4/2002



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
BAMBUS kige kiiremini kasvav taim

Bambuse kige hmmastavam omadus on tema praselt kiire kasv. Mitte kski teine elav asi ei kasva nii kiiresti, rekordiks on erinevatel andmetel mdetud 9120 cm pevas. See thendab, et kui juures passida, siis peaks ngema, kuidas taim silme all sirgub. Liigiti on see kll vga erinev, bambuse rohkem kui tuhande liigi hulgas on nii madalaid, paari sentimeetri pikkusi rohttaimi kui ka 40 meetri pikkusi puid.

National Geographicu toimetaja Luis Marden on rkinud loo, kuidas ks insener Washingtonist, kes kasvatab oma mitmekorruselise maja trepikojas bambuseid, jlgib nende kasvu: Me mdame htu alguses spradega uued taimed le ja alustame siis bridzhihtut, kui oleme lpetanud, vaatame, mitu sentimeetrit me mnginud oleme, tavaliselt umbes 4 cm, kinnitab ta.

Kiirekasvulistega piinati inimesi.
Legend rgib, et bambuse kiire kasv on inspireerinud kurje valitsejaid koledaid piinamiskombeid kasutama: Vanas Hiinas ja ka Jaapanis piinati kurjategijaid vgistajaid ja mrtsukaid bambustega, jutustab botaanik Urmas Laansoo. Nad seoti maa klge, kus bambuse uus vsu hakkas maa seest tusma. Dendroloogilistel liikidel on vsu niivrd terav ja tugev ja sirgub kiiresti, et see kasvab elavast inimesest ga lbi. See oli vga piinarikas surm. Siiski ei taha mned uurijad seda lugu uskuda, nad arvavad, et bambus ei kasvaks kunagi lbi inimese keha, tpselt samuti nagu ta kasvab maja vundamendi krval kveralt mda, mitte lbi selle.

Mned bambused on aga teliselt ohtlikud, need, mis on kaetud juukseid meenutavate pehmete karvadega. Neid katsuda ei tohi, sest on mrgised. Karvad poevad naha alla, milledel elutsevad bakterid vivad phjustada raske veremrgituse. Vanasti olla neid segatud inimeste toidu sisse, kellest taheti lahti saada.

Bambus seob maapinda.Et bambus nii kiiresti kasvab, saab temaga
hlpsasti lahendada metsade maharaiumise tttu tekkinud erosiooniprobleemid. Bambus taastab ka hsti kiiresti metsamassiivi,
rgib Urmas. Kui tavalises metsas lisandub biomassi aastas
25 protsenti, siis bambus kasvatab massi 1030 protsenti vrra.
Bambusest saab aakri kohta 2 kuni 6 korda rohkem tselluloosi kui
mnnimetsast.

Maaaluste risoomide abil kasvatab ta kogu aega vsusid juurde.
Kuuske maha vttes lheb hulk aega, enne kui midagi asemele
kasvab, kommenteerib Urmas.

Bambuse teine vga tnuvrt omadus ongi, et ta saab kpseks
mne aastaga, mned liigid saavutavad oma tugevuse ja kpsuse
juba 6090 pevaga. Enamasti peab aga mned aastat ootama,
enne kui bambusest midagi ehitada saab. Need bambused siin on
kasvanud kuus aastat, nitavad hiina paadimehed oma jmedatest
bambusetvedest ehitatud veealuseid. Nooremana nevad
bambused kll sama ilusad vlja, aga nad on tis vett ja niiskust
ning kui sa nad maha likad, kuivad nad kokku ja murduvad katki,
teavad paadimehed.

Bambus kui teraspuit. Hiina linnades ringi jalutades hmmastasid
meid renoveeritavaid pilvelhkujaid mbritsevad bambustellingud.
hukesed ja veidi kverad, nisid nad neil turnivate inimeste
jalge all kohe-kohe murduvat. Ent bambus ei murdu niisama
naljalt tema jrjekordne oluline omadus on vastupidavus.
Puerto Ricos on tehtud katseid, kus selgub, et bambus ei j oluliselt
alla terasele. Bambusa tulda talus 52 000 naelast raskust tolli
kohta, enne kui murdus, teras aga 60 000 naelast raskust. Kui
nii hlpsasti kasvatatav taim talub sellist raskust, saaks teda kasutada
metallkonstruktsioonide asemel. Hiinas on bambus asendanud
rauast raudteerpaid, mnedes masinakonstruktsioonides
on aga asendanud teraspolte.

Mis teeb bambuse vastupidavaks? Bambuse eriline ehitus ja vastupidavad
kiud. Kujutlege 40 meetri krgusi sihvakaid taimi
(vrdluseks Eesti krgeimad kuused kasvavad ca 45 meetrini),
mille lbimt on kuni 30 sentimeetrit ning mis samas on seest
nsad ja mida tuul igas suunas painutab, ilma et nad murduks.
Kuna bambuse tve lbimt on vike ja samas on ta tohutu
pikk, siis jrelikult peab ta olema vga tugev, et tormid ega tuuled
teda ei murra, kommenteerib Urmas Laansoo.

Keegi geenius on kunagi selle peale tulnud, et bambus ligata
pikuti kiududeks ja need omavahel kokku keerutada ja liimida
selline kaabel on litugev. Bambuse kaablitest on tehtud ka kuulus
sild le Mini je. Kaablid on nii painduvad, et neid saab pingutada
nagu kitarrikeeli ja nad on testi livastupidavad sild on
kasutuses olnud juba le 1000 aasta.

Puu vi rohttaim? Olen kuulnud, et paljud inimesed arvavad, et
bambus on maailma suurim rohttaim, rgib Urmas, kuid kahjuks
pole see ige. Bambused on kll kik krrelised, aga enamus
neist on puud. Mis on puu tunnused? Puud ei harune vi harunevad
maapinnast krgemal ning on puitunud vartega ja elavad
kaua, sadu ja isegi tuhandeid aastaid. Vhem liike on rohtsed,
rohttaimed.

Urmas Laansoo snul on olemas ka selliseid bambuseliike, kes
on rohtsed ja kellel maapealne osa kestab vaid he vegetatsiooniperioodi,
ehkki risoom maa-alune organ elab mitu aastat. Maapealne
osa kuivab talveks ra phjapoolsetel bambustel.

itseb vaid sajandis korra. Seni ei osata kiki bambuse liike mrata, sest tema liigitunnuste uurimisel on olulised just ied.
Aga paraku itseb bambus vga harva paljud neist 30-, 60-, 90- ja 120-aastaste vahedega, siis on raske teadlastel liike mrata.
Jaapanis on musta bambuse itsemist jlgitud tuhande aasta jooksul,esimene itsemine on theldatud aastal 813, ning siiani on
itsemine kordunud iga 120 aasta jrel.
Ka erinevate bambuste vanust on raske mrata, esiteks,kuna ta itseb nii harva ja teiseks,
tal pole puidurngaid, mida kokku lugeda. Tema tves vanus ei talletu. Bambused vivad elada sadu aastaid vanaks, aga millised liigid ja kui
kaua, ei osata veel tpselt elda.

Bambused itsevad korraga. Legend rgib, et bambus elab kskord elus ja siis sureb. Tde on, et selliseid bambuseid on
pris palju liike, kes on monokarpsed
ainuviljalised, et itsevad kskord elus ja siis surevad ning edasi paljunevad seemnest, teab Urmas, Korduvitsejate itsemisetskkel
vib olla aga 120 aastat.
Teine bambuse itsemisega seotud fenomen rgib sellest,
et he bambuseliigi populatsioonid itsevad kik korraga. See on testi tsi, kinnitab Urmas, See on fenomen, mida ei osata rahuldavalt seletada et bambuse he liigi erinevad populatsioonid, olgu siis need inimese
poolt viidud Ameerikasse vi kuhu iganes, itsevad hel ajal. See rtm on neil geenides.
Miks see nii on, ei tea. Teadlased ei suuda kindlas teha, kas itsemisrtmi kell tiksub bambuse maaalustes risoomides vi bambuse tvede vi on see kuidagi ka vlismjudest tingitud. Lihtsalt hel hetkel hakkavad itsema korraga sama liigi esindajad nii Ameerikas kui Jaapanis kui Inglismaal.
Tegelikult on selliseid fenomene taimeriigis palju, mida ei osata rahuldavalt seletada. Niteks, miks paljud lunapoolkera taimed itsevad phjapoolkeral oma kodumaa rtmi jrgi, et kui neil on parajasti suvi. Neid ei ni huvitavat, et meil on talv ja on pime ja pikest pole, kehitab Urmas lgu.

Bambuse itsemine on mnel pool seotud nnetuste ja katastroofiga. Bambusetved surevad peale itsemist ja ehkki maaalune
osa silib, vtab aega, enne kui bambus taastub, see vib kesta kuni kmme aastat. Majanduslikult vib see thendada katastroofi. Kui Indias niteks on taas saabumas iga 30 aasta tagant Melocanna baccifera itsemisaeg, kuulutatakse see nnetuks ajaks. Sellel bambusliigil on pirnikujulised mahlakad viljad (ehkki enamuse bambuse liikide
viljaks on teris) ning rotid svad neid vilju. Tnu sellele paljunevad nad kiiresti,
mis omakorda suurendab katkuohtu vi thendab hvitatud riisi ja nisu saaki.

Bambus hiinlase vana sber. Hiinlasele meenutab iga pev tema vana sprust bambusega kiri. Hieroglf chu kujutab kahte bambuse oksa lehtedega. Mrk thendabki bambust, aga teiste
hieroglfidega koos kasutatakse teda sadade mistete vljendamiseks.
Miks on hiinlase jaoks bambus nii thtis? Sest ta on ilus ja temast saab valmistada tohutul hulgal erinevaid asju, klab vastus. Hiinas ja Jaapanis on kokku loetud le 1500 erineva kasutusviisi.
Me kutsume bambust heks kolmeks talvesbraks . Kolmikusse kuuluvad veel pirn ja ploom. Need kolm smboliseerivad
vastupidavust ja ilmestavad kogu hiina kunsti. Ploom on vastupidav selleprast, et itseb enne kui lumi linud, pirn suudab itseda
vga kehval pinnal ning bambus on roheline kogu aastaringi ning ei murdu ka tugevaima tormi kes. Tuul surub ta vastu maad, aga prast ajab bambus end taas sirgu.
Bambus on thtis meie elus siiani, rgib Duan. Kas vi sgina me sme noori bambuse vrseid, need on vga maitsvad,
magusad ja rnad, rgib hiinlane David Duan. Mnel pool Hiinas on kombeks kia kevadel vrskeid bambusevrseid korjamas nnda, et jalutatakse paljajalu bambusesalus ja tunnetatakse jalataldadega, kust kohe-kohe
peaksid uued vrsed oma peanupud vlja pistma. Sealt kaevatakse nad vlja, nii et nad
pikesevalgust ei negi. Need on kige rnemad ja maitsvamad vsud.
Me kasutame toiduks ka bambuse lehti, keerame neisse toitu, mis tnu sellele lhnab hsti. Zongxi festivali ajal, mida peetakse 5. kuu 5. peval, kogunevad
perekonnad ja siis tehakse bambuse lehtedest maitsvat pidutoitu, lisab Duan.
Mul on kodus bambusest tool ja laud, bambusest kbar,
kasutan bambusest lusikaid, loetleb ta veel. Kuna suvi on siin vga kuum ja kestab siin Luna- Hiinas le poole aasta, armastan voodis magada bambusematil. See on jahe ja paneb su uinuma vaatamata kuumale
ilmale.
Tema snul kasutatakse bambust
ka ehitusmaterjalina. Ehkki tnapeval vhem, siiski vib seni nha bambusest ehitatud
maju maapiirkondades. Kahjuks kasutatakse tstuses palju tehismaterjale, mis eldakse
olevat odavamad kui bambus. Aga millise hinnaga odavamad?Reostuse hinnaga. Oskuste kadumise hinnaga. Ma armastan bambusest tooteid vga, sest ma tean, et nad on looduslikud ja ei phjusta reostust. Lapsena
valmistasin ma ise pris palju asju bambusest, nd enam ei oska. Senini ostan turult vanade
talupoegade valmistatud asju,kes neid ikka veel nneks teha oskavad. Loodetavasti nende
kultuur ei kao kunagi.



Helen Arusoo
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet