3/2006



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamat, dvd
DVD- Eesti kotka-aabits

Eesti kotka-aabits
Gaviafilm 2005
Stsenaarium Rein Maran ja Urmas Sellis
Reþissöör Rein Maran

Tund kotkapilgu all Paar suve tagasi pakkisin maakodus kraami auto peale. Puhkus sai läbi, linnasõit oli paratamatus. Aga suur suvi kestis ja sinises taevas polnud ainsatki pilvesäbru, rääkimata vihmalootusest, mis oleks teinud lahkumise õige pisutki kergemaks.
Ja siis korraga seal kõrgel ülal väike must täpp aeglaselt tiirutamas. Kotkas! Kotid pudenesid käest õuemurule ja pilk jälgis üksisilmi musta punkti. Kotka lend on midagi sellist, mis paneb aja korrapealt seisma. Neid hetki pole inimese elus palju. On säärane pühalik tunne, et peaks võtma mütsi peast ja tõusma püsti.
Aeg seisis. Pea kuklas vaatasin taevasse, kuhu ida poolt hakkas tekkima valge joon. Järjekordne lennuk vedas katkematut jutti mustast tiirutavast täpist pisut ülalpool. Mingil hetkel nende lennujooned ristusid. Kõik see toimus hääletult, suures vaikuses. Lennuk liikus mõõdetud järjekindlusega lääne poole, kotkas kaldus ringe tehes aeglaselt Endla suunas lõunasse. Sel hetkel lõi ängistus hinge. Ma sain aru, et mõne hetke pärast istun autosse ja järgnen lennukile, mitte ei vantsi vaba mehena Kanamatsi rabasse, kuhupoole lendas kotkas.
See pilt tuli mul selgelt uuesti silme ette, kui vaatasin “Eesti kotka-aabitsat“ – filmi siinmail pesitsevatest kotkastest. Film on mõeldud tutvustama erinevaid kotkaliike, tegema neil vahet ja andma juhatust, kuidas peaks inimene käituma, kui avastab metsast juhuslikult kotka elupaiga. Kuid kogu see a, b, c tuuakse vaataja ette eheda loodusfilmina, ilma et kordagi tekiks tunnet, nagu tahaks keegi sind õpetada.
Olen pannud tähele, et loodusemehed ongi kõige loomupärasema õpetajaanniga. Nad ei seleta midagi pikalt, vaid näitavad loodust. Ja sa vaatad suu lahti seda inimpilgu eest varjatud kuninglike lindude elu.
Filmi teine osa tutvustab Kotkaklubi mehi ning Tiit Randla kõneleb kotkaste uurimise ajaloost Eestis. Teiste hulgas mainib ta kirjanik Jaan Rannapit ja tema ammu kirjutatud noorteromaani “Viimane Valgesulg”. Lugesin poisina selle päris mitu korda läbi. Mulle tundub, et see põnev raamat kuulub samuti “Eesti kotka-aabitsa” juurde ning vääriks taas kord uustrükki. Igal juhul, kui kotkafilmi koolides näidata ja pista seejärel mõnele huvilisele poisile-tüdrukule pihku Rannapi “Viimane Valgesulg”, siis pole ilmselt karta, et Eesti kotkauurijate ja -kaitsjate tagala tühjaks jääks, nagu usuvad Kotkaklubi mehed isegi lootusrikkalt tulevikku vaadates.



Jaanus Vaiksoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?