Juunikuu alguses kerkis Tartus Raekoja platsile hiiglaslik lava ja rida pinke. Ümber kupatuse püstitati aed, millest läbi vaatamine sama hea kui võimatu. Alguses käisid aia sees Webberi menumuusikali “Evita” proovid, hiljem etendused. Muusika ja laulutekstid kostsid tänavail kõndijaile kenasti kätte, liikumise nägemiseks pidid piletita plangutagused tõsisemat vaeva nägema.  
 Siis tuli ühele naljahambale hea mõte –raeplatsil on ju võrgukaamera üleval! Pole muud, kui roni aadressile www.ilm.ee, klikka Tartu kohal ja ongi pilt käes, muusikat kuula aknast.  “Internet on täis tekstipõhist 
materjali,” selgitab www.ilm.ee üks autoritest Gennadi Skromnov . “Aga inimene tahab ka pilti  
saada. Ja viiteid, kust veel infi hankida.” 
 Portaali idee on lihtne. Anda inimesele kiiresti olulist informatsiooni ja suunata ta asja edasi uurima.  “Neti-inimene on   
pealiskaudne,” tunnistab Gennadi, “rohkem 
kui A4-suurust teksti ta lugeda ei suuda, sa pead talle informatsiooni kontsentreeritult 
kätte andma.”  Neti-inimene pole kaugeltki 
rumal, on Gennadi kindel. Kui tal inf olemas, saab ta edasinuputamisega juba ise hakkama. 
“Ma tahan, et inimene läheks edasi ja mõtleks midagi välja, katsuks leida resultaate!” 
Mõtlemine on töö, millesse Gennadi investeerib. 
“Välja mõelda on sitaks! Ja kihvte asju,” prahvatab ta. Ja õpetab aju kasutamise rasket 
tööd: “Järelemõtlemiseks peab aega olema, kaheksatunnine kutsutöö seda ei võimalda. Kui 
ma käiksin kontoris, poleks seda aega, mil ilm.ee-ga tegelda, ma upuksin igapäevaküsimustesse, poleks  mahti haududa 
järgmist plaani.”  
 |