2006/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2006/10
Klint pole puhas loodusprand

Phja-Eesti pankrannik kui ks Eesti looduse silmapaistvamaid objekte viks kuuluda UNESCO maailma loodusprandi nimistusse (vt. ka Eesti Loodus 1999 nr. 1). Klint pole pelgalt puhas geoloogiline vi eluslooduse mlestusmrk: tal on ka oluline kultuuriline vrtus, rkimata muidugi esteetilisest.

Kodumaa looduse meisterlik kirjeldaja Johannes Piiper on 1923. aastal Pakri klindi kohta mrkinud: Viimaks ometi seisame Pakri neeme merepoolsema nuki all. Raske on leida kodumaal ja vist ka vrsil kaljust rannamaastikku, mis oleks teaduslikult huvitavam ja veetlevam kui see paik siin. Krgel lal uhkleb ohtlikke, pragulisi ja kollakashalle paekaljunukke ja -simsse, all aga uhuvad rohekashallid merelained kollaseis, punakais ning pruunides vrvitoonides liivakivist kaljujalamikku. Neis kirgliku merelaine ja hapra liivakivi suudlustes peitubki Pakri neeme panga vormikllus, vrskus ja metsik ilu.

Suur osa Phja-Eesti klindist on juba praegu loodusmlestisena kaitse all; neist piirkondadest annab seekordse numbri philoos levaate Hella Kink. Pankrannikut kui geoloogilist objekti nib suutvat tsiselt ohustada vaid ehitusmaterjalitstus. Kinnisvaraarendajad vivad kll klindi pinnase alla matta vi kaunistada seda jrjekordse lollidemaaga, ent geoloogiliselt jb klint alles. Hoopis kergemini jb klindi esteetilisest vrtusest ilma lihtsa prgistamise tttu.

Albert ksip on kirjutanud Eesti Looduses juba 1939. aastal, et Maastikuliselt ilus pilt, mis avaneb Maarjame klindilt Pirita je orule, Kloostrimetsale ja Viimsi poolsaarele, meelitab siia rohkesti jalutajaid, kes aga, nagu enamik linlasi, on loodusega niielda vaenujalal ja pavad teda reostada igal vimalikul kombel. Hiljem, 1960. aastatel kirjutatud mlestustes on ta tdenud, et kunagisest loodusilust ja haruldastest taimedest pole Maarjamel enam kuigi palju alles.

Tnavu sgisel oli vaatepilt eriti nukker: Maarjamel Narva maantee knaku juures on olmeprahti klindilt alla kallatud koguni koormatena, rkimata klindipealsest kui prgimest. Ent mgi-kadakkaer on siin oma Eesti ainukesel leiukohal siiski alles.

Viis aastat tagasi uurisid broloogid klindi samblafloorat Narvast Paldiskini. Rmustavalt edukat teadustd ja paljude haruldaste liikide leidmist tumestas kurb tdemus, et meie maailmaprandi kandidaat on olmejtmetega risustatud kogu ulatuses, eriti Tallinnast lnes ning Ida-Virumaal. Virumaal paekalda all autovrakkide, kemikaalide ja tstusprahi vahel ttav samblauurija oleks peaaegu jnud paekaldast alla visatud klmkapi alla.

Mida prahistamise vastu ette vtta? Ilmselt aitaksid seda vltida prgikonteinerid, mida omavalitsus vi looduskaitsekeskus tasuta thjendaks. Prahi koristamine klindi alt on hoopis kulukam. Tuleks loota, et inimesed muutuvad teadlikumaks. Ent viimase 70 aasta jooksul pole seda siiski juhtunud.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet