3/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tiivuliste pulmakombed

Hallpsk-ptt
Jaanus Jrva
Pulm on ks tore ritus. Pulmakommete seas leidub rituaale, kus paarilised peavad testama oma sobivust kooseluks. Tnapeval vetakse neid hea naljana, kuid olid ajad, mil pulmas selliste asjadega nalja ei mistetud.
Ka looduses vib theldada pulmakommete titmist, rituaale, ilma milleta poleks liikide ellujmine meldav. Lppude lpuks on eesmrgiks liigi silimine.

Uhke kuub, tehtud mees. Meie linnupulmarituaalidest on kige tuntum kindlasti tedremng. Tedred korraldavad omi turniire kevadhommikuti rabades, aastate jooksul vlja kujunenud paikades. Neil mngudel puuduvad korralduskomitee ja kohtunikud, tedrekuked saavad kogunemisega ise hakkama ja reeglid on rangelt paigas.
Pealiskaudsel vaatamisel vib tunduda, et tegu on mttetu sibamisega, kuid svenedes selgub, et mnguplatsil kib reegliprane tegevus vitlus positsiooni prast. Platsi keskel trooniv tegelane on reeglina kige tugevam, ilusam ja targem.
Kui inimeste maailmas otsivad paarilist enamasti meessoost isendid, siis lindudel on hoopis vastupidi. Isased peavad palju pingutama, et vastassugupoole thelepanu vita. Jupingutuste hlbustamiseks on mnel liigil isaslinnu sulestik erinev emase omast. Eriti uhkete kuubedega on varustatud eelkige viksemate lindude ja kanaliste isased. Nemad peavad igal pesitsushooajal endale uue paarilise leidma.

Mni jbki mnguplatsi veerde. Tedrekuke uhkuseks on tema lrakujuline saba, seda ilmestavad lumivalged suled. Tumeda suler taustal paistab lahtildud saba hsti silma. Laiem saba thendab suuremat ja vimsamat isendit. Valgeid sabasulgi nitavad oma maiistes mngudes ka rohunepid, need mngivad suurt rolli emaste ligimeelitamisel. Tedrekukkede turniiril on osaleja eesmrgiks teine mnguplatsi keskmest vlja trjuda. See ei olegi nii kerge. Mned isandad jvadki mnguplatsi rde kudrutama ning ei saa mitte kunagi kiidelda jreltuleva plvkonnaga. Samad reeglid kehtivad ka rohunepi mnguplatsil, kust nrgemad lihtsalt minema aetakse. Emase klaskik turniirile tekitab osalejate seas telise kaose. Kik tahavad olla vljapaistvad ja vljavalitud, kuid paraku saab see nn osaks ainult hele. Vahel paarituvad tedred lausa teiste silme ees, kuid sageli minnakse seda tegema veidi varjulisemasse paika. Rohunepid aga ei pea imelikuks armuasjade ajamist teiste ees. Peale paaritumist peab vaatemng jtkuma, sest uued emaslinnud juba ootavad. Varakas mees on hea mees. Looduslik valik soosib neid isaseid, kes on konkurentsis emaste prast edukamad. Jrelikult on pulmamngude ja -turniiride lesandeks edukate vljaselumine. See tagab liigi silimise. Vastasel korral oleks jrjest nrgemate jrglaste saamise tulemuseks liigi vljasuremine. Pulmaturniiri juurde kuulub ka judemonstratsioon (hl, poosid, estid, sulestik), mis aitab vlja tuua isase omadusi. See nitab isase potentsiaali vi nagu kitumiskoloogia tleb: ressursihoiupotentsiaali. Kuidas saavad hakkama need linnud, kes turniiridel ei osale? Nende pulmamng kujuneb veidi teistsuguseks. Lbilmiseks peavad isased nitama oma praktilisi oskusi. Paljud linnud kaitsevad oma territooriumi. Seda ala, kus asuvad emastele olulised ressursid: toit, joogikohad, pesapaigad jne. Need isased, kel parem territoorium, tagavad jrglastele paremad tingimused kasvamiseks. Emastele on seega soodus heita hte rikka peigmehega, kes juab laste eest hoolt kanda. igesti valitud pesapaigast ja toitumistingimustest sltub niteks rhnide, vrvuliste ja samuti paljude veelindude jrglaste tulevik. ra tule minu magamistuppa! Hallpsk- ptid kaitsevad oma territooriumi vga innukalt. Pesitsemiseks valivad nad meelsasti roostikuliste kallastega madalaveelisi jrvi. Saabudes meile aprilli lpus, on hallpsk-pttidel juba paarid moodustunud. Et sobivaid pesapaiku polegi nii palju, kui alguses tundus, siis kib paaride vahel tsine vitlus nende hivamisel. Tavaliselt jagavad maid isaslinnud. Valitud pesakoha peab emane heaks kiitma. Pesakoha valikul peab ta arvestama mitme asjaoluga: veetaseme kikumine, pesamaterjali olemasolu, toitumisala lhedus jne. Sellest kigest sltub tulevik. Ptid paarituvad pesal. Paaritumine on ka pesaaluse vastupidavuse testimine. Kui see kahte lindu kannab, on alus piisavalt tugev. Paaritumisel on omad rituaalid. Paar lheneb teineteisele vaikselt. Emaslind hppab pesaalusele ning prast hetkelist sttimist laseb ta end khuli. Isane tiirutab paar ringi mber pesa ning hppab emasele selga. Hlekas paaritumine kestab kmmekond sekundit, misjrel isane libistab end le emase pea pesa ette vette. Jrgneb mnesekundiline tants, jalgade ja tiibadega vee pritsimine. Nii nagu kopulatsioon, toimub ka tants sna hlekalt. Need hled on teadmiseks liigikaaslastele, et piirkond on juba hivatud. Pikemate sulgedega on parem. Juhtub, et jrglaste leskasvatamisel saab probleemiks mitte ressursside nappus, vaid hoopis emase saamatus neid kasutada. Jrglaste hooldamisel vajab emane rohkem toitu, kuid paraku on ta samal ajal ka liikumisvimetum. Siis on isase roll toidu hankimisel lioluline. Mille jrgi valib emane isase, enne kui pereloomiseks lheb? Mrksnaks on pulmakink. Isased toovad emasele midagi sdavat. Tiirudel on pulmarituaali oluliseks osaks kalaga lendamine. Isane annab oma ptud kala lennult emasele noka vahele. Emaste ootusi peab titma ka isase geneetiline potentsiaal. Erinevalt isastest on emasele thtsam jrglaste kvaliteet kui nende arv. Emaslind peab kasulikumaks paarituda nende isastega, kelle jrglased on tugevamad ja lbilgivimelisemad. Mille jrgi tulevase kaasa geneetilist potentsiaali hinnata? Eks ikka teatud vliste tunnuste jrgi. Niteks valivad suitsupsukesed endale kaasat selle sabasulgede pikkust hinnates. Pikemate sabasulgedega isased on osavamad toidu pdmisel, pikemad suled annavad parema manverdamisvime. Ka nakatuvad pikasabalised psupojad vhem parasiitidega. Tahan tublit last! Toonekurgede pulmamngud tidavad pigem eelmngu osa. Toonekurge peetakse monogaamsuse etaloniks. Samas on teada, et isased kivad naaberpesades le aisa lmas. Seda siiski naaberisase raoleku korral. Seega hoolitseb isakurg sna sageli jrglaste eest, kes tegelikult ei kannagi tema geene. Selline sarvekandmine esineb peamiselt hiljem pesitsevatel emaslindudel. Arvatakse, et nn madalakvaliteetsed emad, kes pole endale iget printsi leidnud, kasutavad teiste isastega paaritumist, et saada heade geenidega jrglasi.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet