2006/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/10
Paju vib olla ka madal kui muru

Geoloogilistel vlitdel polaarjoone taga Helsingi likooli Kilpisjrvi bioloogiajaama mbruses (6902 phjalaiust) kitsid teiste tundrataimede seas meie thelepanu imepisikesed pajud. Alates 700 m le merepinna on sealsetes kivistes mgitundrates laialt levinud kaks liiki kbuspajusid: vrkjas paju ja vaevapaju. Mlemad on vaid paari-kolme sentimeetri krgused, kuid nad itsevad ja suudavad lhikese tundrasuve jooksul valmis saada seemned. Isegi teiste tundrataimede seas nevad nad vlja kbustena.
lo Sstra

Seni oleme kirjutanud peamiselt puu- vi psakujulistest pajudest, seekord teeme juttu neist, kelle peal saab kndida.

Eesti Looduse augustinumbris (lk. 43) olid les rivistatud Eestis kasvavate pajude lehed. Selle rivi lpus seisis ige vike leht, mis polnud eriti tavalise pajulehe moodi. Selline leht on mustikpajul, kes kuulub pajuperekonna paarikmnest Eestis kasvavast liigist ainsana alamperekonda Chamaetia. Enamik selle alamperekonna liike on marate lehtedega ning kasvab kaugel phjas ja krgel mgedes. Nende tundra- ja mgipajude seas on peale pisikesekasvuliste pajupsaste ka selliseid, kelle puhul me sageli ei aimagi, et murumadalad taimed, millel knnime, on pajud.


Phjala pisikesed pajud. Eestile lhimad paigad, kus saab pajude peal kndida, on Skandinaavia mestikus. Seal vib nha nii vaevapaju, vrkjat paju kui ka kitsama levilaga polaarpaju. Neist kaht esimest vime leida ka Alpidest ja teistest Euroopa mestikest, kus lisanduvad veel tmbilehine paju ja temast viksem, kuid vga sarnane bosnia paju. Kigil neil on ebapajulikud marad lehed, ja mis kige veidram psast ennast polegi nha: see on varjunud nii silma kui ka klma eest sambla-sambliku vi lausa mulla sisse. Vlja ulatuvad vaid mne sentimeetri pikkused vheste lehtedega vsutipud, mille iga knib sageli vaid aasta vi kaheni. Sellises teiste kbuspsaste ja sammalde-samblikega lbi pimitud vaibas ei pse tugevad tuuled suvel lehti kuivatama ja talvel kaitsvat lumevaipa minema phkima.

Kbuspajud vivad kaugel phjas ja krgel mgedes katta suuri alasid ja olla mnes piirkonnas ka kige arvukamad taimed. Karmides oludes on nad igati kokkuhoidlikud. Nende kiisudki pole need, millega oleme harjunud: paljuielistel isikutel napib vahendeid, seetttu on urvad vga lhikesed: sageli vaid 510-iesed vi isegi kolme kuni kuue iega nagu bosnia pajul. Olenevalt elupaiga oludest ei pruugi seemnete valmistamine igal aastal nnestuda. Aega on vhe napilt kaks kuud , nii valmivad viljad alles jrgmiseks suveks, kui kasvamaminek on tenolisem. Pole ju mingit mtet jtta raskelt saadud jreltulijaid pika talve tuiskudele pillutada. Erinevalt meie pajudest psivad arktoalpiinsete pajude seemned idanemisvimelised ka pikemalt kui muudele pajudele tavaprased kaks ndalat. Sellest, et seemned valmis, annavad pajuvaiba sees mrku valged villatupsud. Tuul vib nad lennutada emataimest kaugel asuvatele sobivatele vabadele kasvukohtadele. Seal, kus kbuspajud juba kasvavad, uuenevad nad lamavate-roomavate varte juurdumise kaudu. Nii saab pajuvaip tasapisi servast laieneda.

Pajuseemnete nnestumine oleneb tolmeldajatest, kes ka siin saavad enamasti vaevatasuks nektarit. rmuslikes oludes kasvavate pajude puhul on andmeid ka tuultolmlemise kohta.

Hoolimata oma nigelast kasvust on pisipajud tundrakoosluses thtsad. Neist olenevad mitmel viisil paljud teised putukatest ja lindudest kuni phjaptradeni ja muskusveisteni vlja. Mgikarjamaadel pgavad pajumuru lambad ja kitsed.


Euroopas sagedamini ette tulevad pisipajud. Erinevalt kaugetest jajajrgsetest aegadest ei pea praegused phjala ja krgete mgede pliselanikud Eesti ndisoludele enam vastu ja seetttu tuleb neid mujale vaatama sita.

Vrkjas paju (S. reticulata) [Tiit! Allakriipsutus thendab, et ei ole vahepealkiri, vaid lihtsalt bold!] kasvab nii tundras kui ka mgede alpiinses vndis (Skandinaavia, otimaa, Preneed, Alpid 18003200 m, Tatrad 9002300 m), samuti eraldi osalevilatena Siberis ja Kaug-Idas ning Phja-Ameerikas.

See liik on teiste roomavate pajude seas hsti ratuntav vrdlemisi suurte (le 2 cm pikkuste) ovaalsete peaaegu terveservaliste lehtede jrgi.

Lehe pealmine klg on sissesoondunud roodude vrgustikust kortsuline. See on nii silmapaistev tunnus, et on andnud liigiepiteedi nii ladinakeelsele kui ka paljude maade omakeelsetele nimetustele. Lehe alumine klg on heledam ja leherood reljeefselt eristunud. Leherootsud ja urbade raod on sageli punakad.

Vrkjas paju eelistab lubjarikast mulda.

Vaevapaju (Salix herbacea) on samuti arktoalpiinne, seega kasvab nii tundra- kui ka alpiinses (Alpid, Apenniinid, Preneed, Karpaadid) vndis. Peale Euraasia on levinud ka Grnimaal ja Phja-Ameerikas.

Erinevalt paljudest teistest pisipajudest on ta sna niiskuslembene, aga hu-, mitte mullaniiskuse suhtes.

Lehed on marad nagu mndid, sentimeeter vi kaks lbimdus, leheserv saagjas (mndi serv on rihveldatud).

Eestikeelne nimetus sarnaneb vaevakasega ja tepoolest: selle paju lehed sarnanevad rohkem vaevakase kui eestlasele tuntud pajude omadega. Ladinakeelne epiteet viitab rohtsele vlimusele, puitunud varred on pilkude eest varjatud. Karl Linn pidas vaevapaju heks maailma vikseimaks puittaimeks. Ka soome keeles on ta vaivaspaju, Norras htakse teda marate lehtede tttu hiirekrvaks.

Polaarpaju (S. polaris) vib pealiskaudsel pilgul vaevapajuga segi minna, aga veidi likivad lehed on vaevapajust erinevalt terve servaga. Vaevapajuga vrreldes talub polaarpaju kuivemaid kasvukohti ja eelistab lubjarikast mulda. Polaarpaju vrib oma nime, sest kikidest pajudest leidub teda kige kaugemal phjas ja kliima soojenedes taandub ta vhehaaval jrjest phja poole. Kesk-Euroopa mgedes teda ei leia. Teda saab nha Norra mgedes vi Hibiinides Koola poolsaarel.

Kik kolm liiki kasvasid prast mandrij taganemist ka praeguse Eestimaa tundralikult karmides oludes. Kliima soojenedes olid nad varsti ka ise sunnitud phja poole taanduma, et mitte lplikult alla jda peale tungivatele kaskedele ja mndidele. Tendeid tundrapajude varasema kasvamise kohta on leitud mitmelt poolt Eestis (vt. kaardilt).

Tmbilehine paju (S. retusa). Vastukaaluks polaarpajule esitleme ka ht ainult Kesk- ja Luna-Euroopa mestike alpiinses ja lhisalpiinses vndis kasvavat sagedast liiki: tmbilehine paju kasvab Preneedes kuni 2700 m, Alpides 12003000, Apenniinides, Tatrates, Karpaatides jm. Mullareaktsiooni suhtes on ta leplik, aga tundub siiski eelistavat lubjarikast mulda.

Erinevalt vaevapajust, mida vib leida samades kasvukohtades, on tmbilehine paju raspidimunajate, isegi talbjate ja alusel kiiljate lehelabadega. Tal on nii lhikesi kui ka pikki vsusid, kuna vaevapajul on vsud hetaolised.

Alpides vib tmbilehine paju segi minna bosnia pajuga (S. serpyllifolia), kes on aga oma kigis mtmetes viksem ja kelle isikus on ainult kolm kuni kuus it. Neid kaht liiki saab hsti eristada ka kupra jrgi: bosnia pajul on see lhimunajas, tmbilehisel pikalt ahenev.

Bosnia paju eelistab kuivemaid ja lubjarikkamaid kasvukohti kui tmbilehine.


Muidugi on vapraid pisipajusid mgedes ja tundras palju rohkem. Neist kasvavad meile kige lhemal mntpaju (S. nummularia) ja phjapaju (S. arctica) Koola poolsaarel.

Siin jid ksitlemata roomavad kbuspajud, kel pajulikult piklikud ja teravatipulised lehed, kas vi alpi paju (S. alpina) Kesk-Euroopa mestikest. Pris krvale jid poolemeetriseid psakesed, nagu mrtpaju (S. myrsinites) Phja-Soomest, Skandinaaviast ja otimaalt, odapaju (S. hastata) nii Kesk-Euroopa kui ka Skandinaavia mgedest ja paljud teised.

1. Hulten, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants I. Koeltz Scientific Books, Germany.

2. Jalas, Jaakko; Suominen, Juha (eds.) 1976. Atlas florae Europaeae. Distribution of vascular plants in Europe. 3: Salicaceae to Balanophoraceae Caryophyllaceae (Silenoideae). The Committee for Mapping the Flora of Europe and Societas Biologica Fennica Vanamo, Helsinki.
3. Скворцов Алексей 1968. Ивы СССР. Наука, Москва.

4. Tutin, Thomas Gaskell et al. (eds.) 1964. Flora Europaea. Vol 1. Cambridge University Press, Cambridge.



LLE REIER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet