5/2002



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

INTERVJUU
Olen suur utopist

Kunagi olid õllepudelid rohelised. Kunagi oli üldsegi rohi rohelisem ja taevas sinisem. Aga olgu, siis laulis Villu Tamme: mina näiteks pole enam roheline. Tema rohelisus seisnenud maailma vaatamises läbi rohelise õllepudeli. Kibe iroonia. Tegelikult on ebalooduslikult punapäine härra Tamme üks rohelisemaid, kui mõtlemist värvides mõõta.

Ökoelustiil tundub rahmeldavas, ahnes ja ületarbivas maailmas üsna utoopiline. Tean, et mõtled roheliselt, aga kuidas see tegelikus elus välja tuleb?
Ega ei tulegi. Olen täpselt sama laisk kui enamik inimesi, kes ei suuda loobuda nn elementaarsetest mugavustest, nagu kraanivesi, seinakontaktid ja pakendatud toit, mida saab lähimast kaubahallist. Päris õudne on vaadata, kuidas päeva jooksul koguneb solgipangetäis pakendeid ja muid mittesöödavaid aksessuaare, pluss purgid ja pudelid. Eile oli meil majas veeavarii, ja siis avastasin, et suudan ennast edukalt ühe liitri veega ära pesta, muidu läheb ikka kõik, mis dushist tuleb. Samuti sõidaksin meeleldi trammi või bussiga, aga et olen suur hilineja, pean kasutama loodusvaenulikku taksot, mis on samas ka ilgelt rahakotivaenulik. Ühesõnaga, teen suuga suure linna, praktikas minust asja ei ole.

Kas just linna, aga suuga oled igal juhul teinud ökotalu. Kuskil Sa ütlesid, et tahaksid elada maal majas, kus toodad kõike vähest oma eluks vajalikku ise ja likvideerid ka tekkiva sodi. Aga ei ole vist lihtne juhtmeid ühiskonna küljest lahti raiuda.
See nõuab liiga suuri rahalisi vahendeid, niisama ei saaks ka hakkama, et vaatan mida metsast hamba alla saab. Kõigepealt tuleks ehitada tuulegeneraator, puurida kaev, harida põld ja mingi osmik püsti lüüa. Selle jaoks peab enne vist paar aastat börsil spekuleerima. Aga üldiselt olen veendunud naturaalmajanduse pooldaja, see pole aegunud süsteem ega tagasiminek. Tänapäeva ühiskond on osavalt korraldanud, et inimesed peavad kõik ilgelt palju tööd tegema ja veel rohkem tarbima. Pool inimeste “tööpanusest” on ju vahendamine ja toodete vedamine ühest maailmaotsast teise. Olen kindel, et Õhtumaa kultuuri inimene saaks säilitada põhimõtteliselt sama elatustaseme poole vähema tööga ja otstarbekama tarbimisega. Loodus ka säiliks. Olen suur utopist, tegelikult ei jaga ma midagi ei majandusest ega loodusest, aga enda arvates tean, kuidas maailma päästa.

Nojah, ökosõbralik eluviis algabki igaühe mõtlemisest. Mida teha, et inimesed rohelisemalt mõtleksid? Aitavad siin riiklikud programmid? Kas Sina näiteks viitsid prügi sorteerida, viia see spetsiaalsetesse konteineritesse ja lahterdada klaas, plastmass, paber, metall?
Olen kogunud küll eri virnadesse paberit ja klaasi, aga pärast on olnud raskusi vastava konteineri leidmisega. Ühkskord kärutasime autoga tund aega mööda linna, aga ei leidnud ühtki, ehkki varem olid olnud siin ja seal. Nii et lollimängimine. Arvan, et ei pea tegelema tagajärgede, vaid põhjustega. Iga pisike vidin on vägevalt ära pakitud, hambaharja küljes on näiteks pool meetrit pappi.
Riiklik programm oleks vajalik, aga see ei ole ju mõeldav. Inimesed hakkavad mässama. Soomes on üks kuulus ökofa‰ist, kelle nimi mul praegu meelde ei tule (Pentti Linkola – toim), kes jutlustab rohelist diktatuuri. Midagi sellist, et elektritootmine lõpetada ja hakata sööma rotte ja ussikesi. Ei kõla kuigi atraktiivselt, aga tal on jumala õigus, et see on ainus võimalus maakera päästmiseks.
Lääne kultuuri inimestele aetakse pähe igasugust jama. Näiteks, et elatustase peab pidevalt tõusma, samuti rahvaarv. Võtab juba kõhedaks eestlaste üksmeelne ohkimine iibe teemadel. Ülimalt lühinägelik suhtumine. On ju teada, et maailmas on inimesi mitu korda rohkem kui looduse tasakaalu säilitamisele mõeldes sobiv oleks. Eriti ei tohiks rahvastiku juurdekasvu propageerida arenenud riikides, sest üks eurooplane või ühendriiklane hävitab loodust rohkem kui kümme neegrit või mahajäänud asiaati.
Proovin oma suhtumist kuulutada kus võimalik, see oleks minu panus maailma päästmisse. Tekitan aga sellega pigem viha, ükski eestlane ei saa aru, et eestlasi on liiga palju. Aga oleks ju ka Tallinna linn hoopis mõnusam, kui poleks Mustamäed, Lasnamäed ega Õismäed ning linnas elaks näiteks 150 000 inimest. Okei, Lasnamäel elavad peaasjalikult venelased, aga ma räägin põhimõtteliselt.

Aga väiksem rahvaarv tähendaks võib-olla ka näiteks väiksemat valikut raamatulettidel, plaadipoodides, kunstigaleriides. Sellele olen küll mõelnud, et peaks olema mingi kontrollorgan, mis keelaks täiesti mõttetu rämpsu tootmise. Vihmavarju nagi. Pastakahoidja. Müüakse ja reklaamitakse isegi kusekogujat, et kui ei viitsi filmivaatamist katki jätta.
Kas sulle ei tundu, et liiga palju on valida? Enamik inimesi ostab ikka leiba ja piima ja vorsti. Elukvaliteeti mõistetakse üldse veidralt, tarbija seisukohalt, et kes suudab rohkem tarbida, on väärtuslikum inimene. Ja isegi raamatuletid võiksid minu pärast tühjemad olla, ma niikuinii ei viitsi viimasel ajal eriti lugeda. Raamatute ostmine on samasugune tarbimine nagu üleaastane auto vahetamine või meeletute rõivahulkade kogumine. Vahe on selles, et raamatutarbija on, eks ole, kultuurne inimene, kelle tarbimismaania on nagu tänu sellele rohkem väljavabandatav.
Aga mis siin raamatutest rääkida, hullem on ajalehtedega, mille tootmiseks võetakse iga päev uskumatu jupp metsa maha. Samal ajal on ju ajalehed internetis üleval. Arvuti on minu arust suhteliselt loodussõbralik toode, sest ta ei võta isegi liiga palju elektrit. Ometi ei suudeta sellest hoolimata vähendada paberikulu, sest igast arvutisse toksitud kirjareast on kohe vaja teha väljatrükk.
Aga jah, tarbimise kunstlikust ja põhjendamatust kasvatamisest oled sa vist üsna õigesti aru saanud. Mis asi see kusekoguja on?

Kusekogujat nägin “Kahvli” saates, põhimõtteliselt on see suurte inimeste pissipott. Minul on neid muidugi igat värvi ja osa on alumiiniumist, osa... ah, okei. Ise andsid Sa hiljuti välja hea ja küllaltki rohelise plaadi “Ainult planeet”. Palju Sa tuludest keskkonnakaitsele annetad? Pink Floyd pidi iga plaadi pealt midagi looduskaitsele andma näiteks.
Okei, ma võiksin sama palju anda kui Pink Floyd, mitte summaarses mõttes, aga ühiku pealt. Ilmselt nad annavad maksimaalselt 10 senti müüdud plaadi pealt, mis nende läbimüüki arvestades moodustab täiesti arvestatava rahahunniku. J.M.K.E. suudaks loodust antud juhul toetada umbes saja krooniga.
Et meie plaate eriti palju ei osteta, on ka meie uus plaat muidugi tunduvalt loodussõbralikum kui Pink Floydi oma. Alguses kavatsesin teha plaadi padurohelise ehk kahe kolmandiku ulatuses keskkonnateemadel rääkiva, aga lõpuks jäi ainult paar sellekohast laulu. Paistab, et sellestki on rohkem kui küllalt, sest fännid on kommenteerinud ostsin uue J.M.K.E. plaadi, kurat, Villust on saanud mingi roheline preester või” jne. Eestis ei saa isegi punkarid aru looduse päästmise vajalikkusest, mis siis veel ülejäänud rahvast rääkida. Lõpp halb, kõik halb. (Intervjueeritav ja ajakirjanik itsitavad üksmeelselt.)



Valner Valme, Postimehe ajakirjanik
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013