2006/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2006/10 | SISUKORD
Artikkel EL 2006/10

Kas meie pankrannik mahub maailmaprandisse?
UNESCO maailmaprandi nimistu (World Heritage List) hlmab maailma kultuuri- ja loodusobjekte, mis UNESCO maailmaprandi komitee hinnangul on rmiselt olulised kogu inimkonna kultuuri- ja loodusprandi seisukohalt. Kuulumine sellesse nimistusse peab aitama kaitsta erakordse vrtusega loodus- ja kultuuriobjekte hvimisohu eest kiiresti muutuvas maailmas.
  • Loe lähemalt...

  • Lehisellatus Eestist
    Me vime olla uhked oma pargikultuuri le: siin on pimunud kultuurimjutused lnest ja idast, meie parkide kultuurkooslustes aga hinenud tervikuks kaugete paikade vrpuud, olgu need siis prit Phja-Ameerikast vi Jaapanist. Kuid siin vib ette tulla ka llatusi: ks neist muudab jaapani lehise introduktsiooni ajalugu ja toob uudseid andmeid eurojaapani lehisest.
  • Loe lähemalt...

  • Kiviaed, htaegu moodne ja argine
    Nad vivad olla nii kodused kui ka omaprased, sammaldunud vi pikesest pleekinud. Paljud on peitunud heinamaaveere psastikesse, kuid viimasel ajal on neid uhkuse ja hoolega ha enam laotud uuselurajoonides murulappide piireteks.
  • Loe lähemalt...

  • Kus ja kellele on vihmaussid ohtlikud?
    Augustikuu viimane Maaleht klvas kahtlusi looduse prast muret tundjate seas: kas ngemeestele meldud Poola vihmaussid, keda poest karbiviisi osta saab, ei kujuta mingil phjusel loodusesse sattudes ohtu meie kohalikele vihmaussidele?
  • Loe lähemalt...

  • Riiakad jgitiirud
    Piisab vhimastki kokkupuutest lindudega, et enda jaoks mrgatavamad vlja sortida. Jgitiirud ja tiirud ldse kuuluvad kindlasti nende hulka: nad pole meie mail haruldased, aga mis peamine tiirud on vga hlekad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2006/10

    Klint pole puhas loodusprand
    Phja-Eesti pankrannik kui ks Eesti looduse silmapaistvamaid objekte viks kuuluda UNESCO maailma loodusprandi nimistusse (vt. ka Eesti Loodus 1999 nr.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2006/10

    Paju vib olla ka madal kui muru
    Geoloogilistel vlitdel polaarjoone taga Helsingi likooli Kilpisjrvi bioloogiajaama mbruses (6902 phjalaiust) kitsid teiste tundrataimede seas meie thelepanu imepisikesed pajud. Alates 700 m le merepinna on sealsetes kivistes mgitundrates laialt levinud kaks liiki kbuspajusid: vrkjas paju ja vaevapaju.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2006/10

    Pool sajandit looduskaitserajal
    Jaan Remmel on sndinud 28. mail 1934 Tallinnas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2006/10

    Kohtumine lendoravaga
    Neli aastat olen vahelduva eduga ritanud lendoravat nha ja unistanud teda pildile jdvustada. Ta elab sna hmarates metsades, kus mnikord keskpevalgi napib terava pildi saamiseks valgust, vlk aga ehmataks looma.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2006/10

    Mida tegid eestlased Arktikas?
    Tnavu augustis ja septembris oli kahel eestlasel vimalus osaleda teadusekspeditsioonil Arktikasse Phja-Jmerele. EL-i fondide rahastatava projektiga DAMOCLES (Developing Arctic Modelling and Observing Capabilities for Long-term Environmental Studies) on seotud ka Tartu likool.
  • Loe lähemalt...

  • Mis on Euroopa roheline koridor?
    Mte luua Euroopa roheline koridor tekkis Saksamaal. 1990ndatel aastatel inventeeriti phjalikult kunagise raudse eesriide lhimbruse loodusvrtusi ja tdeti, et piirkonnas leidub hulgaliselt loodusharuldusi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2006/10

    Is there room in the UNESCO World Heritage List for the North-Estonian Klint?

    Hella Kink describes the protected sections of the North-Estonian Klint that were proposed to the UNESCO World Heritage List a few years ago, and Urve Sinijrv comments on the reasons why the application was withdrawn. The proposed list of protected sections consists of 8 landscape protection areas along the Norh-Estonian coast.

  • Loe lähemalt...
  •  

    In memoriam EL 2006/10

    Jrvemeest mlestades
    Leo-Peeter Kullus

    15. juuni.193030.

  • Loe lähemalt...

  • Seeneteadlane, looduse tundja ja tutvustaja
    Ain Raitviir

    10. juuli 193817.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2006/10

    Hiiumaa kui soomustatud sjalaev
    Meie suuruselt teist saart Hiiumaad viks nimetada ka soomuslaevaks vi merekindluseks. See klab ehk pisut vimsalt, kuid militaarse maiguga ajalugu on saarele jtnud hulga mlestusi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2006/10

    Laanep, meie metsade plisasukas
    Nd, oktoobris, on kige sobivam aeg prata thelepanu meie metsade hele plisasukale: laanepkuked on igaks oma kodupiirkonnas ja teadvustavad vileviisiga liigikaaslasele, et koht on hivatud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2006/10

    PihlaKaibaldi looduskaitseala
    Kui kogu aktiivne eluolu on Hiiumaal koondunud mere rde, siis saare keskosa on sellele tielik vastand. Siin laiutab Pihla raba, seda mbritsevad viksemad sood, metsastunud luited ja eriilmelised loodusmetsad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet