1/2008



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Korallide imeline maailm

Pole ime, et maailma ks tuntumaid koralliuuringukeskusi asub just Austraalia Heroni saarel ideaalne mnguplats kahepaiksetele teadlastele keset Suurt Vallrahu, mille korallid viimastel aasta kmnetel on tunduvalt kahanenud.

Saarel keegi ei ela, pevaklastajaid siia ei tooda ja tuba saare ainukeses puhkekodus maksab 500 dollarit , mis efektiivselt piirab klastajate arvu. Hea meetod korallide kaitsmiseks. Kellele ei meeldiks sellise summa maksmise asemel saare teises otsas head palka saada? Pole raske mista, et siia psevad tle ainult maailma parimad koralliuurijad. Austraalia suurim ja produktiivseim mere uurimiskeskus koosneb kontoritest, laboratooriumitest, koosolekuruumidest, raamatukogust, eluruumidest, ja suurest akvaariumist, kuhu saab ke sisse pista, et merithti, ksnu ja hiigelteokarpe katsuda. nneks puuduvad akvaariumist mrgised meremaod ja meduusid.

Paarikmne meetri kaugusel on imeilus liivarand, kuhu on pargitud uurimislaev Lamont. Sydney Tehnikalikooli teadlased David Booth ja Peter Ralph hppavad sukeldumislikondades pardale ja kaovad pooleks pevaks. Siinseid teadlasi neb kahes riietuses: veesaabastes ja sukeldumislikondades vi ujumispkstes, srgis ja pltudes. Tkoha turvalisusriietuse prast ei pea nad muretsema, vlja arvatud pikeseprillid ja pikesekreem.

Korallid on haiged
Peter on siin, et uurida korallide pleekimist. Kuna seda phjustab liiga soe veetemperatuur, kestab see tavaliselt he suve ning prast seda korallid kas surevad vi taastuvad. Suurel Vallrahul on olnud kuus pleekimisaastat, esimene 1979. Aastal 2002 pleekis aga 60% Suure Vallrahu korallidest ja teadlased on nd vga mures kliima soojenemise prast.
David on korallidel elavate kalade fnn, ta on neid uurinud aastast 1996. Sellel korral on tal luksus veeta paar kuud imeilusal Heroni saarel, uurides, kuidas erinevat liiki riff kalalased reageerivad korallide pleekimisele. Kuna vikesed riff kalad kasutavad koralle elupaigana, kuid paljud korallid pleekimise tagajrjel surevad, on huvitav teada, kas kalad elupaiga valikul teevad vahet elusa ja surnud koralli vahel. Kui see nii on, siis mjutab kliima soojenemine Suurel Vallrahul mitte ainult 400 liiki koralle, vaid ka le tuhande liigi kalu.
Et sellele ksimusele vastust saada, hppab David igal hommikul fi lmikaameraga vette ja veedab seal pool peva ringi ujudes, kalu identifi tseerides, nummerdades ja fi lmides. Ta pab mned kalad vrguga mbrisse ja toob kaldale. Teise poole pevast veedab ta laboratooriumis neid mtes ja kaaludes, enne kui nad htupoolikul elusana jlle vette tagasi viib.
Elu pole alati pris nii ilus. Kui andmed kokku kogutud, veedab ta pevi kontoris numbreid arvutisse pannes ja neid lbi ttades. Statistilised programmid, nagu ANOVA, arvutavad, kui suured on erinevused kalaliikide elupaigavaliku vahel. Lpuks pannakse need numbrid kik mitmetesse diagrammidesse, mis illustreerivad mitte ainult seda, kuidas erinevad kalaliigid vastavad elusale ja surnud korallile, vaid ka kike muud: nende kaalu ja suurust, ski ja kitumist, nagu niteks agressiivsus liigikaaslaste ja teiste liikide suhtes, ning kui palju aega erinevatest liikidest vi erineva suurusega kalad veedavad korallrahude vahel vi vabas vees.

Tulekahju hvitas andmeid
Kogu andmestik tuleb hoolikalt kopeerida. 2007. aasta 30. mrtsi varahommikul kell neli, kui kik teadlased parimat und magasid, puhkes uurimiskeskuses tuli, mis hvitas 12 miljoni dollari eest 11 uurimiskeskuse hoonet. Maha plesid laboratooriumid, ks arvutiruum, ja osa teadlaste eluruumidest. nneks keegi teadlastest kannatada ei saanud. Enamus andmeid oli kopeeritud, kuid tules hvis palju varustust: ks 70 000-dollariline katse, kolm pevikut koos he uurija paari aasta tga. Neli ttajat kaotasid kogu varanduse. Entusiastlikud uurijad ei lasknud ennast sellest heidutada ja organiseerisid kiiresti taasehituse. Kuigi hoone pole veel pris valmis, kib teadust rmsalt, elades ajutistes ruumides.

Ohud korallidele
Viimaste aastakmnetega on hvinud kmnendik maailma korallidest. Kahjustusi tekitavad ka looduskatastroofid, nagu tornaadod, tsunamid, tsklonid ja orkaanid; samuti ohustavad koralle hu ja vee saastatus, linnadest lhtuv reostus, kemikaalid, lekalastus ja turism. Ent maailma korallide kige suuremaks ohuks on kliima soojenemine. Aastaks 2100 ennustatakse, et siis on le poole maailma korallrahudest hvinud.

Koralli pleekimine
Phjuseks, miks maailma kliima soojenemine koralle eriti tugevalt mjutab, on veel ks smbiootiline suhe. Korallid sltuvad vikestest vetikatest (Zooxanthellae). Tilluke Zooxanthellaeelab korallirakkudes ja valmistab energiat fotosnteesi abil. Osa sellest energiast annab ta korallile vastutasuks sgi, kaitse ja pesapaiga eest. Zooxanthellae on valguse ja veetemperatuuri suhtes nudlikum kui korall ise, ja kuna korall ilma selle vikse vetikata hakkama ei saa, on tema levik piiratud vetes, kus aasta keskmine temperatuur on 2530 kraadi vahel, ja sgavus, kus veel fotosnteesiks piisavalt valgust.Zooxanthellae on nii tundlik, et hekraadisest vee keskmise temperatuuri tusust piisab, et ta lakkaks toimimast ja sureks.
Surnud korall on valge ja protsessi kutsutakse koralli pleekimiseks. Suurel Vallrahul on olnud kaks eriti suurt korallide pleekimist aastatel 1998 ja 2002. Mlemad olid tingitud kuumusest, kuigi nendel aastatel tusis keskmine veetemperatuur Suurel Vallrahul vaid 12 kraadi. Jrgmiseks sajaks aastaks ennustatakse veetemperatuuri tusu Suurel Vallrahul kuni 6 kraadi.

Korallikossteemi thtsus
Korallrifid on liikide rikkuse poolest troopiliste vihmametsade jrel maailma teine suurim kossteem. Kuigi nad katavad maakera pindalast vhem kui he protsendi, on nad koduks veerandikule maailma ookeaniliikidest. Lisaks sellele veedavad paljud taime- ja loomaliigid, kes kuuluvad teistesse kossteemidesse, mingi osa oma elustaadiumitest korallides. Kui mni liige sellest keerulisest kossteemist hvib, vivad teisedki ohtu sattuda.

Maailma suurim korallriff
Suur Vallrahu ulatub 2000 kilomeetrit Kirde-Austraalia kallast pidi Kaljukitse prijoonest Uus-Guineani vlja, katab 280 000 ruutkilomeetrit ja koosneb 3000 eraldi rifi st. Tillukesed korallid on korrus korruse haaval ehitanud oma hiigelelamu merephjast 500 meetri krguseks ning loonud sgavasse Korallimerre 600 saart. Pooltel saartest pole isegi nimesid.
Heroni saar on ks sellistest ehtsatest korallisaartest, mille pind koosneb erodeerunud korallimaterjalist. Ta on ks Suure Vallrahu lunapoolsemaid saari, kus vesi on suhteliselt jahe. Saart mbritseb 24-ruutkilomeetrine koralliring ainult paari sammu kaugusel kaldast ideaalsed olud korallide uurimiseks. Irooniliselt algas Heroni saare ajalugu Kilpkonnasupi vabrikuga aastal 1923. ri ei linud, ja kilpkonnade nneks kestis vabrik ainult neli aastat. Aastal 1943 kuulutati Heron rahvuspargiks ja tnaseks on ta ks Austraalia tuntumaid. Heron on ka ks Suure Vallrahu ilusamaid saari, valgete liivarandade ja helesinise ookeaniveega. Saare keskel asub 15 m2 mets, mis on pungil musta vrvi lindudest, nagu tume-tmmutiir (Anous minutus) ja austraalia tormilind (Puffinus tenuirostris). Peale linnukisa lasub mberringi vaikus ja rahu.



Katrin Holmsten
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet