane, tleb Bill.
Mida madalamaks vesi muutub, seda rohkem tuleb nhtavale mangrooviderikas kossteem. Krabid, teod, molluskid, krevetid. Mangroovi kossteem on huvitav segu maapealsetest taimedest, mis veesbralikuks arenenud, ning veeloomadest, kes kohanenud eluks maa piiril. Kui mudane jephi manglipuud mbert paljastatud, lhen alla je rde asja oma silmaga vaatama. Mudas lebavad austrid, jalutavad mblikud, hppavad konnad. Terve maa on vikseid krabiauke tis. Kiired krabid jooksevad mind mrgates kljetsi lhimasse auku. Augud pole aga ainult peidupaigaks. Kuna nad phjast vett tis on, kivad mereloomadest krabid seal mna ajal hingamas.

Manglipuudel on iseloomulikud juured. Manglipuudel on probleem, mis maismaataimedel puudub. Nimelt on nende juured eriti hapnikuvaeses mudas, ja tusude ajal hoopis vee all. Et kuidagi hapnikku saada, on mangroovide juured osaliselt maapealseteks arenenud. See areng on vtnud erinevaid kujusid: mnedel ripuvad juured juba poolest tvest alla ja koguvad hapnikku, enne kui nad lpuks maasse tungivad. Teistel arenevad juured kll maa all, kuid kasvatavad vlja vikseid ujumismaski hingamistorusid meenutavaid osi, mis ulatuvad maa peale ja nnda hapnikku hingavad. Siin Rossi jes on nad nii tihedad, et pead neile peale astuma, paindudes pritsivad nad mu mudaga pris tpiliseks.
Hapnikupuuduse krval maadlevad manglipuud aga hoopis soola lekllusega. Kuigi manglipuud soolase veega kohanenud on, ei ole sool neile eluks vajalik. Peamiseks eeliseks soolavees kasvamisel on hoopiski konkurentsi puudus teiste taimedega. kski teine taim ei ole nii hsti soolaga kohanenud kui manglipuud, ja selleprast on nad mudaste tusu- ja mnarandade suured valitsejad. Samuti jgedes kasvavad manglipuud siin Rossi jes isegi ligi 10 km kaugusel ookeanist, kuni algab magevesi. Soolasus on kuni sinnani jgedes mmarguselt sama kui Lnemeres kergelt soolane. Kui kaugele soolane vesi ookeanist ulatub, oleneb topograafiast ja paljust muust. Tegelikult vivad manglipuud ka magevees kasvada, kuid teised taimed trjuvad nad enamikul juhtudel vlja.
Soolaprobleemi lahendavad mangroovid, olenevalt liigist, kolmel eri moel. ks osa manglipuid ei lase soola ldse endasse siseneda, kasutades filtreerivaid juuri. Teised lasevad soola nii kiiresti kui vimalik organismist lbi. Viimast tpi mangroovid kasvavad just Rossi jes. Nende lehtedel on spetsiaalsed soolanrmed, mis soola vlja lasevad. Soolakirmetist on lehtedel silmaga nha. Maitsen hte titsa soolane! Kolmas grupp manglipuid silitab soola puukoore sees, vi vanades lehtedes, mis varsti maha kukkumas.

Manglipuud varjavad krokodille. Jookse! karjub Bill jrsku silla pealt. Ruttu, ruttu, jookse! Teadsin kohe, milles asi, aga aega ringi vaadata ei olnud. Ma rohkem vist lendasin kui jooksin le libeda mangroovimuda silla poole. Tagasi silla peal, vahime alla vette. Paari meetri kaugusel kohast, kus seisin, on mudases vees krgendik, mis testi krokodillipead meenutab. Krokodillid vivad tundide viisi paigal psida. Ega me enne ei tea, kui neme, kas ta liigutanud on. Aga hte ma sulle tlen, ra kunagi, kunagi, jele selga keera. Olgu tus vi mn. Mitte Phja-Austraalias. Siin on igas jes krokodillid.
Paari minuti prast ongi pea kadunud. Titsa hirmus lugu, mtlen, et kui see nd krokodill oli, siis ta lamas ju minust ainult paari meetri kaugusel. Vaata, just nende krokodillide prast ma ei teagi, kas neid manglipuid nii vga vaja on, tleb Bill. Seal psastes nad end peidavad, ja kui selja keerad, oledki linud mees. Mul tapsid eelmisel aastal koera ra. Mitte siin, see oli phjas, Cape Yorkis. Lksin sbrale klla. Jgi voolas seal kohe maja taga, koerad kisid end vees jahutamas. Ja hel peval koer ei tulnudki koju. Mis ta muud oli, kui krokodill.
Kui vhemalt krokodillijahti ra poleks keelatud! Kmme aastat tagasi jes nii palju krokodille ei nhtud. Nd loe muudkui lehest, et kus ja kelle nad jlle ra tapsid. Milleks seda jahti ra oli vaja keelata!
Ma ei hakka Billiga vaidlema. Manglipuud on ks maailma produktiivseimatest kossteemidest. Teelusikatis muda Phja-Queenslandi mangroovmetsast sisaldab rohkem kui 10 miljardit bakterit, mis lagundavad 600 tonni lehti, oksi, puukoort, isi, puuvilju ja seemneid he ruutkilomeetri peale aastas. Oma suure toidulauaga meelitab see kossteem ligi arvukalt krabisid, tigusid, molluskeid, krevette, kalu, mis omakorda on toiduks lindudele ja krokodillidele. Umbes 75 protsenti Austraalias ptud kalast sltub mingil ajal oma elus mangroovi kossteemist. Peale selle kasutavad ka maaloomad, nagu maod, opossumid ja lendkoerad manglipuidpsaid elu- ja toitumispaigana. Austraalia priselanikud on mangroove kasutanud sgiks, meditsiiniks, bumerangide valmistamiseks ja paatide ehitamiseks viimased 40 000 aastat.
Loomulikult on manglipuud thtsad, aga ma ei viitsi vaielda. Kui nii keerulisest kossteemist ks lli vlja langeb, niteks krokodillid, on kik teised ohus. Kuid hega on Bill nus: Phja-Queenslandis, kus tormid ja troopilised tsklonid igal suvel hirmu tekitavad, on mangroove vaja. Et meid ei tabaks nii surmavalt tsklonid ja tsunamid, nagu poole aasta eest Kagu-Aasiat.

Mangroovide perekond
Enamikul juhtudel on manglipuud paari meetri krgused lehtpsad, mis kasvavad soolastel mererandadel ja jgedes, kuhu soolane vesi ookeanist sisse tungib. Manglipuud vivad olla puud vi psad, aga neil on hine omadus: nad kannatavad hsti soolast vett. Maailmas on tervelt 80 liiki manglipuutaimi, mis kuuluvad 20 eri perekonda.

Globaalselt sltub manglipuude leviala temperatuurist ja vihmakogusest.
manglipuudele meeldivad paigad, kus aasta klmema kuu keskmine temperatuur on vhemalt 20 soojakraadi ja temperatuurimuutus aastaaegade vahel viksem kui 10 kraadi. Eelistatud veetemperatuur on 24 kraadi ja vihma soovitakse 1250 mm aastas. Selleprast kasvavad mangroovid maakera troopilises vndis: Kesk- ja Luna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias ja Austraalias. Phja-Austraalia on Luna-Austraaliast tunduvalt kuumem ja seega kasvab Queenslandi osariigis 30 mangrooviliiki, Luna-Austraalias aga ainult kaks.


Hall mangroov pioneerliik veepiiril.
Eri liiki mangroovid kannatavad erinevas koguses soola. Kuna tingimused kalda tustes muutuvad, vib mangroovialadel nha iseloomulikke tsoone paralleelselt kaldaga, mis koosnevad erinevatest mangrooviliikidest. Kui ks liik leiab kuskil perfektsed olud, muutub ta domineerivaks teiste liikide le. Kige tavalisemaks manglipuuliigiks Rossi jes on hall mangroov, Avicennia marina, oma iseloomulike hingamisjuurtega. See liik on ka kige tavalisem manglipuuliik kogu Austraalias. Hall manglipuu kasvab alati esimesena veepiiril ja on kige paremini kohanenud mudase pinnasega, mis tusude ja mnade mjul pidevalt liigub.

Halli manglipuu taga peidab end kasvama rippuvate juurtega punane manglipuu, Rhyzophora stylosa. Veel nks kaldast eemal ja krgemal alal, mis ujutatakse le ainult suuremate tusude ajal, kasvavad juba uued liigid, niteks kollane manglipuu, Ceriops spec. Siin on pinnas kll tugevam, aga ka soolasem, sest harvaesinevad tusud uhuvad soola kll kaldale, kuid jtavad ta sinna jrgmise korrani. Madalamatel kallastel loputavad tihedad tusud kalda soolast puhtaks. kski teine manglipuu peale kollase mangroovi ei kannata sellist soolasust. Peale seda tsooni vib jlle nha halli mangroovi. Mrjas troopikas vihmametsades pesevad veejoad mullad soolast puhtaks, magevee taimedele sobilikuks. Rossi jgi kuulub aga kuiva troopikasse, kus vihma ei saja. Billi snul pole viimase kuue kuu jooksul tilkagi vihma sadanud. Kui vesi prast vihma ra aurab, jvad soolad maasse ning jest veel paarikmne meetri kaugusel vib soolavee taimi nha.



Katrin Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet