3/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kivad koos: looduse- ja kultuuripe

Sadu aastaid valitses Eestimaal talupojakultuur, mis oli rahvale omase loodustunnetuse aluseks. See kultuur phines igapevasel loodusega kokkupuutel, igapevasel tl ja viibimisel looduse keskel.

Tde mehhaniseerimisega muutub maastikupilt mustvalgeks; kas lage pllu- ja karjamaa, mida hooldatakse masinatega, vi mets, mida samuti hooldatakse ja kasutatakse masinate abil. Vahepealsed alad, puisniidud, saludega karjakoplid, liigirikkad karjamaakadastikud, viksemad jeluhad, mida varem niideti ksitsi, on kaotanud oma thtsuse maaelule ning vsastuvad.

Kaob meie maastiku mitmekesisus, hes sellega vheneb taimede ja loomaliikide arv. Sstva arengu reeglid, mille oleme deklaratiivselt omaks vtnud kui tnapeva globaalsed elunuded, eeldavad alalhoidlikku mttelaadi, see omakorda nuab lhtudes kujunenud oludest svendatud loodusharidustd. Vastasel korral asendub looduslhedane ja sstlik mtteviis tehnitsistlikurbanistliku eluviisiga, mis on suunatud hoopis tarbimise suurendamisele. Loodushariduse edendamiseks on praegu soodne pinnas, kuna looduslikkuse taastamine on tusnud pevakorda kikides kultuurriikides. Prandkooslused on viimastel aastatel plvinud suurt thelepanu kui thtsad bioloogilise mitmekesisuse silitajad ning nende taastamine ja hooldamine on riiklikult toetatav. Prandkooslused on aga ks osa prandkultuurist, kuigi meie esivanemad ei lhtunud nende kujundamisel mitte bioloogilise mitmekesisuse taotlusest, vaid majanduslikust eesmrgist. Seega on puisniit kui prandkooslus looduse ja kultuuri smbioos. Kivist kaevurakked klavainul. Kui vaatleme mnda maastikku tema koostisosade likes, on algul raske kiki mrke siduda kultuuri vi isegi loodusega. Neme pliseid metsateid kaardilt kadunud klade vahel, kiviaedu, misaaegseid karjatanumaid, kadunud metsaklas ksikut kivilahmadest keldrit vi kivist kaevurakkeid kunagisel klavainul. Teisal leiame veel vsastumata jaanituleplatsi vi kiigeme, ksiku kivist tahutud loomade joogikna kunagisel metsakarjamaal. Sooserval ja uudismaade vahele jvates lodudes on mrgata vana taliteed, mida metsatalude elanikud kasutasid hobuse-reega vallamajja ja kirikusse minekuks, pulmasiduks ning eluks vajaliku poekauba muretsemiseks. Silme eest jvad peitu vana lubjaahi, semiilimise vi trvaajamise koht. Koos plispuude, kivide, allikate, vanade talude ue- ja vravapuude, sndmustega seotud kohtade, nimeliste jekrude, luhtade, pldude ja metsatukkadega moodustavad need kik loodusliku prandkultuuri, kus loodus ja kultuur on lahutamatud. Koolitund prandmaastikus. Prandkultuuri ainelised ilmingud on aga tihedas seoses mitte ainult omavahel, vaid ka rahvakultuuri vaimse loominguga. Kui me neid sidemeid ei otsi, ei silita, ei kaitse ega tutvusta oma lastele, ei tunne jrgnevad plvkonnad enam oma kodukoha kultuuri, loodust ega ajalugu. Loodust saab tutvustada ikkagi ainult looduses. Kooliekskursioonid looduskaitsealadele ksi seda lesannet ei suuda tita, kuna seal neme ainult hetkeseisu looduses. Juba 20. sajandi alguse ppekavades oli ette nhtud teha neli tispevast ppekiku loodusesse. Klassit oli siis jetud kogutud materjali lbiuurimiseks ja kinnistamiseks. ppekigud tuleks korraldada erinevatesse maastikutpidesse. Selles suhtes on niteks prandmaastikud tnuvrsed alad looduse tundmappimiseks. Siin saame tutvustada korraga rikkalikku taimestikku, elupaiku, kooslusi, mulla- ja metsatpe, puid, psaid, linde, putukaid; peale selle kultuuriprandit ning ajalugu. Need mtted tekkisid, kui lugesin hiljuti ilmunud Looduse interpreteerija ksiraamatut. Sealt leiab hid npuniteid ja petusi looduse vahendamiseks. On aga ka ksitavusi. Pole vimalik looduslikke protsesse ksitleda ilma inimmjuta (teatava lhendusega ehk ainult suures rabas, rgmetsas). Loodusest peab ju tekkima teadvuses peegeldus. See ei saa olla adekvaatne, kui keskendume ainult bioloogiliste objektide iserasuste tutvustamisele, eriti loodusmaastike ksitlemisel. Oleks oodanud Eesti nidetes edasist interpretatsiooni looduskoosluste, liigirikkuse, liigilisuse jne sidumist inimkultuuriga. Loodust puhta lehena Eestis ju siiski pole. Naised-lapsed puisniidul. Looduse ja kultuuri ksitluse htsusele annab tuge ka sjailmunud uesppe pedagoogika Mikk Sarve tlkes. Selle autorid kinnitavad, et uesppes tuleb kik tegevused siduda looduse ja kultuuriga (2; lk 21). Samas tuuakse vlja oht, et meie infohiskond laseb kasvavale plvkonnale ha vhem edasi anda vanema plvkonna kogemusi looduseja kultuuriprandist. Nii ligatakse lbi juured, mille otsimisest ja silitamisest just eriti ohtralt rgitakse (2; lk 34). Vaatleme niteks ht aastaringi talupere ja puisniiduga seotult (loe ka Hendrik Relve puisniidulugu kesolevas ajakirjas). Puisniidud on vliselt pargisarnased hredad puude ja psastega kaetud alad ning on tekkinud pideva ksitsi niitmisega puude ja psaste vahel. Minevikus kujunes puisniitudel vlja ainuomane majandamistskkel. Prast maa tahenemist korjati kokku risu, oksad, riisuti lehed, tasandati mutimullahunnikud. Seda td tegid enamasti naised-lapsed. Puude all kuivas hein aeglasemalt. Oksad seoti kimpudesse, mis viidi koju pliidi alla, lehed pandi puude ja psaste jalamile vi seest thjade sarapuupsaste keskele. Kui talus oli karjamaa puudus, kasutati puisniitu kevaditi hdakarjamaana, kuid philiselt hoiti seda ikka heina tegemiseks. Niideti alati peale jaanipeva, tavaliselt juuli keskel, kui hein oli tiskasvanud ja maapinnal pesitsevate lindude pojad kodunt lahkunud. Hein tassiti lagedamatele lappidele puude vahel ja kuivatati seal. Selleks tuli mnikord heina keerata paar korda pevas ndala jooksul. Ei kuivanud hein puude all ju nii kiiresti kui lagedal. Nii valmis ja pudenes ka heinaseeme uuesti niidu tienduseks. See oligi suure taimeliikide arvu phjuseks niidul. Erinevatel aastatel niideti veidi erineval ajal ja ka seemned valmisid erinevalt. Nii said aastakmnete ja -sadade jooksul kik taimed end seemendada ning ka uusi liike tid tuul ja linnud-loomad juurde. Juulis, prast heinategu alustati karjatamist. Heinateo jrel algas ka lehisvihtade tegemine loomadele talvesdaks. Vihad suurendasid sda kogust umbes poolteisekordseks: lehmad andsid rohkem piima ja olevat kasulikud olnud hobuste hammastele. Prast rehepeksu hakati hagu raiuma peamiselt karjamaadelt, aga ka heinamaade puhastamiseks ja niidupinna suurendamiseks. Hagu raiuti peamiselt kiiniga maapinna lhedalt ja tehti kubudeks. Kubud laoti virnadesse, kust nad siis kuivanult reeteega koju veeti. Seda td tegid enamasti vanemad sulased vi pevilised, kel judu rasketeks talutdeks juba nappis. Peva norm oli 35 kubu heinamaalt vi 50 kubu karjamaalt (seal vis pikemad tkad jtta). Puisniitudelt raiuti ka ktet, peamiselt vigaseid, mdanikega kuivanud puid. Kakkudele ja oravaile sobivaid suurte sisentega puid ei puudutud. Kidi phkleid korjamas, mitte kirikus. Kuivrd thtis oli meie esivanemaile metsaandide osa toidulaua tiendamisel, nitab ks Kullamaa koguduse aruanne 18. sajandi esimesest poolest. Nimelt kurdetakse, et inimesed kivad eriti halvasti kirikus heinaajal, phklite ja humalate korjamise ajal. Siis minnakse massiliselt kaugetele heinamaadele ja metsadesse, bitakse knides ning ei tulda enne tagasi, kui kik, mis endale ja loomadele sa klbab, on koristatud. Valitses viljapuude raiumise keeld, kui see polnud just hdavajalik. Viljapuudeks peeti aga kiki sdavate viljadega puid: sarapuid, pihlakaid, metsunapuid, kibuvitsasid, lodjapuid ja toomingaidki. Sajand tagasi ei olnud ununenud veel nljatalved, kus puude viljadest purustatud segu lisamine leivaviljale aitas kevadeni nlga ra hoida. Vajaduse korral sai talu puisniidult ka tarbepuu kasest tehti reejalased ja phjavitsad, rattarummudeks ligati metsunapuu vi jalakas, rattakodarad ja tuuleveski hammasrattad tehti knnapuust, ka aisad ja look said knnapuust kige tugevamad. Prnapuust sai sginu. Prnalt tmmati niint, sellest punuti viiskusid, korvisid, mrsse ja viljatuulamise sarjasid. Prnapuu oli ka parim puunude valmistamiseks ta ei andnud piimale ega vile vrast maitset. Vaher on hsti sile ja kva, see oli kige parem hvlipaku puu. Kadakas oli hdavajalik puunude ja ruumide desinfitseerimiseks. Pajukoorest tehti karjapasun vi vile, lepakoore all olev mhk aga klbas maiustamiseks. Lapsed ja perenaised said puisniidult korjata marju, seeni, phkleid, tihti leiti maamesilase pesa suutie linnumagusaga. Heal lapsel kmme nime. itsevad psad ja maarohud olid aga sajandeid ainsad ihu- ja hingehdasid leevendavad ravimid. Nii kujunes puisniidust eesti talukultuuri ks thtsamaid koostisosi, ieti elamisruum, ilma milleta talupere elu poleks olnud vimalik. Prandkooslustel on palju nimesid. Puisniit vi -karjamaa on vahel ka mets, nmm, palu, puuaed, metsaaed, padu, vahel seru-, vhma- vi katkupealne. Uskumatu lugu, rabas elasid inimesed. Kultuuriajaloo ning koloogia seisukohalt on veel ks maastikutp erilisel kohal: see on rabamaastik. Minnes le madal- ja siirdesoo raba keskpaiga poole puis- vi lagerabani, tutvume erinevate taimedega ja raba arenguastmetega, laugastikega, lvetega. Kasulik, kui kaasas oleks hea linnutundja. Ajalooliselt on aga rahva asustus, eluja majandustegevus, seega elamiskultuur olnud tunduvalt tihedamalt seotud soode ja rabadega kui praegu. Vabadust ihkavaid talupoegi on pgenenud soosaartele, kuhu rajasid eluasemed ning aletasid pldu. Sinna pgenes ka inimesi, kes lksid vastuollu kogukonnaga. Hiljem, misate arenedes aeti soosaartele ja -servadele talupoegi parematelt maadelt, mida misad vajasid vilja- ja karjakasvatuse laiendamiseks. Rabades saadi varju ka sdade ning rsteretkede korral. Metsavennad varjasid end rabades prast viimast sda. Arvestades teede puudumist soodes, tuli sooasukail pea kik eluks vajalik ise toota. Sobivatesse kohtadesse raadati pllulapid, teed rajati talveteedena vi soosildadena, kus puit- vi hagusillutis oli peidetud veekihi alla. Vajalikud olid kultusekohad ja matmispaigad. Ktteks, ehituseks, majapidamiseks oli vaja turvast, lupja, trva, tkatit. Kujunesid vlja kohad, kus neid materjale kaevandati vi valmistati. Hilisminevikus olid sooservad ning rabasaared vabadike ja popside elukohtadeks. Metsaelanik teadis ussisnu. Nende paikade elanikel oli mnikord veidi salaprane maine. Tihti arvati, et nad oskavad ussisnu, haigusi peletada vi niasnadega kaetada. Nad ei olnud enamasti hiskonnast ra tugatud ikka oli kellelgi nende juurde asja. Mitmetest kohtadest on veel viimasest sdadevahelisest ajast teada, et mni pere sai oma elupaigast soosaarelt vlja ainult talvel reeteega, et varustada end terveks aastaks poekaubaga soola, rauakauba, seebikivi, hobuseriistade ja muu vajalikuga, mida kodus ei valmistatud. Sooelanikele olid thtsad ka veesooned. Sealt vis saada kala ning vhki, mnikord parvetati neid mda ka misa palke muidu kttesaamatutest teedeta paikadest asulatele lhemale. Sarnaselt on vimalik tutvustada loodust ja kultuuriprandit koos kikjal. Mis tahes maastikus, kas siis metsas, rabas, jeluhal, rannikul vi looaladel, leiab peale taimestiku ka prandkultuuri mrke. Nende hulka kuuluvad ka kohanimed, mis asustuse kadudes paratamatult ununevad. Looduse ja kultuuri sidumine on parim meetod mlema tutvustamiseks. Looduse inforinge. Meie kaasmaalane, rahvusvaheliselt tuntud loodusfilosoof Jakob von Uexkll on elnud enda loodud omailmapetust kommenteerides isegi, et loodust ja kultuuri ei ole vimalik lahus ksitleda. Nii tema kui ka teine meie kuulus kaasmaalane Hermann von Keyserling on vitnud, et peale looduse aineringe on olemas ka looduse inforinge. Kui ks lbi plismetsa juhtiv kla- vi jalgtee on tuhat aastat olnud, siis on sinna akumuleerunud eelmiste plvkondade energiaosiseid. Need on seal silunud nagu kodukandis kasvanud pllusaadusteski. Oma kultuuritraditsioonide kaitse ja edasiloome on inimiguste konventsiooni teema. Loodushingeline maakultuur on aga eestlaste ainus oma tsivilisatsioon, teatud mttes loodussbralik maailmavaade, mida peame hoidma. Viks elda isegi, et kui riik toetaks looduslhedast elamiskultuuri, siliks puisniitude liigirikkus iseenesest ja poleks mttetut heina ravedu niitudelt.



Lembitu Tarang
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet