1/2008



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: Tohvri Madiste

Ilmateade lubab homseks lumetormi. Tnaseks vihma ja lrtsi, aga homseks lumetormi. Sellist juttu rgib hea sber Ingmar autos, kui see meid laupeva hommikul retke lhtepositsioonile Tohvri poole sidutab. Just sel peval, homme, on meil plaanis jalgsi le Soomaa suurima Kuresoo raba minna.
Tunnen, kuidas paanikapuhang le turja libiseb. Kujutan ette, kuidas tihe tuisk Kuresoo tmade lveste vahel mind lumekujuks tahab muuta.
Laupeva hommikul aga ei saja taevast veel mitte midagi, hoopis pike vaatab sealt. Piisab killust pikesest, et tihane laulma hakkaks, et inimene end rmsamalt tunneks ning rumalad mtted unustaks.
Raudna nitab vrreldes novembriga, mil me retk je rde kndis, hoopis vimsamat palet. Jgi on end sngist les ajanud ja luha le ujutanud. Vike oja tttab le kruusatee (otsekui smboolselt) Soomaa sildi juures, selle veevoolu ees auto peatubki. Jaanuarikuus nii palju vett!

Hoolimatus Ruunaraipel
Meid ootavad ees Ruunaraipe luited, neid snu on kena elda. Nime luidetele olevat andnud ks talu. Kas seal talus elas siis ruun, keda peremees ruunaraipeks kutsus vi sai ruun kuidagiviisi kuulsaks prast oma surma, raipena. Seda tahaks kellegi kest ksida, aga kedagi ei ole. Esimene Soomaa pev kujuneb meeldivalt inimthjaks, vaid kaks autot sidab meist mda.
Ruunaraipe luidetel, kunagises mererannas, on ilus kia. Loeme sildilt, et kahaneva Balti jpaisjrve rannalainetus kujundas kmme tuhat aastat tagasi need, praegu kuni 12 meetrit krged luited.
Viljandimaa ajaleht Sakala on kirjutanud Ruunaraipe luidetest kui maastikulhkujate lemmikpaigast, seal proovivad oma siduriistade vimsust maasturi- ja ATVomanikud.
Linud aastal nnestus keskkonnainspektsioonil ka ht Ruunaraipe liivaseina lhkunud maasturijuhti 1200 krooniga trahvida. Maasturijlgi neme samal seinal ka aasta hiljem.
Troostitut pilti pakkus Ruunaraipe lagastatud matkamaja, kirjutas Sakala 10. jaanuaril 2007. Tpselt samu snu vib matkamaja kohta aasta hiljemgi kasutada.
Miks ei ole midagi paremuse poole linud?
Seda paika peaks hoolimata lhkumisest kogu aeg korras hoidma, tleb Ingmar. Matkamaja katuse saaks ju vhemalt ra parandada.

Koerad? Ei, hundid!
Liigume mda metsasihte phja poole, sber seab teleobjektiivi. Ta loodab, et mni metsloom sihile ilmub. Lootuselampi lisavad li tihedad jljeread sihil. Jljed (kll sna vanad ja sulanud) nivad kuuluvat kas suurele koerale vi hundile. Siia viks varsti tiku varvaste vahele panna, svendab Ingmar jlge uurides hundiversiooni.
Metsasiht ja srav valgus toovad fotoaparaadi mlukaardile mitmeid pilte: jljed, jserv, kbi ja tema vari, vapper rvik, kelle ajaarvamise sulad sassi lnud. (Entomoloog Mati Martin tleb hiljem pilti vaadates, et tegu on liblika, karuslase rvikuga: Need rvikud jalutavad sna jaheda ilmaga ringi, kuid lumel ei ole ma neid ninud.)
Meie huntkoera jljed teevad pike teetruubi juurde. Tahtis juua vi vaatas, kas kobrast on! mrgib Ingmar. Korraga oleme veendunud, et meie eelkija on olnud hunt, mitte koer. Sama veendunud, kui selles, et meie krvu kostab sel kaunil metsapeval mustrhni ja mitte viirpapagoi laul.
Paelamaa oja lhistel nnestub pildistada sihti letavat metskitse.

Kosemeistrite rm
Soomaa on niigi mrg paik, ja kui sekkuvad koprad, vib ta veel mrjemaks muutuda. Siis sekkub omakorda inimene, et psta krvenurki hendavaid madalaid teid leujutustest. Valgeraba servaalal nemegi ratstetud koprapaisu vabanenud vesi tormab tammist nagu vike Jgala juga (meie eelkija hunt on ka seda paika uudistanud).
Krgust ei ole sel joal kll kaheksa meetrit, nagu Jgalal, aga nelikmmend sentimeetrit kll ja kohin on ka tiesti olemas. Vett voolab kogu vikse metsatuka all. Vett on kikjal, kobraste rmuks. Vaid mnisada meetrit eemal neme aga jga kaetud metsaalust, kust vesi on hel hetkel j alt kuhugi ra voolanud.
Mrkmikus leidub konarlik, vikesele vsimusele viitav (kidud tosin kilomeetrit) sisekanne: Kohisevad veed, libedad teed teline Soomaa.
Hundijlgedega juab Soomaaal harjuda, ks paik neb vlja aga kui sute tantsuplats. Mis nad seal tegid? Viimaks pulmitsesid? Ingmar klistab zooloog Peep Mnnilile, kes kneleb, et Soomaal vib elutseda 20 hunti, aga pulmi nad veel ei pea. Pulmad alles algavad. Mnnil oletab, et jljepusa tekitasid mngivad noored hundid. Kas pole armas melda mngivatele hundinoortele?!
Jrgmisel peval kavatseme letada Kuresoo, aga sel peval mdume Kurekiiva ksittalust (nii tleb silt), teame, et seal elab ja ttab topisemeister.
Hundijljed lpevad veidi enne talu, kohtame neid peatselt prast talu. Tundub, et Soomaal leidub vhe neid metsateid, mida hundid ei kasuta.

Matkalised pimeduses
Juba pris hmaras, auklik-porisel raielangiteel, lausa thjuses, ilmuvad tagantpoolt ootamatult kaks mrisevat laternasilma. Auto! Sidab alguses mda, siis jb seisma ja tagurdab. Lbi allalastud tuuleklaasi hargneb sbralik vestlus, vestlejad teineteise sihverplaati ei ne.
Kuhu minek?
Hpassaarde.
Olete mitmekesi? (Ingmarit ei ole autojuht silmanud.)
Jah. Lhme Hpassaarde ja siis Aivar Ruukeli juurde. (See nimi nib asja paika panevat.)
Matkalised siis.
Seda jah!
Auto liigub edasi, hest poriaugust teise ronides.
Taevas siravad thed, neid ei ole me omil rnnakuil kuigi tihti saanud nha. le mahajetud talu katkise katuse, mida Ingmar pildistab (Kuuled, hndkakk! Ta viks sinna katusele lennata!), paistavad lunakaares punane planeet Marss ja punane hiigeltht
Betelgeuse Koodi ja Reha thtkujus.
Marsime maapealse thekese, pealambi valgusvihus kiiresti edasi. Hpassaarel juba ootab Soomaa hea tundja ning matkajuht Aivar Ruukel, et meid majale viia.
Juhani sammumtja sel peval streikis, Ingmari oma nitas aga 32 336 sammu.

Lhe Hpassaarest
Phapeva hommik ratab meid Navesti je rses Saarisoo talus Ruukeli pere klalistena. Kohvilaua tagant avaneb vaade uele, kuhu langevad valged ebemed. Ingmar noogutab paljuthenduslikult sealt ta end ilmutabki, loodusfotograafi ihaldatud maailmamaaler lumetuisk.
Saarisoo peremees Ain Ruukel jutustab oma jahilkikudest ja metsloomade jlgedest. Kui hommikukohv joodud, lakkab lumesadu. Ilus ilm tuleb teil minekuks, tleb Ain Ruukel.
Koos poja Aivariga tstavad nad kaks kanuud autokatusele, kuidagi peab ju Kuresoo poolt tulles ka Navesti letama. Soe talv hoiab jge lahti.
Sidame oma retke jtkama Hpassaarde, helilooja Mart Saare (18821963) majamuuseumi juurde. Muuseumi jrelvaataja Kalle Jaaniste avab uksed, me kiikame korraks ekspositsiooni.
Mart Saare looming on tihedas seoses tema koduga, Hpassaare metsavahitaluga, mbritsevate soode ja metsadega.
Aivar Ruukel on kuulnud, et Mart Saar olla ka seda teed kinud, mida meie kavatseme ette vtta, le Kuresoo Leetvale.
Raamatust Mart Saar (1983) vime lugeda Tallinna kultuurilikooli jalgsimatkadest Hpassaarde, mis algasid juba 1961. Matka kulminatsioon jalgsimatk le tsuva Leetva raba. Paarisaja aastased mnnijssid rahva visaduse smbolid; suplused laugastes, hanereas marss mda Navesti krgeid kaldaid.
Kui juba Mart Saar ja tema loomingu sajad austajad on le raba saanud, siis saame meie ka. Seda enam, et kaasa sammub Soomaa parimaid tundjaid Aivar Ruukel. Meil on abiks ka GPS, le raba paistvad mobiilimastid ning Suure Tllu jalatseid meenutavad rtsad. Ole ainult mees ja astu!

Rtsad
Need on Prantsusmaa pritolu, Alpide lumel kndimiseks, lihtsad ja lollikindlad, tutvustab Aivar Ruukel rtsasid, kui neid rabaservas kummirihmade abil saabaste klge seame. Samm on kll vhe teine, astud rohkem tistallaga.
Taolisi vitstest punutud abivahendeid kasutasid juba meie esivanemad soos liikumiseks. Tnu rtsadele jaotub keharaskus hulga suuremale pinnale kui tavaliste kamassidega astudes. Matkaja ei vaju sisse ja rabagi rmustab, sest turbasambla kiht jb terveks.
Paneme tle Magellani kepsu ehk GPS-vastuvtja. Kui keps saab sideme satelliitidega loodud, teatab ta, et meie sihi, teisel pool sood asuva Kingatu bussipeatuseni (mille koordinaadid on aparaati sisestatud) jb 6,52 kilomeetrit.
Juba esimese saja rabameetriga saab selgeks, et raba on vaatamata suladele klmunud ja rtsadega vib rahulikult astuda le jtunud laugaste, lveste ja mudavljade.
Jtame selja taha lauka, mille kaldal asuv tahvel teatab, et seal olevat Mart Saar ujumas kinud.
Vardo Rumessen kirjutab lalmainitud raamatus: Mart Saar oli metsade, soode ja rabade romantik. Hpassaare mets oli talle templiks ja puud ning psad altariks, mille ees kis ta palvetamas ja oma laule esile manamas. /---/ Andunult svenes ta igasse oksakesse, soosilma ja samblaniiti, milles ngi looduse imeprast kunstiteost.
Hetkeks paistis pike, ja vaata, mis ta tegi, rgib Aivar Ruukel. Enne oli ilus, aga nd on teistmoodi ilus.
Niduslik Pike on hrmatise rabataimedel kmne minutiga veepiiskadeks muutnud.
Kui saame lbi hest soomndide tukast (muuseas, professor Viktor Masing eristas soos nelja mnnivormi), ja ees paistab rabalage, jb Ingmar pingsalt ettepoole vaatama. Loom! Hunt!
Jookseme rtsadel oletatava hundi jrele, aga ei ne rohkem kedagi. Lund jatkub rabas ka liiga napilt selleks, et hakata jlgi otsima. Pnev lugu!
Nd vin mina, kes ei ole looduses hunti ninud, elda, et ma ngin Ingmarit, kes ngi hunti.
Nd me ei vaatagi enam oma jalge ette, vaid avarusse ja kaugusesse, kus kumavad krgete puudega soosaared. Ja Leetva raba ei olegi veel Kuresoo kige laiem osa.
Kella poole kahe paiku hakkab sadama lund, veidi hiljem rahet. Kaansoo mobiilimastid kaovad pilvedesse, kuid keps nitab endiselt suunda ja loeb Kuresoo rabalagendikel meetreid.
Need paigad on vist suvel kaunis lbimatud, tleb Aivar Ruukel, kui otsekui foksi tantsides le mudaste vljade lheme.
Meie jalad saavad mrjaks siiski, aga mitte rabas, vaid rabarses lodus mtates, kui oleme juba rtsad alt vtnud.
Tpselt kell kolm juame Navesti je rsesse Mesimuraka tallu, mille peremees Raiko meid lahkelt parvega le je sidutab.
Vedas, et Raiko kodus oli kanuusid ei linudki vaja.
Jtame Aivar Ruukeliga ning tema rtsadega jumalaga ning veame end veel hmaras paar kilomeetrit le pldude Suureje poole.
Kes on le raba saanud, ei karda enam pldu, julgustab Ingmar vsimust letama. Ajame hest kraavist tahtmatult les kuus kitse, need otsekui lendavad tagumike vlkudes le vlja.
Kell pool kuus htul juame Kaansoo- Suureje vahel maanteele. Madiste bussipeatusest korjab Suurejelt prit Canon Overalli sekretr Kerli Varrik meid oma autosse ja sidutab Paidesse.
Kahe pevaga tegi Ingmar 54 413 sammu, Juhani tulemus teisel peval: 21 036 sammu.
Rtsad on ikka imeasjad.



Juhani Pttsepp
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet