3/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Jevhk jkke tagasi!

Vanades eesti muinasjuttudes on vhk vgev vennike, tnases Eestis aga vajab see veeloomake inimese kaitset. Maalikooli ihtoloog Margo Hurt tegelebki vhiuuringutega ning annab ka maakondadele nu kuidas parandada vhivarusid meie veekogudes. Kristel Rss uuris, millise nipiga vhivarusid taastada.

Missugune on vhiuurija tpev?
Minu suvise t hulka mahuvad vhkide katsepgid ja veekogude sobivuse hindamine vhkide elupaigana. Analsime ka jevhi asustamise tulemuslikkust ja vhivarude seisundi muutusi. Uuringute phjal koostame maakondadele tegevuskavasid: missuguses seisus on veekogude vhivarud ja mida tuleks nende varude suurendamiseks ette vtta.

Kas jevhivarud on Eestis testi nii kasinad, et on phjust appikarjeks?
Jah, praegused vhivarud on oluliselt viksemad kui niteks esimese Eesti Vabariigi ajal vi ka 1950.1960. aastatel. Kige rohkem vhirikkaid veekogusid on Saaremaal, mandril on vhki arvukalt vaid ksikutes jgedes ja jrvedes, enamikus veekogudes on hredad vhipopulatsioonid.
Suure arvukuse korral mjutab vhk soodsalt veekogu kossteemi, niteks vib edasi lkata selle kinni kasvamist.
Vhivarude kahanemisel on mitmeid phjusi, neist kaalukaimad on vhihaigused, eelkige vhikatk. Vhivarudele on mjunud laastavalt ka veekogude rikkumine, niteks reostamine, aga ka nukogude ajal tehtud maaparandustd, mille tulemusel tehti looduslikest jgedest kraavid.
Vhil on ka looduses vaenlasi, niteks ameerika naarits ehk mink. Vhki sb ka saarmas, kes on Eestis kaitse all. Kaladest ohustab kige rohkem vhki angerjas. Seeprast ei tohi angerjat asustada nendesse veekogudesse, kus soovime tugevdada vhipopulatsiooni. Vhk kui llijalgne on tundlik ka putukamrkidele.
Ja muidugi ohustavad vhki inimesed, niteks rvpdjad.

Ometi ei ole vhipk ju Eestis keelatud.
Nuete kohaselt tehtud vhipk ei ole kahjulik, vhivarusid kahjustab rvpk. Vhi harrastuspk algab augustis. Pgiks peab olema luba, mida vljastavad keskkonnateenistused.
Teatud maakondades on vhivarud nii kesised, et seal ei ole otstarbekas lubada vhipki. Just seeprast ei ole viimastel aastatel mnda piirkonda, niteks Lne-, Rapla- ja Viljandimaal, ldse lubasid antud.
Pda tohib vhemalt 11 cm pikkust vhki, viksemad vhid tuleb tagasi vette lasta.
Lubatud pgivahendite hulka kuulub vhinatt ja vhimrd, sdana tuleks kasutada kas kala vi liha. Konna ei tohi sdaks panna, sest Eestis on kik konnaliigid kaitse all.

Missugused tagajrjed on vhkide rvpgil?
Rvpgil on nii otsene kui ka kaudne mju. Otsest kahju avaldab vhipopulatsioonile see, kui ptakse ka alamdulisi vhke. Aga kaudse mjuna vivad keelatud vhipgiga levida vhihaigused, eelkige vhikatk. See on seenhaigus, mis tavaliselt tapab kik jevhid. Haigus vib levida ka siis, kui ptud vhke tahetakse asustada kusagile teise piirkonda. Ka pgivahenditega vib haigus edasi kanduda.
Viimane suurem katkulaadne haigus, mille tagajrjel surid kik vhid, oli 20012002 Nuni jrves Tartu lhedal.

Kas vhk on nii rn olevus, et talle katk kergesti klge hakkab? Miks pole vhid haigusega kohanenud?
Vhikatk on prit Ameerikast ja seal on ta esinenud miljoneid aastaid sealsetel vhiliikidel ongi tekkinud teatav immuunsus. Euroopasse sattus vhikatk 150 aastat tagasi see on liiga lhike aeg, et evolutsioonis oleks kujunenud vlja piisav immuunsus. Eks see haigus ole inimese tekitatud probleem vhikaubanduse ja rvpgi kaudu.
Lisaks katkule kimbutab vhki veel teinegi seentbi lapihaigus: vhi koorikusse tekivad plekid vi koguni koorikut lbivad augud. Mandri-Eestis on esinenud lapihaigust kllalt paljudes kohtades, kuid alates 1990. aastatest on levinud see ka Saaremaal, Eesti parimas vhipiirkonnas. Phjuseks vis olla vhkide ebaseaduslik kokkuostmine.
Vhke ohustab veel ka portselanhaigus, mis lagundab lihased portselanvalgeks massiks.

Kalade haigusi on vimalik ravida, kas ka vhkide omi?
Ei, sest vhi immuunssteem on hoopis teistsugune kui krgematel loomadel, niteks ei saa neid ka vaktsineerida. Et katk on seenhaigus, ei aita siin ka mingi ravim. Ehk suudab meid edaspidi selles vallas aidata geenitehnoloogia.

Kuidas edeneb Eestis vhi taasasustamine?
Seda on viimastel aastatel sna palju ja pris nnestunult tehtud, eesmrgiga tekitada uus vhipopulatsioon vi muuta nrk populatsioon tugevamaks. Kui asustame sgisel niteks 500 vhki ja saame sealt aasta prast katsepgiga neli-viis tagasi, vib elda, et veekogu sobib vhile.
Oodatav tulemus on aga see, kui asustatud vhid annavad jrglasi ning kujuneb elujuline populatsioon. Kahjuks tuleb ette ka lbimtlemata asustamisi uurimata veekogudesse vhile sobimatutesse vi sellistesse, kus on vhki piisavalt. Seetttu on rmiselt vajalikud asustamiseelsed uuringud.
Asustamismaterjali on vimalik saada vhikasvandustest Hrjanurmes Jgevamaal, Smerpalus Vrumaal ja mitmest kohast Saaremaal. Jevhi asustamiseks on, nagu kalade asustamise puhulgi, nutav asustamise luba, mida annavad keskkonnateenistused.

Kui suur on vhkide viljakus?
Vrreldes kaladega on vhi viljakus vike, marjaterade arv on keskmiselt kakssada.
Paaritumise aeg on vhkidel sgisel, septembri lpus vi oktoobri algul. Isane vhk paigutab spermapakikesed emasele laka alla, paari ndala prast emane muneb juurde marjaterad. Toimub viljastamine. Varasuvel kooruvad vhipojad, kes on veel mnda aega emasvhi laka all.
Et vhk on selgrootu, ei ole vhil luustikku, vlisskelett on kitiinkest. Kasvades peab vhk vana kesta ra viskama ja uue peale kasvatama. Kui vhipdja saagiks langeb pehme kestaga vhk, ei ole vaja kahtlustada haigust vhk on just vahetanud kesta.
Sugukpsed vhid kasvavad ksnes siis, kui veetemperatuur on le kaheksa kraadi, seetttu ei sobi neile elupaigaks vga klmad allikalised veekogud. Vhk vajab puhast hapnikurikast vett, mis sisaldab keskmisel mral lupja.

Kui vanaks elavad vhid?
Vhi vanust on keeruline mrata, niteks Rootsis kasutatakse meetodit, mis eeldab vhi surmamist.
Vhi elueaks on pakutud 15 aastat. Pda tohib 11 cm pikkust vhki, kelle vanus on umbes viis aastat.

Kas vhikasvandus on mujal maailmas suur ri?
Jah. Kogu maailmas elab le 500 liigi mageveevhke, Euroopa looduslikes veekogudes viis ja Eesti omades vaid ks jevhk. Ometi ongi maailmaturul, peamiselt just Phjamaades, eriti hinnatud meie jevhk. Lisaks asustusmaterjalile toodavadki Eesti kasvandused ka kaubavhki, mille hind on oluliselt krgem.
Vhikasvatuseks pole vaja keerulisi ja kalleid rajatisi, vhitiigid vivad olla vikesed ja lihtsa konstruktsiooniga. Seega on vhikasvatus sobiv ka talunikele.

Kindlasti olete vhki mekkinud. Kuidas maitses?
Keedetud vhki olen snud. Kogenematu tarbija tleks, et keedetud vhk maitseb enam-vhem samamoodi kui krabipulk.
Kaubanduskeskustes vib kohata ka Hispaanias ja Hiinas kasvatatud Ameerika pritoluga punast soovhki, mida pahatihti makse jevhi nime alla. Soovhk on vikeste srgade ja kva koorikuga. Toiduks pole seal suurt midagi tarvitada, pigem on ta lauaehe. Seadus keelab vrvhi liikide sissetoomise kasvatamise eesmrgil.

Kas vhki vib pidada ka lemmikloomana?
Jah, akvaariumis vib vhki kasvatada kll, ka lemmikloomapoed mvad vhke, kuid enamasti teisi vhiliike, mitte jevhki. Ka vhi stmine pole vga keeruline, sest nende toit on vga mitmekesine kaladest lepalehtedeni. Vhk on rohkem loom, peval meeldib talle istuda urus. Aga vhi ist askeldamist on pnev vaadata nii vikestel kui ka suurtel.
.



Kristel Rss
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet