3/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Kuidas mta puisniidu ngemisest saadud rmu?

Krbesis
Olime prdumas koju jrjekordselt loodusreisilt Skandinaavias. Tol peval tuli sita vimalikult pikk vahemaa, et juda Rootsi lnepiirilt idapiirini, Lnemere rannikuni. Hommikust saadik roiutavas suvesoojuses autoroolis istunud, tundsin, kuidas silmad vastupandamatult kinni hakkasid vajuma. Nii jtkata ei tohtinud.

Kummeln kaunis kui unengu. Kristinehamni linnast paarikmne kilomeetri kaugusel ngin viita Kummelni looduskaitseala. Pikemalt mtlemata keerasin kiirteelt krvale. Mne kilomeetri pikkune kitsuke klatee lppes vikesel parkimisplatsil. Stend platsi serval tendas, et olime pral.
Roigastest aia sees oli vrav. Vravast sisse astunud, ngime enda ees rohetavat niitu, kus siin-seal kasvamas vanu, laiuva vraga puid. Enamik puudest olid vgevad tammed. Jmedaimal neist mtsin huvi prast rinnasmbermdu. Sain viis ja pool meetrit.

Tammede jrel oli kige rohkem pr napuid, mis jmeduselt tammedele alla ei jnud. Psaliikidest hakkas kige enam silma kadakaid. Peagi ngime ka loomi: ksikuid hobuseid, lambaid ja lehmi. Lehmad olid punased, mis Rootsis haruldane. Olime stendilt lugenud, et Kummelni kaitsealal karjatataksegi rootsi maatugu loomi, kes mujalt karjamaadelt kadunud. Inimesi ei olnud peale meie nha kusagil. Laotasin telgimadratsi murule ja sirutasin end sinna pikali. Sulgesin silmad. Pea kohal puu vras kohisesid madala, otsekui kbiseva heliga tammelehed. Olen alati tajunud tamme kohinat rahustava, ilmeka, kuid snadesse pandamatu knena. Nii ka seekord. Ajuti lbi okste ulatuvad pikesekiired tekitasid lbi suletud laugude nrka valgusemngu. Sametised tuulehood paitasid pski. Taamalt kuuldus lehmakella kuminat. Juba une lvel, judsin veel melda: Milline tiuslik koht ja hetk! Kui poole tunni prast rkasin, ja autositu jtkasime, mtisklesin pikalt, mis rmiselt tugev ja terviklik taju mind uinumise eel oli vallanud. Olin nagu sattunud vanaaegse pildi sisse. See pilt pidi olema tallel mu mlusopis ja Kummelnis elustunud. Kas oli see pilt prit lapseplvest, kellegi juttudest, mnest raamatust vi kusagilt mujalt, ei suutnud meenutada. Prast seda reisi olen Kummelni kigis ksikasjades tihti oma silme ette mananud. Niteks siis, kui vhkren unetult voodis ja olen rahutu. Kujutluste Kummeln loob sisimas alati tasakaalu- ja turvatunnet. Ta aitab juda rahulikku uneriiki. Eesti elukllaseim kooslus. Laelatu puisniit Lnemaal on paik, kuhu pikkade aastate jooksul ikka olen tagasi prdunud. Kevadest sgiseni on ta ilme iga kord isesugune ja vaheldust pakkuv. Virtsu sadamast neli kilomeetrit ida pool asuval Laelatul vahelduvad puu- ja psatukad vikeste niiduvludega. Lillede kllus tekkib esimest korda maikuus. Peamiselt valge- , kollase- ja lillakirju lillevaip koosneb vsa- ja kollasest lasest, kevadisest seahernest ja teistest varakevadel itsevatest metsataimedest. Suuremad lagedad on sellal kaetud igava koltunud kuluga. Sdasuveks on osad vahetunud. Siis on puude varjus kasvamas ksluiselt haljendav rohi, aga niidulappe katab kollase-, punase-, sinise- ja valgekirju lillemuster, mis on kirjumgi kui kevadine. Niidutaimede itsemise tippajal on taimede seas le tosina orhideeliigi ja teisi looduskaitsealuseid haruldusi. Suve teisel poolel, kui hein niidetud, sarnaneb Laelatu, nagu teisedki Eesti puisniidud, pargiga. Puude vahel laiub htlane petud muruvaip. Puisniidu taimekooslus on midagi metsa ja rohumaa koosluse vahepealset. hest kljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsaga sest seal leidub puid-psaid. Teisest kljest oleks nagu mets, aga sarnaneb niiduga sest metsa kohta paiknevad puud liiga hredalt. Linnulennult vaadates on lekaalus siiski lagedad alad, sest puuvrad katavad maapinnast mitte rohkem kui he kolmandiku. Puisniidu erakordse taimeliikide rohkuse aluseks on asjaolu, et krvu saavad kasvada kahe koosluse, metsa ja niidu taimed. Kui on palju taimi, siis on rikkalikult ka putuka- ja linnuliike. Puisniitu vib pidada Eesti looduse elukllaseimaks koosluseks. Laelatu on liigirohkuselt ruutmeetril maailma tippude seas. On pris tavaline, et puisniidul leiab inimese jalajlje suurusel lapikesel tosinkond taimeliiki. Kui aga lugeda kokku liikide arv hel ruutmeetril, siis ulatub see sageli le poolesaja. Milline on liikide rekordarv hel ruutmeetril? Meie puisniite uurivate taimeteadlaste vahel on rekordi selgitamisel juba paar aastakmmet kinud omalaadne vistlus. Kuni 1996. aastani oli rekord 68 taimeliigiga Laelatu puisniidu kes. Siis aga loendati Prnumaal Vahenurme puisniidul hel ruutmeetril kokku 74 taimeliiki. 2001. aastal sai Laelatu puisniit tiitli tagasi. Nd leiti seal hes kohas ruutmeetrisel alal 76 taimeliiki. Sellist td saavad usaldusvrselt teha vaid vga head taimetundjad. Tihti peab liike mrama kigest taimeosa jrgi. Tulemusi kontrollivad mitu tunnistajat, alles seejrel kinnitatakse tulemus. 76 taimeliiki he ruutmeetri kohta pole rekord mitte ainult Eesti ulatuses. See on thelepanuvrne nitaja koguni kigi maakera taimekoosluste seas. Botaanikute andmetel on sellist liigirohkust hel ruutmeetril registreeritud vaid kahes kohas. Venemaal Streletsi stepis loendati 1962. aastal hel ruutmeetril 87 taimeliiki ja Argentinas Sierra Cordoba looduslikul rohumaal eelmise sajandi lpul 88 taimeliiki. Tuleb rhutada, et kui proovitkk, kus liike loendatakse, oleks teiste mtmetega, reastuksid kooslused liigirohkuse jrgi teistmoodi. Niteks he ruutkilomeetri suurusel alal on maakera liigirohkeim kindlasti puutumatu ekvatoriaalne vihmamets. Tkike muinasaja maastiku. Termini puisniit vttis kasutusele baltisaksa botaanik Karl Reinhold Kupffer 1912. aastal. Rahvakeeles tunti puisniite erinevate nimede all: heinamaa, metsaheinamaa, heinaaed vi metsakarjamaa. Kui eldi: Lhme metsa heinale!, meldi minekut puisniidule. (Vt ka Lembitu Tarangu artiklit kesolevas ajakirjas.) Eesti kliimas ei ole puisniit kunagi kujunenud looduslikult. Ta on ikka inimese ja looduse hislooming ja kuulub seega poollooduslike koosluste hulka. Ajaloolaste arvates said puisniidud meil alguse aastatuhandeid tagasi, kui karjakasvatus ja heina varumine Eestis laiema ulatuse vttis. Eriti hoogsalt laienesid puisniidud siis, kui inimene haaras ktte vikati. Vanimad Eestist leitud vikatid on rohkem kui 1500 aasta tagused. Jrelikult on vhemalt sama vanad ka meie vanimad puisniidud. Asustuse tihenemisega puisniitude pindala ha suurenes. Kige rohkem oli seda tpi niite meil 20. sajandi algul. Loodusuurijate hinnangul vis siis olla puisniitude all tervelt viiendik Eesti maismaast. Ei maksa arvata, et puisniite laiendati mingil kombel teadlikult. Elu tahtis lihtsalt elamist ja hein tegemist. Oli tavaline, et talude ja klade mber laius pldude ning heina- ja karjamaade v. Kuna aga pudulojustele sealt piisavalt talvist ninaesist kokku ei saadud, tuli heina teha ka kaugemal metsavludel ja sooservades. Nagu kirjutab 19. sajandi algul elanud baltisaksa teadlane ja publitsist Alexander Friedrich von Hueck, oli sraste metsaheinamaade saagikus enamasti madal. Jrelikult pidi selleks, et vajalik heinakogus siiski kokku saada, nende pindala olema suur. T laiskuse printsiibil. Puisniitude kasutamises valitses inimese ja looduse vahel omaprane suhe. Puisniidult sai inimene heina ja igal aastal heinamaid puhastades ka vsa. Viimast kasutas ta haokubude tegemiseks, mida kasutas ktteks. Vsa lks ka lehisevihtade sidumiseks loomade talviseks lisasdaks. Vahel veti maha ksikuid suuremaid puid, et valmistada neist mnda tarbeeset. Prast heinategu lasti puisniidule sageli lahti kariloomad. Kuid mida iganes inimene siin tegi, ta ei vtnud kunagi maha kiki puid ega muutnud muul viisil mbrust tielikult. Ta ttas puisniidul n- laiskuse printsiibil. Tee seda nii harva kui vimalik, kuid nii tihti kui vajalik. Ega talumehel polnud ttt-elda ka rohkemaks jaksu. Metsaheinamaal valitses inimese ja looduse vahel habras, kuid selge tasakaal. Nimelt seetttu said puisniidud muutumatuna psida palju inimplvi. Veel enne Teist maailmasda olid puisniidud Eesti ja eriti Lne-Eesti heks kige tpilisemaks maastikuks. Ajaloolaste hinnangul oli nende ilme siis ige samasugune kui tuhatkond aastat tagasi. Puisniidud nuavad hoolt. Sjaaegne ja -jrgne klade thjenemine ning kolhoosikord jtsid puisniidud laokile. Nad hakkasid kiiresti vsastuma ja kinni kasvama. Kui niteks 20. sajandi esimesel poolel arvestati puisniite 850 000 hektarit, siis 1988. aastal oli neid jrel tuhat hektarit. Tegelikult oleksid puisniidud, nii nagu muud heina- ja karjamaad, enamjaolt vssa kasvanud ka juhul, kui Eesti iseseisvus oleks silinud. Puisniitudele ei saanud saatuslikuks mitte nukogude vim, vaid tsivilisatsiooni progress: suurmajandid, hobuse asendumine traktoriga jmt. Kige phjalikumaks eestikeelseks puisniitudele phendatud trkiseks tuleb pidada Toomas Kuke ja Kalevi Kulli raamatut Puisniidud. Kui raamat 1997 ilmus, oli sedalaadi poollooduslikke rohumaid Eestis alles jnud 800 hektarit. Raamatu autorid mrkisid esitlusel nukra huumoriga, et nende monograafia on htlasi jrelhe Eesti puisniitudele. Praegu vime siiski elda, et puisniite lausa kadunukeste hulka arvata on enneaegne. Puisniite kaitstakse ja taastatakse, viimastel aastatel rohkem kui ennemalt. Mitmed niitudest on vetud riikliku looduskaitse alla. Suurt osa neist, mis asuvad vljaspool kaitsealasid, hoiavad ja laiendavad looduskaitsefondide toel kohalikud elanikud ja teinekord ka vabatahtlike organisatsioonid. Neist thusaim on Eestis 1997. aastal loodud prandkoosluste kaitse hing. Kui kaitstava metsa arengusse ei tohi sekkuda mitte mingil juhul, siis puisniidu puhul tuleb seda tingimata teha. Vaja on aasta-aastalt jrjekindlalt rassida: raiuda vsa, niita heina, karjatada loomi. Euroopa kultuuriloo esinduslikud kil- killud. lud. Ei maksa arvata, nagu oleksid Eesti puisniidud Euroopa kultuuriloos midagi ennekuulmatut. Samasugune puisniitude laienemise ja hbumise kaar on teada paljude maade ajaloost. Ainult et enamikus Euroopas ji see varasemasse aega. Niteks Prantsusmaal taandusid puisniidud avamaastike ees philiselt keskaja lpus. Inglismaal kadusid nad peamiselt 19. sajandil. Kige kauem psisid laialdased puisniidud Phjamaades ja Baltimaades. Rootsis algas puisniitude kiire kadumine 20. sajandi algul. Praegu on puisniite Euroopas jrel thisel mral. Peamiselt asuvad nad Venemaal, Rootsis ja Eestis. Euroopa Liidu maades ptakse puisniite sihiteadlikult kaitsta ja taastada. Nende thendus pole aga enam endine. Piltlikult eldes peeti puisniite varem pudulojuste prast, nd aga peetakse pudulojuseid puisniitude prast. Heina tehakse ja loomi karjatatakse vaid selleks, et puisniidu ilme psiks endisena. Euroopa kige ilusamatest silinud puisniitudest asuvad mitmed just Eestis. Niteks on hinnatud Laelatu puisniitu raiutavat tpi puisniidu parimaks niteks kogu maailmas. Nedrema saja hektari suurust puisniitu Prnumaal on aga nimetatud Phja- Euroopa suurimaks niidetavaks puisniiduks. Enamjaolt phjendatakse Euroopas puisniitude silitamise vajadust haruldastele liikidele elupaikade silitamise vajadusega. Nimelt selle phjendusega on meilgi Natura 2000 projekti raames puisniite le vaadatud ja arvele vetud. Kui hinnaline on puisniit aga prandkultuuri elava mlestisena? Ent kuidas mta rmu, mida puisniit igale looduses liikujale pakub? Nedrema kutsub. ks minu lemmikuid tnaste puisniitude seas on Nedrema puisniit. Seal vib ringi kndida pikki tunde, ilma et tdineksid. Suletud ja avatud maastikud vahelduvad. Nedremal vib nha isegi heinakne, mni neist ige uus. Nedrema puisniidu hea vljangemise eest kannab hoolt Koonga looduse sihtasutus. Selle nime taga peitub peamiselt ks mees Kaljo Brandt. Tema on see, kes korraldab talguid, muretseb triistade ja tehnika prast. Kaljo Brandtiga juttu ajades sain teada, et kariloomadele lheb praegusel ajal niidetud heinast vaid kolmandik. lejnu jetakse niidule, see rullitakse maha ja muutub uuesti mullaks. Vi kuhjatakse saadudesse ja saab metskitsede- jneste talviseks sdaks. Puisniidule on rajatud selgitavate stendidega pperada. Leidub ka puhkepaik pinkide ja lkkeasemega. pperaja algusesse pandud klalisteraamatu sissekannete jrgi kib aastas puisniidul 3000 uudistajat. Nedrema puisniit ootab iga huvilist oma ilust osa saama. Neil aga, kes ei taha piirduda ainult nautimisega, vaid on valmis puisniidu heaks ise ked klge panema, tasub prduda Kaljo Brandti poole. Tksi on puisniidul tarvis jtkuvalt.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet