Igale professionaalsele fotograafile, harrastuspiltnikule ja kindlasti ka alles fotograafiaga tutvust tegevale inimesele tuleb igasuguse materjali lugemine ja omandamine kasuks. Liiatigi, kui see ilmub eesti keeles. Ma ei pea õigeks fotograafe kastidesse jagada ja neile filtreeritult vaid neid huvitavat materjali pakkuda. Miks? Esiteks hõlmavad paljud tehnilised võtted kogu fotografeerimist, olenemata þanrist; teiseks on päike (loe: valgus) üks meie kõigi jaoks, kolmandaks ei saa sulguda ainult omaenese maailma, teadmata ja huvi tundmata, mis toimub meie ümber.

See, et seni ajakirjas avaldatud tehnilised lood pärinevad valdavalt loodusfotograafidelt, on mulle endalegi olnud pisut üllatav. Väga kõrgel professionaalsel tasemel fotograafe on Eestis kümneid, aga heade praktikutena ei ole enamik neist kirjutajad. Ja ainult päris lõika-kleebi-salvesta tüüpi lugusid ei tahaks avaldada. Nagu näitab senine kogemus, leidub vaheda sulega praktikuid põhiliselt looduspiltnike seas. Lugejateni on jõudnud palju lugusid mitmelt tuntud loodusfotograafilt, viljakamate kaasautoritena mainiksin Jaanus Järvat, Tõnu Lingi, Sven Zaèekit ja Urmas Tartest. Enamik neist artikleist on saanud ka positiivset tagasisidet lugejatelt.

Fotoajakirja väljaandmist kavandades, nüüd juba neli aastat tagasi, seadsin eesmärgiks pool ajakirja mahust täita eri valdkondi käsitlevate fototehnika kirjutistega ja pool artiklitega fotokunstist. Alguses prognoosisin, et tekib raskusi just fotokunsti puudutavate artiklite leidmisega, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks.

Kui vaadata tagasi seni ilmunud 13 numbrile, siis on kavandatud mahud olnud fotokunsti ja keerulisemate teoreetiliste artiklite kasuks, hõlmates kuni kolmveerand ajakirja mahust. Ja tehnikalugudest on looduspiltnike käes kindel enamik.

Lugejate tagasiside fotokunsti käsitlevate ja fototeoreetiliste lugude kohta on olnud tihti küll selline, et “liiga palju kunsti”, “liiga keerulised tekstid” vms. Aga olen ajakirja, autorite ja lugude kaitseks soovitanud neid n.-ö. raskeid tekste lugeda rahulikult ja mitu korda. Küll tuleb ka arusaamine. Kui ei püüagi lugusid mõista, ei teki ka (pildilist) nägemist.