| Artikkel EL 2006/1 |
 |
Kui palju on Eestis soid? |
| Rääkides Eesti väärtustest Euroopa ulatuses, viidatakse enamasti hästi säilinud loodusmaastikele. Sageli rõhutatakse Eesti sooderikkust ning meie soode ainulaadsust. |
Karpvähilised – võimalus selgitada järvede arengulugu |
| Eesti mitmekesist maastikku ilmestavad paljud järvesilmad. Geoloogilises mõistes on meie järved aga vaid ajutised loodusobjektid, mis sünnivad, elavad ja lõpuks kaovad. |
Tartu ülikooli kuulsate geoloogide eraelust |
| Eesti Looduse oktoobrinumbris (nr. 10, 2005) meenutatakse loodusteadlastele ja -sõpradele, et Tartu ülikoolis on geoloogiat õpetatud juba 185 aastat. |
Draakonite ja lombilottide jälil |
| Draakoniteks kutsuvad paljud võrokesed ja setod täiskasvanud harivesilikku, lombilotiks on nimetatud mudakonna hiidkullest. Uurime, kuidas läheb neil loomakestel Haanja looduspargis. |
Laanerähn – põlismetsa asukas |
| Eestit on õnnistatud väga laialdase rähnivalikuga: peaaegu alati, kui metsa lähen, kuulen üht või teist liiki toksija häälitsusi või koputamist. See on ilus tunne: keegi on koos sinuga, kuid ometi ajab rahumeeli oma igapäevaseid asju. |
Vaidasoo meteoriidikraatrist |
| Eestis on seni kindlaks tehtud seitse meteoriidikraatrit. Maailmas leitud kraatrite koguhulgast hõlmavad need võrdlemisi suure osa: umbes 4%. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
