3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matkarada
Suveteater ootab maalinnas

Pole mingi saladus, et vabahuetendustel kiakse mitte ainult teatri enda prast. Suveteatrisse sit on omaette protsess laveerides eemale suurtest peateedest, vttes ette klasid ja misaid, kuhu enne pole sattunud, rbates kohvi vikestes sgibaarides ning pigates sisse pruunide teeviitade juhatatud vaatamisvrsuste juurde. Sellise rndaja jaoks on tnavune teatrisuvi eriti magus. Loodus tutvustab pnevaimat esinemispaika Soontagana maalinna.

1938. aastal nimetas ks rnnul ajakirjanik seda kanti Eestimaa Siberiks. Suurematest teedest on see natuke eemal tepoolest, ka tnapeva mistes. Ja kui vaadata muistsete eestlaste linnuse kohal 13-meetrisest stiliseeritud vaatetornist alla, ei ne htki maja, telefonimasti ega hingelist.
Kuid mahajnud talukohtade kiviaiad ja tuules valgeid pudemeid nkku lennutavad itsvad unapuud, teedersed anemoonid, kullerkupud ja rammusad maasikaied, haraline tammik ning tiirlevad psukesed soosaarel asunud linnuseasemel teevad sellest paigast Eestimaale nii ainuomase, et seal kimata jb kodumaa tunnetusest midagi puudu.

Paganad ja nende riukaline soorada. Lti Henriku Liivimaa kroonikas leidub esimene teade sjakigust Soontaganasse ja selle mbruskonda julude ajal 1210. aastal. Esimesel peval leidis sjavgi rahva oma klades ja kodudes ning tappis palju rahvast. Nad vtsid kaasa ka naisi ja lapsi ning tulid linnuse juurde kokku. Teisel ja kolmandal peval rstati ja pletati mbruskonnas ja veti kaasa hobuseid ja lugematul hulgal kariloomi ja vange, kellel ei olnud arvu. Ka hukkusid paljud paganad, kes pgenedes psesid metsadesse vi merejle, klmudes pakases surnuks. Neljandal peval vallutas ja pletas sjavgi maha kolm linnust ning lahkus maalt rmuga tagasi, kiites kik Issandat. (Katkend kroonikast panduna veidi tnapevasemasse keelde.)

Need on hetked soosaarele ehitatud linnuse lpuaegadest. Linnuse rajamise algusajaks arvatakse 7.8. sajandit, mil umbes 1000 sammu pikale ja 500 sammu laiale keset Avaste sood asunud saarele kerkis maalinn. Tee, mis sinna viis, oli ohtlik, nagu kaitseks soosaartele kolinud elamisteni ikka. Legendid rgivad, et kohalikelgi oli vaja hoolsalt jlgida, et postide otsa tehtud ning plvist saati sogase soovee all varjus peituval kveral ja kitsal rajal ikka maalinnani juda.

Matkaonn unapuude vahel. Praeguseks on maalinnast jrel linnuse mtmed hsti ktte nitav ase. Tee selleni viib mda endise talukoha pikalt looklevatest kiviaedadest, kaarja suuga keldrist, kaevuasemest ja itsvast unaaiast. Ausalt eldes lheb pilt sellest hilisemast kadunud minevikust hinge samavrd kui muistsete eestlaste linnusease. Muide, enamik linnuse mbruse kiviaedu on ehitatud linnuse vallilt vetud kividest. Nii seletas talu viimane peremees, kelle esivanemad olid linnuse krval elanud 22 plve.

Tee linnuseni on tnapeval tiesti kuiva jalaga lbitav (parklast ligi 2 km, jalga saab puhata varjulisel kiviaiarsel lkkeplatsil ja taluasemel olevas lavatsiga matkaonnis). Ka linnusest edasi viival soopealsel laudrajal pole enam salapraseid riukaid.

Kirik eestlaste kultuskohal. Maalinna tee rde jb Mihkli kirik, mille esimeseks preestriks oligi Lti Henrik. 13. sajandil rajatud kiriku juures hkub vrikust ja ka seda, et vaiksema maanurga phakoda on kaotanud osa oma kunagisest thtsusest. Kirikuesisel tahvlil on kiri, et kogudus tegutseb vaatamata siit le kinud erinevatele aegadele tasa ja targu ning on see siis sellest, et kirik on ehitatud eestlaste hiie- ja kultusekohale vi on lihtsalt rahvale omaks saanud.
Maalinna saab sita ka kolme misakohta klastades. Nii Koonga kui ka Oidrema on lihtsad pitside-satsideta misahooned. Oidrema misa hoiab korras seal elav kaasaegne misapere, kes on kahel aastal jrjest kauni kodu loomise eest saanud peahoone klge rukkilille ja viljapeaga aumrgid. Ammustest aegadest misa sisemuses palju silinud pole, pererahva enda kujundatud ruumidest on uhkem jahisaal oma trofeedega. Teelistele laenutab pererahvas jalgrattaid ning pakub telkimis- ja lkkepaika.

Elamus vsas ragistajatele. Veltsa misakoht on elamus neile, kes tahavad vsas ragistada, et harva klastatavaid varemeid nha. Teerest ei viita uhkele vaatepildile miski. Paistab vaid vana misapark ja kaks natuke kiivas vravaposti. Krval elav hekki likav hrra juhatab aga mda kitsast pargiservas asuvat rada peahoone kaarja varemejupi juurde. Sarnaseid rajati omal ajal meelega lossiparkidesse, et romantikat lisada.
Natuke rohkem on silinud krvalhoone, sellel on haruldane kiltkivikatus, millesarnaseid arvatakse Eestis olevat veel paar-kolm. Krvalhoone juurde ei vii isegi mitte natuke sisse tallatud rajakest. Lbi ngeste ja kunagiste ilupsaste puntra kahlates hakkavad peagi jalge alt kostuma heledad plksud katuselt maha varisenud kiltkivid. Pooleldi psti jnud hoones on veel aimata trepi asukoht ning hel seinal paistab valgele krohvile joonistatud sbrulist punast mustrit. Mahajetud unapuud itsevad siingi.

Varuge aega! Maalinna sites viib tee lbi 300-aastasest Mihkli tammikust, mille krgemad puud kndivad le 20 meetri. Tammede alus on vsane, kuid alati saab teha peatuse, et mne puu mbert mitmekesi kinni vtta vi tee kohale ulatuvaid haralisi ja kondiseid oksi pildistada. Lihtsalt leitavana jb tee rde ka Nedrema puisniit. Otse vikse, 1,5-kilomeetrise matkaraja parkla vravas on galerii kevadlilledest: psusilmad, nurmenukk, kullerkupp, hilised longu vajunud lased ja kohe ka esimene kpaline.
Kuidagi juhtus nii, et seekord maalinna sites kohtasime laupeva sdapeval vhe inimesi ja veel puhkuse-eelsele ajale omaselt ei htki turisti. Kruusateel pristades kohatud vhesed persoonid tekitasid aga tahtmise tagapingilt fotoaparaat haarata ja hetke jdvustada: vastu majaseina toetuv memmeke, natuke kootsus sukkades jalad pikese poole soojas, lillelisest flanellkangast pkstega proua, vikat nriga pakiraami klge seotud, elu ja ka viina ninud noga taat, kes hiigelkimp kullerkuppe ja palgeil puhas rm.
Kuigi teekond Oidrema-Mihkli-Soontagana-Koonga-Nedrema paistab kaardil pisike ring, vtab see siiski omajagu aega, ning selleks siduks tasub varuda terve pev. Ainuksi parklast maalinna minekuks koos kiire levaatusega kulub vhemalt kaks tundi. htuses teatrilummuses, olles osake massist, paistab see paik ehk hoopis teine. Kui tahate nautida vaikust ja vaadet, kige maalinnas juba enne ra. Leiate ehk kiviaia veerest priske maasikagi.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet