5/2002



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

LOODUSLAPS
Soomaal uuriti puid. Iti : "Koolitunnid võiksid toimuda looduses"

Kui Soomaal kanuuga mööda jõge sõita, võib kohalik kuulus põlispuu – Keelemetsa tamm – märkamata jääda, kuna jõe ääres vastavat viidet pole. Rääkimata teistest põnevatest puudest. Soomaa rahvuspark otsustas asja parandada ja kutsus Metsaordu noored koos Looduskooli õpilastega Soomaale huvitavamaid puid kirjeldama. Siis saab otsustada, kuidas neid paremini turistidele eksponeerida. Noored õppisid selle käigus puid tundma ja mõõtma, lisaks avastasid Soomaa loodust.

“Mu kooliõed ei tunne varblastki ära,” imestab Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Iti Jürjendal, kes käis suvel koos Metsaordu noortega Soomaal põnevamaid puid uurimas.

Iti Jürjendal, mida Soomaal puudemõõtmise laagris täpselt tegite?
Meid jagati gruppidesse ja meile anti kaart. Pidime kanuudega kalda äärtpidi sõitma ja vaatama, kus on suured puud, neid siis mõõtma ja kirjeldama.
Hirmus müdistamine oli – Soomaal oli suvel nii madal vesi, et jõgedes ei saanudki sõita, lihtsalt aerudega lükkasime. Ühte puud me üles ei leidnudki.
Ma pole kunagi varem Soomaal käinud. Mulle meeldis see, et seal polnud ühtegi poodi. Neli päeva järjest ei saanud kordagi poes käia, see oli nii tore!
Elektrit ei olnud meil ka, lõkke peal tegime süüa, istusime tulevalgel, kuni uni peale tuli.

Kuidas puude kirjeldamine käib?
Kõigepealt mõõtsime puude kõrgust. Siis mõõtsime võra läbimõõtu ja puu ümbermõõtu.
Lisaks oli vaja kirjeldada, kuidas on puu tervislik seisund, osa puid oli seest täiesti õõnsad. Üks puu oli juba täitsa pikali vajunud.

Milliseid puid Sa tundma õppisid?
Nüüd ma tean, milline künnapuu täpselt on, enne mitte. Künnapuu on nagu jalakas, ainult et tal on siledad lehed.
Kas see on tavaline koolitüdruku puhkus – et lähed loodusesse põlispuid kirjeldama?
Ei, see on täiesti erakordne, kõik koolis imestavad: et kuidas sa sellise asja peale üldse tuled, et sellega tegelda! Kui ma aga jutustan neile, mis ma teen, siis saadakse aru küll, et looduses käimine on väga lahe.

Mis Su kaaslasi võõrastama paneb?
Nad pole sellistest asjadest, nagu Looduse Kool ja Metsaordu, varem kuulnudki.
Mis seal imestada, kümnendas klassis polnud meil mitte ühtegi loodusega seonduvat õppeainet – kooliprogramm on väga looduskauge.
Minu arust peaks olema kooliprogramm selline, kus aeg-ajalt õpetatakse kõige lihtsamaid asju. Mu kooliõed ei tunne ju varblastki ära! Jooksime Schnelli tiigi ääres kehalise tunnis, ja näen, et varblane joob tiigi ääres, ma siis näitasin, et vaata, kui toredasti ta joob. Küsisin kaaslaselt, et seda lindu ikka tead? Tema vastu: muidugi, see on rasvatihane. Ta ei teinud nalja!

Mida ette võtta, et kooliprogrammi rohkem loodust sisse tuua?
Minu arust oleksid tunnid palju huvitavamad, kui need toimuksid looduses – siis oleks neist ehk mingit kasu ka. See ei ole ainult linnakoolide probleem, käisin enne maakoolis, ka seal ei viidud meid kordagi metsa.
Loodust õpin tundma tänu Looduskoolile.

KOKKUKASVANUD PUUDE MÕISTATUS
Metsaordu juhendaja Hendrik Relve: Soomaal mõistatasime kummalise nähtuse üle: kuidas on nii juhtunud, et neli puud on täpselt ühe koha pealt välja kasvanud ja siis hiljem kokku kasvanud üheks puuks. Mujal Eestis on see haruldane. Mõtlesime välja ka võimaliku põhjuse: ju on pasknäär või orav peitnud sambla alla talvevarusid – kas on aga loomake otsa saanud või pole ta hiljem neid kohti üles leidnud. Siis hakkab hulk noori tammesid hästi lähestikku kasvama. Ja kuna nad sirguvad lähestikku, siis tüved kasvavad hiljem kokku. Muidugi, kui me röntgeni abil puu sisse vaataks, siis näeksime kohe, et seal on koos mitu tüve. Aga kuna me puu sisse ei näe, ei saa ka kindlalt otsustada. Siis on kokku lepitud nii, et kui mõõdulinti vahelt läbi ajada ei saa, loeme tüve üheks.

METSAORDU ON POOLT, MITTE VASTU
Metsaordu vapiloomaks
on naljaka välimusega käätsusikk, kelle tundlad on kehast kaks korda pikemad. Kui käätsusikk võtta kätte, hakkab ta kohe omapäraselt krigisema ja kägisema. Metsaordu tahab olla sama tundlik kui käätsusikk, kes reageerib oma ümbrusele. Mitte nagu tänapäevane inimene tihti on. Et on oma ümbruse suhtes tuim.
Metsaordu põhimõtteks on olla ikka poolt ja mitte vastu. Metsaordu ei tegele näiteks sellega, et võidelda looduse saastamise vastu, vaid, et hoida puhast loodust. Sellepärast on ordulaste käigud loodusesse seotud reeglina looduskaitsealadega ja looduslike paikade korrastamisega.

Looduse Kool on Metsaordu eelaste. Looduse Kooli on oodatud kõik huvilised koolinoored. Metsaordu liikmeteks on tihti ka üliõpilased ja
kõrgkooli lõpetanud noored. Sinna pääsevad need, kes pikemat aega Looduse Kooli ja Metsaordu tegemistes osalenud.
Metsaordu
kontaktaadress: Tallinna Peapostkontor pk 177, 10502 Tallinn, e-mail: info@metsaordu.ee



Helen Arusoo
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013