2006/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/10
Hiiumaa kui soomustatud sjalaev

Meie suuruselt teist saart Hiiumaad viks nimetada ka soomuslaevaks vi merekindluseks. See klab ehk pisut vimsalt, kuid militaarse maiguga ajalugu on saarele jtnud hulga mlestusi.

Ehkki Hiiumaad on lbi aegade tuntud vga rahumeelsete phade hiite peva- ehk pikesesaarena, vib teda pidada ka kindlussaareks, sest Esimese ja Teise maailmasja tarvis on siia ehitatud omajagu rannakaitsepatareisid. Neid on saare phjaosas lausa viis, idas ks, lnes kolm ja lunas samuti kolm kokku le saja raudbetoonrajatise, peale nende veel kmmekond kuulipildujate tulepunkti ehk dossi saare rannikul. nneks, vi huviliste jaoks hoopis kahjuks, on raudbetooniga kaitstud rauarnka jnud alles suhteliselt vhe nii on inimene sellel saarel toimetanud Eesti Vabariigi, Saksa ja Vene okupatsiooni ajal ning metalliahnel tnapeval. Ometi leidub veel palju huvitavat nii maa peal kui ka sees.

Kahtlemata lisab militaarne minevik saarele pnevust. Selle uurimise ja nitamisega tegeleb Hiiumaa maakonnamuuseum ja aasta tagasi loodud Hiiumaa militaarajaloo selts.


Hiiumaast saab sjasaar. Esimeste kindlusrajatiste hulka Hiiumaa ajaloos kuuluvad Phalepa ja Kina keskaegsed kindlustatud kirikud ning Valipe misamaja 13.16. sajandist.

Teliselt suurtesse sjaplaanidesse tmmati Hiiumaa aga alles 19. sajandi lpus, kui hakati kavandama hiiglaslikku Peterburi merekaitse positsiooni imperaator Peeter Suure merekindlust, mille eelpositsiooniks sai Hiiumaa [1]. Saarel juti seda rajama hakata siiski alles Esimese maailmasja ajal 19141917. Oma phieesmrgi rannapatareid titsid: koos ligikaudu 80 kilomeetri kaugusel oleva Hanko patareidega sulgesid need allveelaevu takistava vrgu ja miinivndite abil Soome lahe, mistttu Saksa laevastikul ei olnud vimalik rnnata Peterburi merelt.

Rannasuurtkipatareisid oli vimalik rajada ainult siis, kui oli hea sadamakoht ja sealt patareidesse viiv raudtee. Nnda ehitati Hiiumaa strateegiliselt thtsaimasse kohta Tahkuna poolsaarele juba 1914. aastal ligi kuus kilomeetrit kitsarpmelist raudteed (rbaste vahe 750 mm), mis kulges Lehtma sadamast Tahkunasse ehk siis tulevaste patareide asukohta [2]. Jrgmisel aastal kis Hiiumaal ehitusuuringute meeskond ja ehitustd algasid. Kuna sda oli juba ties hoos ja Saksa ved liikusid maad mda edasi vrdlemisi nobedalt, siis juti enamikus patareides valmis teha ainult hdaprased rajatised. Vaatleme neid siin alguses kshaaval ja thtsuse jrjekorras.


Eelpositsioon TahkunaHanko. Selle lunatiib hlmas kolme rannapatareid, millest kaks paiknesid Hiiumaal. Neist esimene oli 39. raske rannapatarei: IV305/52 (IV relvade arv patareis; 305 relva kaliiber millimeetrites; 52 toru pikkus kaliibrites), laskekaugusega 140152 kaabeltaud (kblt) ehk 2628 kilomeetrit.

Aastail 19161917 juti paigaldada ligikaudu 1700 m3 raudbetooni, mis oli umbes 12% kavandatust (14 200 m3) [3]. Praegusajal vib metsa all nha raudteetammi, nelja relva muljetavaldavaid hiigelaluseid, juhtimiskeskuse varemeid, kivipurusti ja elektrijaama alust, mitut palkidest rajatud punkrite asukohta. Neli 12-tollist (305 mm) suurtkki olid paigaldatud paaridena, vahekaugusega 30 slda ehk 64 meetrit, paaride vahe ulatus 110 meetrini. Suurtkid paiknesid krgetes kerge terassoomusega nn. pooltornides. Tornide alused, mis ndisajal meenutavad esmapilgul maandunud UFO-sid, valati raudbetoonist. Nende lbimt ulatus 15 meetrini ja sgavus maa sees 4 meetrini, selle alla ji 3040 cm paksune raudkivivundament. Aluse laosa on 60 cm krgune tvikoonus, mille peal asuvad 30 ankrupolti torni kinnitamiseks. Poldiringi lbimt on pisut le kolme meetri.

Kogu seda massiivset rajatist oli vaja selleks, et 12-tolliseid ehk 305 mm mrske tulistav suurtkk paigal psiks. Suurtkitoru pikkus oli 15 meetrit, see kaalus 50 tonni. Mrsk ise oli 450 kilo raske ja selle laenguks kulus 130160 kg pssirohtu. Tnapeval on vlja arvutatud he lasu maksumus, mis ulatub 10 000 euroni ehk peaaegu 160 000 Eesti kroonini sda on alati olnud vga kallis. Proovilasud tehti 1917. aasta juunis, prast seda oli patarei lahinguklblik.

Et kaitsta 39. patareid ka hust, rajati lhedusse hutrjepatarei numbriga 39a. Esialgu oli selles kolm 57 mm kahurit, 1917. aastal asendati need aga nelja 75 mm kahuriga. Kahjuks pole selle tpne asukoht praegusajaks teada.

Teine patarei (Lehtma sadama lhedal) kandis numbrit 38: IV152/50, selle laskekaugus ulatus 85 kblt ehk 15 kilomeetrini. Patareis olid ilmasjas enim levinud 6-tollised (152 mm) rannasuurtkive nn. Canet kahurid ja see sai lahinguklblikuks 1916. aasta lpus. Siinsed suurtkid asusid puitalustel rannaluidete taga, ainult hele juti valada sna vilets raudbetoonist eesvall lejnutele kuhjati ette kividega kaetud liivavallid. Sellest hoolimata on ndisajal vimalik siit leida raudpolte ja he relva ankrupoldiring 24 poldiga. Omaprased vaatamisvrsused on aga patarei tarbeks ehitatud le kolme meetri sgavused kuivenduskraavid ja nende ning kahurialuste vaheline rgmets. Rannatsoonis ja mujal patarei lhikonnas on silinud palju kaevikuid, millest osa vib olla prit isegi 1917. aastast.

Samalaadset 47. patareid (IV152/45) kavandati Hirmustesse Kpu poolsaare phjaranda. Pingelise olukorra tttu ei saanud paraku rajada midagi enamat kui svendid rannaluidetesse. Aluseid ehitada ja kahureid paigaldada tollal enam ei jutud.


Soela vina positsioon Luna-Hiiumaal oli osa Muhu vina positsioonist. Et Soela vina sulgeda, rajati Emmaste valda Lepiku klla juba 1915. aastal koos hutrjepatareiga ajutine 35. rannapatarei (IV75/50). Jrgmisel aastal ehitati nende asemele Hindu klla Sru 34. patarei (IV120/50) laskekaugusega 70 kblt ehk 13 kilomeetrit. Kahurid paiknesid siin raudbetoonalustel, mille ette juti rajada ka eesvalli raudbetoonkatted.

Sru oligi ainuke rannakaitsepatarei Hiiumaal, mis vttis osa tegelikest lahingutest. Saksa vgede sjategevus Hiiumaa vastu algas 12. oktoobril 1917, kui peeti suurtkilahing liinilaeva Bayern ja ristleja Emden ning 34. patarei vahel [4]. Selle tagajrjel oli Sru patarei sunnitud vaikima ja meeskond lahkus juba enne sakslaste esimest dessanti samal peval. Hiiumaad hakati tegelikult okupeerima alles 15. oktoobril ja viie peva prast oli kogu saar sakslaste kes ning umbes 750 Vene sdurit vangi vetud. Kuna rannapatareid on meldud vitluseks meresihtmrkidega, siis pole neist vimalik tpselt sihtida maa poole. Nnda ei teinud huupi lastud mrsud tegelikult mingit kahju. Patareid 38 ja 39 lasi hkimismeeskond vastu taevast 20. oktoobril. Veel praegugi vib metsast ja rannalt sambla alt leida rannakahuritelt prit erisuguseid metallitkke. Tulevases Hiiumaa militaarajaloo keskuses pannakse vaatamiseks vlja ka tervena silinud 6-tollise Canet kahuri lukk ning muid osi.

Hiiumaal langenud Tsaari-Venemaa vitlejate kohta teavet ei ole, vlja arvatud ks hiidlaste paigaldatud suur hauakivi tekstiga Kaks soldatit Akmolini maalt 1917. a., mlestamaks kahte Vene voorisdurit, kelle sakslased olid spionaais kahtlustatutena Partsi misa lhedal maha lasknud. Praeguseni on aga Kassari kalmistul hall betoonist hauakivi Matrose Anton Khne, Kuri kalmistul kivi kirjaga Jger Barthold Brauer frs Vaterland gest. mlemad surnud 1917. aastal. Nendega vga sarnaseid kalmuthiseid vib leida ka Krdla kalmistul: kirjadega Ldstm. Gottlieb Senk ja Ldstm. Gustav Hhne mlemad surnud 1918. aastal. Siit vib jreldada, et erinevalt Saaremaast mingeid nimetamisvrseid lahinguid 1917. aastal Hiiumaal ei olnud.


Baasidelepingu ja Teise maailmasja jljed. Eesti rikese iseseisvuse ajal 19181940 polnud Hiiumaa rannapatareidel meie riigikaitses mingit thtsust, mistttu 1920.1930. aastatel need demonteeriti ning viidi vanarauaks. Nnda sattus militaarset rauarnka ka hiidlaste kodudesse hk leb taris (hiiu k. ehk lheb vaja). 1939. aastal judsid kohale Eestile pealesurutud baasidelepingu jrgsed NSV Liidu sjajud, kes hakkasid kohe usinasti patareisid rajama. Esimesed sjaveosad saabusid Hiiumaale oktoobri lpul: he pevaga maabus Heltermaa sadamas ligikaudu 2000 vene sdurit. Tolleaegsed elanikud olevat elnud, et Hiiumaa hk hakkas haisema.

Hiiumaa oli seekordse saarte kaitsekava jrgi phja kindlustatud sektor. See kaitsekava oli vrdlemisi sarnane Esimese ilmasja imperaator Peeter Suure merekindluse plaaniga: Hanko patareid phjast ning Hiiumaa koos teiste Lne-Eesti saarte patareidega luna poolt hoidsid silma peal Soome lahel; aladel, kuhu patareide haardeulatus ei kndinud, olid miinivljad kahuritulega need takistasid juurdepsu tolleaegsele revolutsiooni hlliks kutsutud Leningradile.


Patareid Tahkuna poolsaarel. 26. patareis (IV130/50) oli neli voolujoonelise kaitsekilbiga ksitsi laetavat suurtkiseadet B13, mille laskekaugus kndis veerandsaja kilomeetrini. Suurtkk paiknes raudbetoonist rinnatisega kahuriues. Sellega klgnes raudbetoonist laskemoonavarjend, mille ks phiruum oli meldud laengutele, teine mrskudele. Nende ruumide sisustus on suures osas silinud praegusajani.

Varjendid olid kavandatud hermeetiliselt suletavateks gaasikindlateks. Kigis oli elekter, keskkte, vesivarustus need tulid kesksest elektrijaamast ning katlamajast. Patarei ehitust juhtis sjaveinsener Beli, kelle betooni kriipseldatud autogrammi vib nha hel kahuriue rinnatisel. Niisamuti on mitmes kohas sirgeldus: 20/IV 41, mis peaks mrkima raudbetoonivalutde lppu ja patarei valmimisaega. Kokku ehitati 26. patarei jaoks kuraditosina jagu erisuguseid raudbetoonrajatisi, peale nende valmisid dossid, mis pidid kaitsma tagalat.

Ulatuslike tde kigus taastati Lehtmast Tahkunani kulgev raudtee. Sellele tehti juurde le poole kilomeetri pikkune jupp, mis kulges mber Esimese maailmasja aegse 39. patarei kuni uue patareini, samuti rajati uusi haruteid. Ndseks on raudteetamm metsa kasvanud, siin jalutades vib nha peale nelja kahuriuevarjendi ka laskemoonaladusid, elektrijaama-meditsiinipunkti, pumbajaama-katlamaja jms. Siinsetesse punkritesse on aga elama asunud mitu nahkhiireliiki, kes pakuvad loodushuvilistele avastamisrmu.

Vga omaprane vaatamisvrsus on 1990. aastatel Nukogude okupatsioonist vabanemise jrel osaliselt lhutud mlestusmrk. See on pstitatud 1976. aastal he Krdlas elanud harrastusskulptori algatusel 1941. aastal Tahkuna patareides olnud Balti laevastiku meremeestele. Teatavasti teenisid rannasuurtkives just madrused, sest sellised sjaseadmed paiknesid ka soomuslaevadel: laevades on soomuseks teras, rannasuurtkis aga raudbetoon.


Hiiumaa kigi aegade vimsaim patarei rajati Kukerabasse Limastu mgede taha soisesse pinnasesse: 316. raskepatarei IV180/57. Samasugused vgevad patareid ehitati veel Osmussaarde (nr. 314) ja Srve srele (nn. Stebeli ehk 315. patarei). Mujale Baltimaadesse selliseid vimsaid rannapatareisid ei rajatud.

See 316. rannapatarei oli ks oma aja moodsamaid, ehkki 1932. aastal kavandatud mudel. Ehitis hlmas kahte kaherelvalist suurtkitorni MB-2-180, mille laskekaugus ulatus peaaegu 40 kilomeetrini. Soomustornid jid ksteisest 400 meetri kaugusele, maa-aluseid korruseid oli kummaski kolm: maasisene torni phi ulatub ligikaudu 7 meetri sgavusele.

Teenindavaid rajatisi on Kukerabas olnud kolm: katlamaja, elektrijaama alusplatvorm ja kivipurusti alus; peale nende dossid patarei tagala ja tiibade kaitseks. Mere poole luiteharja sisse ehitati massiivne juhtimiskeskus, mille lae paksus kndib 3,5 meetrini. Poole tuhande ruutmeetri suuruses keskuses paiknes 36 eri otstarbega ruumi. Praegusajal tuntakse neid ka Hiiumaa katakombidena. Eriti viimastel aastatel on need maa-alused kigud turistide seas ha suuremat populaarsust kogunud. Juhtimiskeskuse lael on periskoobi ja samas krval ka kaugusmdiku soomustorn. Neist viimane vedeleb nd kll all tee res sinna lohistati torn 1980. aastatel, kui keskuse laele paigaldati radar ja rauakogu hakkas selle nite segama. Lhedal asub juhtimiskeskuse katlamaja, mis radarijaama ajal kohandati teenindavaks punkriks. Samuti on siin radarijaama paraadplats, mille res olevat seina ilmestab veel praegugi suur ja punane NSV Liidu kontuur.

Teise maailmasja sndmused Hiiumaal said alguse kummalisel kombel taas 12. oktoobril nagu 1917. aastalgi, seekord oli aga aasta 1941. Ndki tulid sakslased le Soela vina, pooleliolev Tohvri 44. patarei ei suutnud maave dessandile vastu panna. Pealegi oli nii sealt kui ka Tahkunast ks relv viidud Heltermaale ajutise dessandivastase patarei jaoks. Pallininalt (149. patarei: IV100/56) oli toodud ks suurtkk Hiiumaa lunarannale Sru lhedale Lepiku klla, kuid ka sellest polnud kuigi palju abi.

Nnda olid kik Nukogude ved taganenud 20. oktoobriks Tahkuna poolsaare otsa ja ootasid asjatult kaatreid Hankost, mis neid pgenemisel pidid aitama. Sjaajaloolase Mati una suulistel andmetel tuli 3388 sduril (kokku oli mehi umbes 43004500) kangelaslike lahingute asemel alla anda, sest enamik ohvitsere oli juba Hankosse jalga lasknud. Olgu veel kord mrgitud, et rannikusuurtkid ei saanud vtta sihikule maa pool asetsevaid objekte, nnda olid lasud vaid umbropsu tulistatud. Kuid sedagi sai lahingumoona nappuse tttu teha vhe.

Peale eespool kirjeldatud ehitiste neb Hiiumaal veel mitut erisuguste rajatistega rannakaitsesuurtkipatareid, mis on saarele tekkinud baasidelepingu ajal. Mni neist on meisterdatud ka prast sda, osa rajatisi on tookord pooleli jnud. Uhkeim kompleks on Ristna lunaninal: rannas ja metsas vib silmata 1940. aastate teisel poolel ilmselt hukaitse tarbeks ehitatud le paarikmne raudbetoonrajatise. Sama otstarvet visid tita 1980. aastate radarijaamaga samal ajal rajatud angaarid, kus paiknesid arvatavasti hutrjeraketiseadmed. Ristna omapra on kindlasti ka eri aegadel rajatud, kuid ndseks lagunemisjrgus sjavelinnak.


Iseralik looduskooslus. Militaarotstarbelise raudbetoonluse tttu on tnapevaks Hiiumaal kujunenud omaprane loodus: nn. militaarloodus, kus ks ei sega ega vlista teist. Neme, kuivrd on loodus tegelikult vimeline taluma keskkonnale vraid rajatisi ja kuidas aja jooksul inimktega sinna tassitud vrkehad esmalt sulanduvad loodusesse ja siis vhehaaval lihtsalt kaovad ra. Asuvad ju kik Hiiumaa rannasuurtkive rajatised looduskaunites kohtades. Tahkuna patareid on saare phjatipus ja selle lhedal. Rnnates hest teise juurde, lbib rada luiteharju, mereranda, ranna-, luite-, rabametsa eri maastikke, mis linnainimestele tundmatud. Luitel kasvav kidur mnd sirgub rabas sihvakaks hiiglaseks, selle krval seisavad mitmekmne meetri krgused kuused, mille mbert suudavad kaks meest vaevu kinni haarata. Pisut eemal neb le kmne meetri krgust hiidpihlakat, kes vitluses valguse eest on kuuskede ja mndide vahelt endale taeva poole teed rajanud. Rabaloopsudes on tavaliselt vesi ulatunud plvini, kuid tnavu sademetevaese suve tttu saavad matkalised siit omalaadse elamuse: sumades plvekrguses kuivas rabataimestikus.

Sru Esimese maailmasja patarei asukohas paistab Sru rand ja le Soela vina Saaremaa. Teise maailmasja patarei jb madalasse lodumetsa, mida ilmestavad arvukad tammed. Mrjal ajal on siin vimatu ilma kummikuteta liikuda. Pallininal on lauge ja kaunis liivarand mitmekesise taimestikuga, samas ilmestavad selle maastikku ka rannamnnid ning kadakad.

Ristna lunanina phjapoolse kivikliburanna ja lunapoolse jmeliivajrsakuga on hoopis eriline, ja need vrratud sgispikese loojangud tulejuhtimistornist ... Kigest ei oska ega tahagi rkida, seda peab ise kogema. Hea, kui on kaasa vtta keegi, kes tunneb siinsete kohtade ajalugu ja minevikus aset leidnud sndmusi. Kuid Hiiumaal jalgsi, jalgratta vi autoga liikujatele paneme taas sdamele, et nii loodus kui ka militaarrajatised on saarel lausa topeltkaitse all: kik ehitised rannapatareides on muinsuskaitse all ja loodus nende mber enamasti looduskaitseala.



1. Gustavson, Heino 1993. Merekindlused Eestis 19131940. Tallinn, Olion.

2. Helme, Mehis 1992. Pietari Suuren merilinnoituksen rautatie. Tallinn, AS Ilo.

3. Kangro, Mati. Lne-Eesti saarte ja ranniku militariseerimine aastail 19141917. Kd. IA. RAS Eesti Ehitusmlestised, muinsuskaitseameti arhiiv.

4. Tschischwitz, von D. 1931. Armee und Marine bei der Eroberung der Baltischen Inseln. Verlag R. Eisenschmidt, Berlin NW 7.



Urmas Selirand
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet