2006/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/11
Pigem eriline kui tavaline

Sinikael-part on looduses arg ja rmiselt ettevaatlik, linna kolinuna aga valmis sma lausa inimese peost.

Tungin hommikuudus lbi tiheda rabamnniku, pigeldes krvale mblike kootud sillerdavatest prlivrkudest. Juba hakkabki paistma rabajrv, mille kaldal tahan vastu vtta uue peva. Vaikus: peale minu pole siin ainsatki hingelist. Prauhh! Vaikuse purustasid veeplrtsatused ning tugev tiivavihin. Prk-prk pealekauba. Sinikaelad! Metsalinnud. Linnas on neil hoopis teistsugused kombed.

Usun, et viimne kui ks Eesti Looduse lugeja on suuremal vi vhemalt mral kokku puutunud meie enim levinud partidega. Olgu siis kargel talvepeval neile saiaptsi poetades vi metsaoja kaldal minu rabahommikuelamusega sarnast kogedes. Kindel see, et ei linnas ega maal ole vimalik pikemalt ringi liikuda, puutumata kokku pardilistele omaselt kirju paariga.


Linna- ja metspardid. Mni aeg tagasi olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) meil peaaegu tielikult rndlinnud, kes lendasid Taani vi Lne-Euroopasse talvituma. Nd, tnu inimeste abistavale kele, julgevad tuhanded linnud jda kodumaale phjamaa karget talve le elama. Nnda talitades usaldavad nad end kige raskemal ajal inimese hoolde, sest enamik looduslikke toiduallikaid mattub j alla, muutudes seelbi kttesaamatuks.

Pris naljakas on talviti vaadata, kuidas mitusada lindu proovib Tartu linnas Emajel korraga ra mahtuda ahtakestesse jaukudesse. nneks ei ole vitlus koha prast seal lindudele elu ja surma ksimus: vette minnakse pigem selleks, et oma sulestiku eest hoolitseda, mitte toidu jrele. Toit tuleb linnalindudele peamiselt linnainimeste peost. Toitjaid on jejl vhemalt ndalavahetuseti vaata et rohkemgi liikvel kui linde. Eriti lbus on lastel, kes saavad muidu arglikele lindudele peaaegu pai teha. Linnud peavad nende mber sagivate inimeste prast muidugi ka teatud stressi kannatama, kuid nad ise on valinud selle riskantse elu tasuta toidu nimel.

Samas ei ole tagatud, et kik linna jnud ka talve le elavad, sest linde on palju ja sgi eest peab vitlema. Kohati tuleb ette lausa kaklusi, kui keegi tavalisest suurema saiatki noka vahele on saanud: sellest hetkest alates saab saia omanikust teistele rivaal, kelle kest toitu endale napsata ptakse. Tavaliselt see ka nnestub, osavam pardike peab nljaste konkurentide vele alla vanduma.

Niimoodi linnas elutsevate sinikaeltega tuttavaks saades vib kujuneda ldistav arvamus, et sinikael-pardid ongi rmiselt julged linnud, kellele vib igal ajal lhedale pseda ja sa visata. Kordki looduses partidega kohtudes prmustub see arvamus jalamaid. Vljaspool linna elaks justkui hoopis teine liik sinikaelu: rahvasuu eristabki neid liike linna- ja metspartidena. Nimetused on end igustanud, sest metsas elavad sinikaelad on lausa arglikkuse eeskujud: mte neile lhedale pseda vib jda unistuseks.

Asi on veelgi tsisem. Teised veelinnud lausa juhinduvad oma kitumises sinikaelte jrgi: saabudes mnele veekogule, kus sinikaelad juba usinasti toitu otsivad, on neile selge, et vib ka ise julgelt sinna maanduda. Sest kui juba sinikaelad kohal, siis peab see olema ohutu paik.

Kui lheneda mnele mrgalale, kus toitub rohkesti veelinde, siis tavaliselt on just sinikael-pardid need, kes tulijat esimesena mrkavad ja pahandavalt prksudes aegsasti lendu tusevad. Selline usaldus on teinekord paraja hmmingu valmistanud rndel olevatele veelindudele, kelle tee lheb mingil phjusel le linna. Niimoodi on niteks Tartus nhtud koos partidega toitu nutamas ka jkosklaid, kes tegelikult kuuluvad samuti omajagu arglike lindude hulka. Ilmselt pimestas sadadesse ulatuv pardikogum kosklate ohutaju.


Pesapaiga valikul erinevad sinikaelad peaaegu samavrd nagu elupaiga valikul linna vi maale. Enamik teeb pesa rohu sisse vi psa alla, kuid leidub ka puuntes pesitsejaid. Mletan ht kakuretke Otep lhistele, kus lksime le vaatama kodukaku vimalikke pesakohti. ks neist paistis pesitsuseks nagu loodud olevat: vana prna tvesse tekkinud nsuse avalt paistis ka rn suleke, mis viitas sellele, et keegi oli seal vhemalt kodupaika uurimas kinud.

nsus polnud maast eriti krgel, ronisin puu otsa. Krabistamise peale hakkas seest kostma imelikke helisid ja rapsimist. Hppasin alla ja kujutasin ette, et kohe-kohe avaneb mul vimalus kohtuda kodukakuga lhemalt kui kunagi varem. Selle asemel tungis rapsides ja sulgede lennates nsusest vlja sinikael-part.

Niisiis on noortel kollakaspruunidel pardipoegadel ksjagu valikuid, kus ilmale tulla. Kas seal, kus neid hvardab iga pev saagijahti pidav roo-loorkull, vi hoopis mne psa all, kus kassid ja koerad ringi luusivad. Vaenlased on erisugused tulemus sama. Noori ilmakodanikke varitseb oht kikjal. Alles lennuoskus suurendab tenosust, et nad vivad nha esimesi lumehelbeid.


Kui kohtute sinikael-pardiga, soovitan kigepealt harjutuse mttes proovida selgusele juda, kas tegemist on linna- vi metsalinnuga. Tema kitumine annab sna kiiresti kindla vastuse. Elukoha valik nitab kohastumist ja riskijulgust. Kes suudab inimesega harjuda ja niivrd hirmuratava olendiga koos elamisest tekkivat stressi taluda vi seda lausa maha suruda, see ei pea sgisel rndeteed tiibade alla vtma. Ehkki ka paigalpassimine ei taga ilmtingimata vimalust nha uue kevade koitu ja hivata taas kodukaku pesakoht.

Usun, et viimne kui ks Eesti Looduse lugeja on suuremal vi vhemalt mral kokku puutunud meie enim levinud partidega. Olgu siis kargel talvepeval neile saiaptsi poetades vi metsaoja kaldal minu rabahommikuelamusega sarnast kogedes. Kindel see, et ei linnas ega maal ole vimalik pikemalt ringi liikuda, puutumata kokku pardilistele omaselt kirju paariga.


Linna- ja metspardid. Mni aeg tagasi olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) meil peaaegu tielikult rndlinnud, kes lendasid Taani vi Lne-Euroopasse talvituma. Nd, tnu inimeste abistavale kele, julgevad tuhanded linnud jda kodumaale phjamaa karget talve le elama. Nnda talitades usaldavad nad end kige raskemal ajal inimese hoolde, sest enamik looduslikke toiduallikaid mattub j alla, muutudes seelbi kttesaamatuks.

Pris naljakas on talviti vaadata, kuidas mitusada lindu proovib Tartu linnas Emajel korraga ra mahtuda ahtakestesse jaukudesse. nneks ei ole vitlus koha prast seal lindudele elu ja surma ksimus: vette minnakse pigem selleks, et oma sulestiku eest hoolitseda, mitte toidu jrele. Toit tuleb linnalindudele peamiselt linnainimeste peost. Toitjaid on jejl vhemalt ndalavahetuseti vaata et rohkemgi liikvel kui linde. Eriti lbus on lastel, kes saavad muidu arglikele lindudele peaaegu pai teha. Linnud peavad nende mber sagivate inimeste prast muidugi ka teatud stressi kannatama, kuid nad ise on valinud selle riskantse elu tasuta toidu nimel.

Samas ei ole tagatud, et kik linna jnud ka talve le elavad, sest linde on palju ja sgi eest peab vitlema. Kohati tuleb ette lausa kaklusi, kui keegi tavalisest suurema saiatki noka vahele on saanud: sellest hetkest alates saab saia omanikust teistele rivaal, kelle kest toitu endale napsata ptakse. Tavaliselt see ka nnestub, osavam pardike peab nljaste konkurentide vele alla vanduma.

Niimoodi linnas elutsevate sinikaeltega tuttavaks saades vib kujuneda ldistav arvamus, et sinikael-pardid ongi rmiselt julged linnud, kellele vib igal ajal lhedale pseda ja sa visata. Kordki looduses partidega kohtudes prmustub see arvamus jalamaid. Vljaspool linna elaks justkui hoopis teine liik sinikaelu: rahvasuu eristabki neid liike linna- ja metspartidena. Nimetused on end igustanud, sest metsas elavad sinikaelad on lausa arglikkuse eeskujud: mte neile lhedale pseda vib jda unistuseks.

Asi on veelgi tsisem. Teised veelinnud lausa juhinduvad oma kitumises sinikaelte jrgi: saabudes mnele veekogule, kus sinikaelad juba usinasti toitu otsivad, on neile selge, et vib ka ise julgelt sinna maanduda. Sest kui juba sinikaelad kohal, siis peab see olema ohutu paik.

Kui lheneda mnele mrgalale, kus toitub rohkesti veelinde, siis tavaliselt on just sinikael-pardid need, kes tulijat esimesena mrkavad ja pahandavalt prksudes aegsasti lendu tusevad. Selline usaldus on teinekord paraja hmmingu valmistanud rndel olevatele veelindudele, kelle tee lheb mingil phjusel le linna. Niimoodi on niteks Tartus nhtud koos partidega toitu nutamas ka jkosklaid, kes tegelikult kuuluvad samuti omajagu arglike lindude hulka. Ilmselt pimestas sadadesse ulatuv pardikogum kosklate ohutaju.


Pesapaiga valikul erinevad sinikaelad peaaegu samavrd nagu elupaiga valikul linna vi maale. Enamik teeb pesa rohu sisse vi psa alla, kuid leidub ka puuntes pesitsejaid. Mletan ht kakuretke Otep lhistele, kus lksime le vaatama kodukaku vimalikke pesakohti. ks neist paistis pesitsuseks nagu loodud olevat: vana prna tvesse tekkinud nsuse avalt paistis ka rn suleke, mis viitas sellele, et keegi oli seal vhemalt kodupaika uurimas kinud.

nsus polnud maast eriti krgel, ronisin puu otsa. Krabistamise peale hakkas seest kostma imelikke helisid ja rapsimist. Hppasin alla ja kujutasin ette, et kohe-kohe avaneb mul vimalus kohtuda kodukakuga lhemalt kui kunagi varem. Selle asemel tungis rapsides ja sulgede lennates nsusest vlja sinikael-part.

Niisiis on noortel kollakaspruunidel pardipoegadel ksjagu valikuid, kus ilmale tulla. Kas seal, kus neid hvardab iga pev saagijahti pidav roo-loorkull, vi hoopis mne psa all, kus kassid ja koerad ringi luusivad. Vaenlased on erisugused tulemus sama. Noori ilmakodanikke varitseb oht kikjal. Alles lennuoskus suurendab tenosust, et nad vivad nha esimesi lumehelbeid.


Kui kohtute sinikael-pardiga, soovitan kigepealt harjutuse mttes proovida selgusele juda, kas tegemist on linna- vi metsalinnuga. Tema kitumine annab sna kiiresti kindla vastuse. Elukoha valik nitab kohastumist ja riskijulgust. Kes suudab inimesega harjuda ja niivrd hirmuratava olendiga koos elamisest tekkivat stressi taluda vi seda lausa maha suruda, see ei pea sgisel rndeteed tiibade alla vtma. Ehkki ka paigalpassimine ei taga ilmtingimata vimalust nha uue kevade koitu ja hivata taas kodukaku pesakoht.



SVEN ZAEK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012