|
 |
Eesti Loodus 2006/10 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2006/10 |
|
Klint pole puhas looduspärand |
| Põhja-Eesti pankrannik kui üks Eesti looduse silmapaistvamaid objekte võiks kuuluda UNESCO maailma looduspärandi nimistusse (vt. ka Eesti Loodus 1999 nr. |
|
| Aasta puu EL 2006/10 |
|
Paju võib olla ka madal kui muru |
| Geoloogilistel välitöödel polaarjoone taga – Helsingi ülikooli Kilpisjärvi bioloogiajaama ümbruses (69°02’ põhjalaiust) – köitsid teiste tundrataimede seas meie tähelepanu imepisikesed pajud. Alates 700 m üle merepinna on sealsetes kivistes mägitundrates laialt levinud kaks liiki kääbuspajusid: võrkjas paju ja vaevapaju. |
|
| Intervjuu EL 2006/10 |
|
Pool sajandit looduskaitserajal |
| Jaan Remmel on sündinud 28. mail 1934 Tallinnas. |
|
| Poster EL 2006/10 |
|
Kohtumine lendoravaga |
| Neli aastat olen vahelduva eduga üritanud lendoravat näha ja unistanud teda pildile jäädvustada. Ta elab üsna hämarates metsades, kus mõnikord keskpäevalgi napib terava pildi saamiseks valgust, välk aga ehmataks looma. |
|
| EL küsib EL 2006/10 |
|
Mida tegid eestlased Arktikas? |
| Tänavu augustis ja septembris oli kahel eestlasel võimalus osaleda teadusekspeditsioonil Arktikasse Põhja-Jäämerele. EL-i fondide rahastatava projektiga DAMOCLES (Developing Arctic Modelling and Observing Capabilities for Long-term Environmental Studies) on seotud ka Tartu ülikool. |
Mis on Euroopa roheline koridor? |
| Mõte luua Euroopa roheline koridor tekkis Saksamaal. 1990ndatel aastatel inventeeriti põhjalikult kunagise raudse eesriide lähiümbruse loodusväärtusi ja tõdeti, et piirkonnas leidub hulgaliselt loodusharuldusi. |
|
| summary EL 2006/10 |
|
|
Is there room in the UNESCO World Heritage List for the North-Estonian Klint?
Hella Kink describes the protected sections of the North-Estonian Klint that were proposed to the UNESCO World Heritage List a few years ago, and Urve Sinijärv comments on the reasons why the application was withdrawn. The proposed list of protected sections consists of 8 landscape protection areas along the Norh-Estonian coast. |
|
| In memoriam EL 2006/10 |
|
Järvemeest mälestades |
Leo-Peeter Kullus
15. juuni.1930–30. |
Seeneteadlane, looduse tundja ja tutvustaja |
Ain Raitviir
10. juuli 1938–17. |
|
| Matkarada EL 2006/10 |
|
Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev |
| Meie suuruselt teist saart Hiiumaad võiks nimetada ka soomuslaevaks või merekindluseks. See kõlab ehk pisut võimsalt, kuid militaarse maiguga ajalugu on saarele jätnud hulga mälestusi. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2006/10 |
|
Laanepüü, meie metsade põlisasukas |
| Nüüd, oktoobris, on kõige sobivam aeg pöörata tähelepanu meie metsade ühele põlisasukale: laanepüükuked on igaüks oma kodupiirkonnas ja teadvustavad vileviisiga liigikaaslasele, et koht on hõivatud. |
|
| Kaitsealad EL 2006/10 |
|
Pihla–Kaibaldi looduskaitseala |
| Kui kogu aktiivne eluolu on Hiiumaal koondunud mere äärde, siis saare keskosa on sellele täielik vastand. Siin laiutab Pihla raba, seda ümbritsevad väiksemad sood, metsastunud luited ja eriilmelised loodusmetsad. |
|
| Artikkel EL 2006/10 |
|
Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse? |
| UNESCO maailmapärandi nimistu (World Heritage List) hõlmab maailma kultuuri- ja loodusobjekte, mis UNESCO maailmapärandi komitee hinnangul on äärmiselt olulised kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt. Kuulumine sellesse nimistusse peab aitama kaitsta erakordse väärtusega loodus- ja kultuuriobjekte hävimisohu eest kiiresti muutuvas maailmas. |
Lehiseüllatus Eestist |
| Me võime olla uhked oma pargikultuuri üle: siin on põimunud kultuurimõjutused läänest ja idast, meie parkide kultuurkooslustes aga ühinenud tervikuks kaugete paikade võõrpuud, olgu need siis pärit Põhja-Ameerikast või Jaapanist. Kuid siin võib ette tulla ka üllatusi: üks neist muudab jaapani lehise introduktsiooni ajalugu ja toob uudseid andmeid eurojaapani lehisest. |
Kiviaed, ühtaegu moodne ja argine |
| Nad võivad olla nii kodused kui ka omapärased, sammaldunud või päikesest pleekinud. Paljud on peitunud heinamaaveere põõsastikesse, kuid viimasel ajal on neid uhkuse ja hoolega üha enam laotud uuselurajoonides murulappide piireteks. |
Kus ja kellele on vihmaussid ohtlikud? |
| Augustikuu viimane Maaleht külvas kahtlusi looduse pärast muret tundjate seas: kas õngemeestele mõeldud Poola vihmaussid, keda poest karbiviisi osta saab, ei kujuta mingil põhjusel loodusesse sattudes ohtu meie kohalikele vihmaussidele? |
Riiakad jõgitiirud |
| Piisab vähimastki kokkupuutest lindudega, et enda jaoks märgatavamad välja sortida. Jõgitiirud ja tiirud üldse kuuluvad kindlasti nende hulka: nad pole meie mail haruldased, aga mis peamine – tiirud on väga häälekad. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
