3/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Linnukla eetika

Kevadsuvisel kiirel ajal on mnus minna ererohelisse vrskelt lhnavasse, hltest pungil vpsikusse, mis vrreldes talve ja kevadega on lausa tundmatuseni muutunud.

Lisaks uudsusele silmade jaoks jagub uudsust ka krvadele. Pea kohal kostub vike-lehelinnu silk-solk, veel krgemal kostub kogu tukakese kajama panev ko kukkumine. Jrsku haarab silmanurk madallennul tuhiseva isase metsvindi, kellel on tegemist, et oma nokatit mitte maha pillata. Ohtu aimamata laskub ta valendavate kaskede vahel endale koha leidnud noore kuuse okstele ja thjendab oma nokatie kisendavate poegade kurkudesse. Ole me leidnud linnupesa! Milline imeline llatus!

Tahaks nha elu imet! Loomulikult tahaks poegade toitmist kohe uuesti nha nha, kuidas psti aetud nokakesed iga suutie prast rabelevad ning ei j kunagi vait. Tahaks kogu vaatemngu jlgida vimalikult lhedalt, et kski ntke liigutus kaotsi ei lheks, et saaks kogu looduse vaatemngu endasse haarata. Kuidas see aga mjutaks linnuperet, kes vsimatult iga natukese aja tagant uue ja uue nokatiega nhtavale ilmuvad, ning sama kiirelt kohe jrgmiste jrele kaovad. Kas neil on aega uudistavat inimest ldse mrgata? Vi on kohustused niivrd le pea kasvanud, et ei saa endale hirmu ega khklust lubada? Oleks see ainult nii. Pilk vrasse tuppa. Mrgates imelikku tumedat ja suurt inimest oma rna kodu lhedal, ei julge linnud ise enam sisse astuda. Nad hakkavad lhedal asuvate puude otsas meeleheitlikult piiksuma ja igasugu ebameeldivaid peletamishelisid kuuldele tooma. Pojad pesas piiksuvad vastu. Viksemad linnud vivad mne aja mdudes n- inimesega harjuda ning nad riskivad oma eluga, et vaid pojukesed saaksid toidetud. Suuremad ja kartlikumad linnud ei harjugi, ainult ootavad kuni uudistaja lahkub. See phjustab neile niigi reval pesitsusajal lisastressi ning annab vimaluse kiskjatele pesarsteks, sest uudistaja lahkudes ei pruugi ju nemad esimesena jaole saada. Seeprast tasub viksemate lindude puhul neid vaadelda teatud kauguselt ning varjetelk psti sttida. Siis saab ise rahulikumalt olla ning linnud segamatult omi toimetusi ajada. Pikksilm vi varje. Kige hellem periood on haudeaeg. Siis vivad linnud oma pesa kergesti maha jtta. Kui pojad on juba vljas, seda enamasti ei juhtu. Siis vib tekkida see oht, et kisavatele pisikestele satub peale metsnugis vi mni muu vikekiskja, kellele pole rnadest linnupoegadest mingit vastast. hesnaga: kui peaksime sattuma munadega pesale, tasub selle lhistelt kiiresti lahkuda, et ra peletatud vanalind saaks kiiresti tagasi tulla ja haudumist jtkata. Huvi korral saab ju paari ndala prast uuesti tulla ja pesitsusedukus kindlaks teha. Kindlasti ei tasu haudumisperioodil ka varjet pstitada, linnud vivad siis pesa hljata. Kui jlgimishuvi on suur ning kaugemalt jlgimise varustust pole, siis viks varje teha prast poegade koorumist. Kindlasti peab enne varje pstitamist mrama linnu liigi, et tegemist ei oleks eriluba nudva kaitsealuse isendiga. Hoopis hullem on aga, kui haruldasel ning kaitse alla kuuluval linnul jb vaatleja teadmatuse tttu pesitsus katki ning liigi psimiseks olulised jrglased andmata. Kitu kui klaline. rmiselt hellad on rvlinnud, kelle pesad on tavaliselt krgemate puude otsas. Sinna lhedusse varje pstitamine pesitsushooajal thendaks ka poegade ajal pesitsuse nurjumist. Varje pstitamine vtab vga kaua aega ning see on ka lindude jaoks liiga suur muutus. Leides rvlindude pesa, viks piirduda eemalt sisse- ja vljalendude jlgimisega. Enamik rvlinnuliike on meil kaitse all. Toimetades lindude territooriumil, ei tohi unustada, kes on seal peremees. Kituda tuleb klalisena, samamoodi, kui sbrale klla minnes.



Sven Zaek
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet