Sinikael-part on looduses arg ja äärmiselt ettevaatlik, linna kolinuna aga valmis sööma lausa inimese peost.

Tungin hommikuudus läbi tiheda rabamänniku, põigeldes kõrvale ämblike kootud sillerdavatest pärlivõrkudest. Juba hakkabki paistma rabajärv, mille kaldal tahan vastu võtta uue päeva. Vaikus: peale minu pole siin ainsatki hingelist. Prauhh! Vaikuse purustasid veeplärtsatused ning tugev tiivavihin. Prääk-prääk pealekauba. Sinikaelad! Metsalinnud. Linnas on neil hoopis teistsugused kombed.

Usun, et viimne kui üks Eesti Looduse lugeja on suuremal või vähemalt määral kokku puutunud meie enim levinud partidega. Olgu siis kargel talvepäeval neile saiapätsi poetades või metsaoja kaldal minu rabahommikuelamusega sarnast kogedes. Kindel see, et ei linnas ega maal ole võimalik pikemalt ringi liikuda, puutumata kokku pardilistele omaselt kirju paariga.

Linna- ja metspardid. Mõni aeg tagasi olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) meil peaaegu täielikult rändlinnud, kes lendasid Taani või Lääne-Euroopasse talvituma. Nüüd, tänu inimeste abistavale käele, julgevad tuhanded linnud jääda kodumaale põhjamaa karget talve üle elama. Nõnda talitades usaldavad nad end kõige raskemal ajal inimese hoolde, sest enamik looduslikke toiduallikaid mattub jää alla, muutudes seeläbi kättesaamatuks.

Päris naljakas on talviti vaadata, kuidas mitusada lindu proovib Tartu linnas Emajõel korraga ära mahtuda ahtakestesse jääaukudesse. Õnneks ei ole võitlus koha pärast seal lindudele elu ja surma küsimus: vette minnakse pigem selleks, et oma sulestiku eest hoolitseda, mitte toidu järele. Toit tuleb linnalindudele peamiselt linnainimeste peost. Toitjaid on jõejääl vähemalt nädalavahetuseti vaata et rohkemgi liikvel kui linde. Eriti lõbus on lastel, kes saavad muidu arglikele lindudele peaaegu pai teha. Linnud peavad nende ümber sagivate inimeste pärast muidugi ka teatud stressi kannatama, kuid nad ise on valinud selle riskantse elu tasuta toidu nimel.

Samas ei ole tagatud, et kõik linna jäänud ka talve üle elavad, sest linde on palju ja söögi eest peab võitlema. Kohati tuleb ette lausa kaklusi, kui keegi tavalisest suurema saiatüki noka vahele on saanud: sellest hetkest alates saab saia omanikust teistele rivaal, kelle käest toitu endale napsata püütakse. Tavaliselt see ka õnnestub, osavam pardike peab näljaste konkurentide väele alla vanduma.

Niimoodi linnas elutsevate sinikaeltega tuttavaks saades võib kujuneda üldistav arvamus, et sinikael-pardid ongi äärmiselt julged linnud, kellele võib igal ajal lähedale pääseda ja süüa visata. Kordki looduses partidega kohtudes põrmustub see arvamus jalamaid. Väljaspool linna elaks justkui hoopis teine liik sinikaelu: rahvasuu eristabki neid „liike“ linna- ja metspartidena. Nimetused on end õigustanud, sest metsas elavad sinikaelad on lausa arglikkuse eeskujud: mõte neile lähedale pääseda võib jääda unistuseks.

Asi on veelgi tõsisem. Teised veelinnud lausa juhinduvad oma käitumises sinikaelte järgi: saabudes mõnele veekogule, kus sinikaelad juba usinasti toitu otsivad, on neile selge, et võib ka ise julgelt sinna maanduda. Sest kui juba sinikaelad kohal, siis peab see olema ohutu paik.

Kui läheneda mõnele märgalale, kus toitub rohkesti veelinde, siis tavaliselt on just sinikael-pardid need, kes tulijat esimesena märkavad ja pahandavalt prääksudes aegsasti lendu tõusevad. Selline usaldus on teinekord paraja hämmingu valmistanud rändel olevatele veelindudele, kelle tee läheb mingil põhjusel üle linna. Niimoodi on näiteks Tartus nähtud koos partidega toitu nõutamas ka jääkosklaid, kes tegelikult kuuluvad samuti omajagu arglike lindude hulka. Ilmselt pimestas sadadesse ulatuv pardikogum kosklate ohutaju.

Pesapaiga valikul erinevad sinikaelad peaaegu samavõrd nagu elupaiga valikul linna või maale. Enamik teeb pesa rohu sisse või põõsa alla, kuid leidub ka puuõõntes pesitsejaid. Mäletan üht kakuretke Otepää lähistele, kus läksime üle vaatama kodukaku võimalikke pesakohti. Üks neist paistis pesitsuseks nagu loodud olevat: vana pärna tüvesse tekkinud õõnsuse avalt paistis ka õrn suleke, mis viitas sellele, et keegi oli seal vähemalt kodupaika uurimas käinud.

Õõnsus polnud maast eriti kõrgel, ronisin puu otsa. Krabistamise peale hakkas seest kostma imelikke helisid ja rapsimist. Hüppasin alla ja kujutasin ette, et kohe-kohe avaneb mul võimalus kohtuda kodukakuga lähemalt kui kunagi varem. Selle asemel tungis rapsides ja sulgede lennates õõnsusest välja sinikael-part.

Niisiis on noortel kollakaspruunidel pardipoegadel üksjagu valikuid, kus ilmale tulla. Kas seal, kus neid ähvardab iga päev saagijahti pidav roo-loorkull, või hoopis mõne põõsa all, kus kassid ja koerad ringi luusivad. Vaenlased on erisugused – tulemus sama. Noori ilmakodanikke varitseb oht kõikjal. Alles lennuoskus suurendab tõenäosust, et nad võivad näha esimesi lumehelbeid.

Kui kohtute sinikael-pardiga, soovitan kõigepealt harjutuse mõttes proovida selgusele jõuda, kas tegemist on linna- või metsalinnuga. Tema käitumine annab üsna kiiresti kindla vastuse. Elukoha valik näitab kohastumist ja riskijulgust. Kes suudab inimesega harjuda ja niivõrd hirmuäratava olendiga koos elamisest tekkivat stressi taluda või seda lausa maha suruda, see ei pea sügisel rändeteed tiibade alla võtma. Ehkki ka paigalpassimine ei taga ilmtingimata võimalust näha uue kevade koitu ja hõivata taas kodukaku pesakoht.

Usun, et viimne kui üks Eesti Looduse lugeja on suuremal või vähemalt määral kokku puutunud meie enim levinud partidega. Olgu siis kargel talvepäeval neile saiapätsi poetades või metsaoja kaldal minu rabahommikuelamusega sarnast kogedes. Kindel see, et ei linnas ega maal ole võimalik pikemalt ringi liikuda, puutumata kokku pardilistele omaselt kirju paariga.

Linna- ja metspardid. Mõni aeg tagasi olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) meil peaaegu täielikult rändlinnud, kes lendasid Taani või Lääne-Euroopasse talvituma. Nüüd, tänu inimeste abistavale käele, julgevad tuhanded linnud jääda kodumaale põhjamaa karget talve üle elama. Nõnda talitades usaldavad nad end kõige raskemal ajal inimese hoolde, sest enamik looduslikke toiduallikaid mattub jää alla, muutudes seeläbi kättesaamatuks.

Päris naljakas on talviti vaadata, kuidas mitusada lindu proovib Tartu linnas Emajõel korraga ära mahtuda ahtakestesse jääaukudesse. Õnneks ei ole võitlus koha pärast seal lindudele elu ja surma küsimus: vette minnakse pigem selleks, et oma sulestiku eest hoolitseda, mitte toidu järele. Toit tuleb linnalindudele peamiselt linnainimeste peost. Toitjaid on jõejääl vähemalt nädalavahetuseti vaata et rohkemgi liikvel kui linde. Eriti lõbus on lastel, kes saavad muidu arglikele lindudele peaaegu pai teha. Linnud peavad nende ümber sagivate inimeste pärast muidugi ka teatud stressi kannatama, kuid nad ise on valinud selle riskantse elu tasuta toidu nimel.

Samas ei ole tagatud, et kõik linna jäänud ka talve üle elavad, sest linde on palju ja söögi eest peab võitlema. Kohati tuleb ette lausa kaklusi, kui keegi tavalisest suurema saiatüki noka vahele on saanud: sellest hetkest alates saab saia omanikust teistele rivaal, kelle käest toitu endale napsata püütakse. Tavaliselt see ka õnnestub, osavam pardike peab näljaste konkurentide väele alla vanduma.

Niimoodi linnas elutsevate sinikaeltega tuttavaks saades võib kujuneda üldistav arvamus, et sinikael-pardid ongi äärmiselt julged linnud, kellele võib igal ajal lähedale pääseda ja süüa visata. Kordki looduses partidega kohtudes põrmustub see arvamus jalamaid. Väljaspool linna elaks justkui hoopis teine liik sinikaelu: rahvasuu eristabki neid „liike“ linna- ja metspartidena. Nimetused on end õigustanud, sest metsas elavad sinikaelad on lausa arglikkuse eeskujud: mõte neile lähedale pääseda võib jääda unistuseks.

Asi on veelgi tõsisem. Teised veelinnud lausa juhinduvad oma käitumises sinikaelte järgi: saabudes mõnele veekogule, kus sinikaelad juba usinasti toitu otsivad, on neile selge, et võib ka ise julgelt sinna maanduda. Sest kui juba sinikaelad kohal, siis peab see olema ohutu paik.

Kui läheneda mõnele märgalale, kus toitub rohkesti veelinde, siis tavaliselt on just sinikael-pardid need, kes tulijat esimesena märkavad ja pahandavalt prääksudes aegsasti lendu tõusevad. Selline usaldus on teinekord paraja hämmingu valmistanud rändel olevatele veelindudele, kelle tee läheb mingil põhjusel üle linna. Niimoodi on näiteks Tartus nähtud koos partidega toitu nõutamas ka jääkosklaid, kes tegelikult kuuluvad samuti omajagu arglike lindude hulka. Ilmselt pimestas sadadesse ulatuv pardikogum kosklate ohutaju.

Pesapaiga valikul erinevad sinikaelad peaaegu samavõrd nagu elupaiga valikul linna või maale. Enamik teeb pesa rohu sisse või põõsa alla, kuid leidub ka puuõõntes pesitsejaid. Mäletan üht kakuretke Otepää lähistele, kus läksime üle vaatama kodukaku võimalikke pesakohti. Üks neist paistis pesitsuseks nagu loodud olevat: vana pärna tüvesse tekkinud õõnsuse avalt paistis ka õrn suleke, mis viitas sellele, et keegi oli seal vähemalt kodupaika uurimas käinud.

Õõnsus polnud maast eriti kõrgel, ronisin puu otsa. Krabistamise peale hakkas seest kostma imelikke helisid ja rapsimist. Hüppasin alla ja kujutasin ette, et kohe-kohe avaneb mul võimalus kohtuda kodukakuga lähemalt kui kunagi varem. Selle asemel tungis rapsides ja sulgede lennates õõnsusest välja sinikael-part.

Niisiis on noortel kollakaspruunidel pardipoegadel üksjagu valikuid, kus ilmale tulla. Kas seal, kus neid ähvardab iga päev saagijahti pidav roo-loorkull, või hoopis mõne põõsa all, kus kassid ja koerad ringi luusivad. Vaenlased on erisugused – tulemus sama. Noori ilmakodanikke varitseb oht kõikjal. Alles lennuoskus suurendab tõenäosust, et nad võivad näha esimesi lumehelbeid.

Kui kohtute sinikael-pardiga, soovitan kõigepealt harjutuse mõttes proovida selgusele jõuda, kas tegemist on linna- või metsalinnuga. Tema käitumine annab üsna kiiresti kindla vastuse. Elukoha valik näitab kohastumist ja riskijulgust. Kes suudab inimesega harjuda ja niivõrd hirmuäratava olendiga koos elamisest tekkivat stressi taluda või seda lausa maha suruda, see ei pea sügisel rändeteed tiibade alla võtma. Ehkki ka paigalpassimine ei taga ilmtingimata võimalust näha uue kevade koitu ja hõivata taas kodukaku pesakoht.