2006/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/1
Tartu likooli kuulsate geoloogide eraelust

Eesti Looduse oktoobrinumbris (nr. 10, 2005) meenutatakse loodusteadlastele ja -spradele, et Tartu likoolis on geoloogiat petatud juba 185 aastat. Olles pikka aega uurinud baltisakslaste kultuurilugu ja omavahelisi seoseid, tahaksin huvilistele tutvustada Tartu geoloogide koolkonna kuulsamate esindajate suhteid ja eraelu. Kllalt vikesearvulises baltisakslaste ringkonnas olid peaaegu kik kas sugulussidemetega vi muud moodi seotud.

Tartu likooli mineraloogia ppetooli esimest ja pikaajalist professorit Moritz von Engelhardti asendas tema vanadus- ja haiguspevil mitu aastat Ernst Reinhold Hoffmann. 8. jaanuaril 1801 Paistus pastori pojana sndinud Hoffmann ppis Tartu likoolis aastail 1819 l823 ja kaitses 1832. aastal Jenas doktorit. 1833l837 luges ta prof. Engelhardti asendajana mineraloogia- ja videtavalt esimesena Tartu likoolis petrograafialoenguid, oli 1835. aastast T mineraloogiamuuseumi juhataja ja eradotsent. Prast td Tartu likoolis oli ta alates 1837. aastast Kiievi ja 18451869 Peterburi likooli mineraloogiaprofessor ning htlasi pidas loenguid Peterburi meinstituudis ja Peterburi mekorpuses. Viimases oli varem mineraloogiaprofessoriks Gregor von Helmersen, kes tolleks ajaks oli juba akadeemikuks valitud. 1869. aastast elas Hoffmann pensionrina Tartus, kus suri aastal 1871.

Naiste kaudu sugulased. Ernst Reinhold Hoffmann oli abielus Lve misapreili Emilie Henriette von Anrepiga. Viimase de, Anna Elisabeth naitus lesestunud isu misniku Friedrich von Siversiga (17921869). Dots. dr. Hoffmanni pilane ja sber Alexander Gustav von Schrenck (18161876) abiellus Helene Julie Barbara von Siversiga, kes oli isu misniku Friedrich von Siversi ttar esimese naise Dorotheaga, neiuna von Knorring. Seejuures viimase de Helene oli Kuremaa misniku Alexander von Oettingeni proua ning seega kolme T professori (kellest ks oli T rektor) ema. Alexander von Oettingeni ttar Julia lks mehele A. G. von Schrencki vennale akadeemik Peter Leopoldile. Nende ttar Amalie abiellus mineraloogiaprofessor Engelhardti poja, T teoloogiaprofessori parun Gustav Moritz Konstantin Engelhardtiga. Seega olid vendade von Schrenckide naised omavahel nod dede lapsed.

Samuti oli A. G. von Schrenck suguluses oma pruudiga: tema emaisa ja pruudi isaema olid Adolf Clod von Jrgensburgi lapsed, seega olid naitujad teise plve nod. Segadust tekitavad vendade von Schrenckide biograafias ksimused: kas nad olid misniku pojad, miks olid nad prit eri kubermangudest ja kas nad olid ise misnikud? Alexander Gustavi sndides (1816) oli nende isa Tuula kubermangus vrst Gagarini misate valitseja Trisnovos, seevastu Peter Leopoldi sndides (1826) oli ta Choteni misnik Harkovi lhistel.

Et Friedrich von Siversil oli ainult kaks last poeg ja ttar , siis poeg pris isu ja ttar Phajrve misa. Seega ei olnud Alexander Gustav isiklikult misa omanik, vaid tema naine, ent enamasti pidas misa rentnikuna ks Alexandri kolmest vennast Ernst.


Venemaa rikkuse aluse maavaramaardlate avastajate kohtumine. Alexander Gustav von Schrencki pulmapidu peeti 16. augustil 1846. aastal isu misas, kus noorpaari kis laulatamas Halliste pastor Schneider. Pulmaliste nimekirja pole leitud, ent vib oletada, et kohal oli kogu Venemaa geoloogide eliit. Need olid aga T kasvandikud ja htlasi seotud pruudi isa Friedrich von Siversiga. Alexander Gustav von Schrenckist sai sel peval Friedrich von Siversi vimees, prof. Ernst Reinhold Hoffmann oli Friedrich von Siversi klimees ja akadeemik Gregor von Helmersen oli Friedrichi lellettre poeg.

Pulmad langesid suvise puhkuse aega, nii et professorihrrad visid vabalt olla Peterburist eemal, kodumail. Ilmselt ei olnud seal Alexandri hilisemat pilast, spra ja mttekaaslast, Peterburi TA jrgmise plve akadeemikut ja mitme teadusala maailmakuulsust Friedrich Carl Schmidti (18321908). Tema oli sel ajal alles 14-aastane. Kigest mni aasta hiljem asus ta oma tudengiajaks elama nn. Schrenckide majja Kivisilla juures ning alguse sai nende vga lhedane sprus ja koost, mis kestis aastaid.


Friedrich Carl Schmidt sndis 1832. aastal Prnu-Jaagupi kihelkonnas Kaisma misas. Tema pritolu ja aadliseisusega on alati olnud suur segadus. Pikemalt on seda ksitletud ajakirjas Aed (nr. 1, 2003): aastakmneid oli Tartu likoolis kaks von Schmidti nimelist kuulsat professorit ks neist ka rektor, teine prorektor. Nad mlemad olid Friedrich Carli lellepojad, nende kigi hine vanaisa ja vaarisa olid olnud Saaremaal Valjala pastorid ja tulnud Ida-Preisimaalt Rheini lossist; neil oli pline aadlitiitel. Ka lellepoegadel oli aadlitiitel, aga vastupidi oma vennale Ernst Gottlobile ei kandnud Friedrich Carl seda avalikult. Samas ei ole teada, et ta oleks ametlikult aadlitiitlist loobunud. Pole reeglit, kas biograafias sel juhul kirjutada nimi voniga vi ilma, meil kirjutatakse tavaliselt ilma.

Samasugune keeruline lugu on Fr. C. Schmidti isa misaomaniku staatusega: ta pris Kaisma misa, kuid Friedrich Carli sndides oli mis rahapuuduse tttu panditud. Mne aja prast ostis pandi Friedrich Carli ema ning alles 1842. aastal suutis isa selle uuesti vlja osta ja sai taas Kaisma misa prishrraks. Biograafiates on Fr. C. Schmidti tavaliselt nimetatud misarentniku vi -valitseja pojaks, ent juriidiliselt tuleb Friedrich Carli pidada siiski misaomaniku ehk misniku pojaks, sest misa oleks ta isa kaotanud alles siis, kui oleks jtnud pandi thtajaks vlja ostmata.

Friedrich Carli ema oli neiuna Anna Margaretha Hippius ja vanaisa Nissi pastor Joachim Rudolf Hippius, Friedrich Carli nbu Elisabeth (neiuna Hippius) oli akadeemik Alexander Theodor von Middendorffi abikaasa, kelle esiisad olid plvest plve olnud Kullamaa pastorid. Kaisma ja von Middendorffide Pravere mis olid naabermisad. Friedrich Carli kolmas nbu, Otto Pius Hippius oli kuulus arhitekt Tallinna Kaarli ja Narva kiriku ning Sangaste lossi kavandaja ja htlasi maalikunstnik Gustav Adolf Hippiuse poeg.


Livonia korporandid. 1822. aastal loodud korporatsioon Livonia kahekmne viie asutajaliikme seas oli E. R. Hoffmann nimekirjas seitsmes. Asutajate nimekirjas olid Tarvastu pastori poeg Karl Georg von Berg nr. 2, Kammeri misniku pojad vennad Gregor ja Paul von Helmersen nr. 4 ja 5, Palamuse pastor Petzoldi poeg Alexander nr. 6, isu misniku pojad (Friedrichi vennad) Gregor ja August von Sivers nr. 17 ja 23. Hiljem liitusid Tartu raehrra Lenzi kaks poega Emil ja Robert, Lve misniku poeg Otto Heinrich Robert von Anrep, mineraloogiaprofessor Engelhardti kolm poega Rudolf, Rderich ja Moritz, misnik von Schrencki kolm poega, misnik ja maamarssal Oettingeni kuus poega, Halliste pastori Schneideri kolm poega, misnike von Siversite le kmne poja jne.

Korporatsioonikaaslased kisid ksteisel klas ja desid kutsuti tantsupartneriteks klalistega korporatsioonihtutele. Nii slmiti tutvusi ja mitu livonarumit naitus oma kaaslaste dedega. See oli baltisaksa kultuuriloos oli esmakordne, et mned aadlike ja vaimulike lapsed abiellusid omavahel varasematel aegadel oli see meldamatu.

Friedrich von Siversi venna August Johanni poeg, Vana-Kuuste misnik August Friedrich von Sivers, vttis naiseks Tartus ja kogu Venemaal esimesena darwinismi loenguid pidanud zooloogi Carl Seidlitzi e Helene Justine. Nende ttar Agnes Helene oli prof. dr. med. Nikolai Burdenko proua.

Gregor von Helmerseni de Anna Auguste lks mehele Emil Lenzile, kellest sai kuulus fsikaprofessor, Peterburi likooli rektor ja salanunik. Nende lapsed, hilisem teline salanunik Robert Lenz ja Auguste Antonie von Helmersen slmisid abielu omavahel, samuti Emil Lenzi teine ttar Olga ja Gregor von Helmerseni vennapoeg Peter Ludwig.


Jrgmises plves abiellus A. G. von Schrencki poeg dr. med. August Leopold von Schrenck Kuremaa Alexander von Oettingeni poja ttre Elisabethiga. Elisabethi de Ida naitus isu jrgmise misniku Alfred von Siversiga. Elisabethi ja Ida ema oli maamarssal Gustav Christoph von Richteri ttar Vimelast, kes omakorda oli mineraloogiaprofessor Engelhardti epoeg Moritz von Engelhardti de Anna Auguste oli astunud abiellu oma tdipoja Vimela misniku ja maamarssali Otto Magnus von Richteriga. Nende perre tuli Saksamaalt kodupetajaks hilisem T professor ja rektor Johann Philipp Gustav Ewers. See abiellus samuti sealsamas kasvatajaks olnud neiu von Maydelliga. Ka mineraloogiaprofessori ema oli neiuna olnud von Richter ja vanaema Barbara Hedwig von Oettingen Alexander von Oettingeni vanaisa de.

Teine A. G. von Schrencki poeg, maalikunstnik Hermann Friedrich vttis naiseks oma no Adele von Schroederi, kelle ema Marie oli A. G. von Schrencki de. Teine von Schrenckide de, Ottilie, oli abielus Friedrich von Siversi vennapoja Peter Ernstiga. Viimane oli Valguta misnik ja ppinud Pariisi kunstiakadeemias. Adele von Schroeder-Schrencki neli venda olid kik T lpetanud doktorid ning kaks neist professorid Viini ja Heidelbergi likoolis.

Veel jrgmises plves naitus Leopold August von Schrencki ttar Karin isu misniku Friedrich von Siversi pojapojapoja Werneriga. Teine pojapojapoeg, isu viimane misnik Eduard August von Sivers abiellus Margaretha Bertha Marie von Ruckteschelliga, kelle ema oli neiuna paruness Katharina Helene von Engelhardt teoloogiaprofessori ttar ja mineraloogiaprofessori lapselaps.

Katharina Helene viis venda, mineraloogiaprofessori pojapojad lpetasid kik Tartu likooli. Kikidel vendadel oli kolm eesnime, millest kaks olid vanaisade auks Moritz ja Alexander. Neist vanimast, Rudolfist, sai arhitekt: ta on kavandanud Rapla ja Rngu kiriku, mitu misat, Tallinna Laia tnava nn. Engelhardti maja ja Tartu Tiigi tnava Oettingeni maja. Viimast kutsuti nukogude ajal tervishoiuttajate majaks. Rudolf oli abielus oma vanaisa ja mineraloogiaprofessori ttrettrega. Vanuselt jrgmine vend Otto oli Viljandi linnapea; sel ajal rajati linna smbolid veetorn ja Trepimgi. Kolmas poeg Rderich oli meditsiinidoktor ja luuletaja, praktiseeris arstina Helmes ja Riias. Neljas poeg Walter on kige kuulsam Eestimaal sndinud aednikest. Pargikujundajana on ta kavandanud Eesti kaunimad misapargid isu, Rpina, Luua, Phajrve jt. Euroopas peetakse teda 20. sajandi uue saksa aiastiili rajajaks ja Dsseldorfi aiakunstnike koolkonna loojaks. Walteri ettepanekul ja phjendusel sai moodsast aiakunstist eraldi kunstiliik varem oli see olnud arhitektuuri osa.


ppejudude koolkonna jrjepidevus. Prdume tagasi Eesti Looduse oktoobrikuu artikli juurde. Seal toodud prof. Engelhardti pilt meenutab vga zooloogiamuuseumi rajanud Johann Eshscholtzi. Paistab, et nad olid vlimuselt vga sarnased mehed. Aga nende vahel vib leida teisigi seoseid: Eschscholtz oli loodusteaduste professori C. Chr. Fr. von Ledebouri emees ja prof. Ledebour osaliselt kikide tolleaegsete loodusteadlaste, sh. geoloogide petaja. von Engelhardt oli tudengina G. A. Germanni pilane ja prast viimase lahkumist lugesid geoloogilisi aineid prof. Ledebour ja prof. Parrot. Tulevastest ppejududest olid prof. Engelhardti pilased Gregor von Helmersen ja Ernst Reinhold Hoffmann. Alexander Gustav von Schrenck oli omakorda dr. Hoffmanni pilane. Friedrich Carl Schmidt oli dotsent Schrencki ja professor Bunge pilane ning ttas prast lpetamist prof. Bunge juures T botaanikaaia abidirektorina, kaitstes magistrit botaanika alal.

A. G. von Schrenck uuris ekspeditsioonidel loodust nii botaaniku kui ka geoloogi vaatenurgast; algul ttas ta Peterburi botaanikaaias. Maailmateaduses on botaanikud teda ehk rohkemgi meeles pidanud kui geoloogid. Eesti loodusteadlased aga mletavad von Schrencki kui looduseuurijate seltsi (LUSi) asutamisdokumendi koostajat, kes kogus esimesed seitse allkirja ja oli htlasi esimene LUSi sekretr. Kahjuks on tema haud von Siversite kodukalmistul isus ikka veel korrastamata. Varastatud hauasamba leidis loo autor les le kmne aasta tagasi isu metsa psastest.


Mineraloogiaprofessor Moritz von Engelhardt. Lpetuseks paar fakti ka mineraloogiaprofessor Engelhardti eraelust. Ta laulatati Mary Pierson von Balmadisega 1799. aastal. Abielu lppes tolle aja kohta kllaltki tavatult lahutusega. Abielust sndinud ainus ttar Alexandra Eweline naitus parun Johann Christoph Engelbrecht von Gruenewaldtiga, kes meie loo peasndmuste ehk isus peetud pulmade ajal oli Eestimaa kuberner. Ta pidas seda riigi krgeimat ametit kokku seitseteist aastat ja oli enne seda ka kuus aastat Eestimaa rtelkonna peamees. Moritz von Engelhardt oli 1804. aastal omandanud Laimetsa misa, kuid tiendas end sellal vljamaal. Naasnuna pidas ta aastail 18091811 ise misa, kuni lks prof. Parrotiga Krimmi-Kaukaasia ekspeditsioonile, misa aga pantis kulude katteks tulevase vimehe isale. Prast oli mis v. Engelhardti oma veel paar aastat, kuni see lks 1814. aastal lplikult parunitele Gruenewaldtidele.

Prast ligi kmneaastast vallaliseplve abiellus Moritz von Engelhardt teist korda, seekord oma onuttre ttre Catharina Elisabeth Johanna von Mlleriga. Neil oli kaks ttart ja kolm poega. ks ttardest lks mehele teoloogiadoktor prof. Ernst Sartoriusele, teine ji vallaliseks. Esimene poeg Rudolf elas vaid 34-aastaseks. Ta oli abielus rektor prof. Ewersi ttrega, nende poeg naitus admiral Wrangelli ttrega ja ttar Lve misniku Konrad von Anrepiga. Viimane oli prof. Hoffmanni naise (ja htlasi Friedrich von Siversi naise) vennapoeg. Mineraloogiaprofessori teine poeg Otto Rderich oli meditsiinidoktor ja arst Riias; kolmandast, teoloogiaprofessorist pojast oli juba juttu. Vaid Rderichil on maailmas praegu veel meesliinis jrglasi, teised meesliinid on ndseks aga kik vlja surnud.



Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet