2006/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EUROOPA HARULDUSED EESTIS EL 2006/11
Eremiitprnikas kas Eestis testi Koiva-kandi erak?

Eremiitprnikas on meil haruldane, sest tema elupaigad iseenesest pole meil laialt levinud, pealegi lhevad tema keskkonnanudlused vastuollu oma elukeskkonda turvalisemaks muutva inimese omadega.

Euroopa ulatuses on kaitsealustest mardikatest (niteks Natura-liigid) enim thelepanu plvinud eesktt ikka suuremad ja/vi silmatorkavamad. Nii on see olnud ja paistab olevat ka teiste putukatega. Samas tuleb tunnistada, et lejnute seas leidub mitmeidki ilmselgelt haruldasemaid ja kllap ohustatumaidki liike.

Esimestest kneldes on Euroopa mistes mrkimisvrseim eremiitprnikas mardikas, keda liialdusteta vib pidada heks paremini kaitstud putukaliigiks nii Euroopas kui ka kogu maailmas.


Suur ja tugevalt lhnav. Eremiitprnikas (Osmoderma eremita), kes vib kasvada le kolme sentimeetri pikkuseks, kuulub nii Eesti kui ka Euroopa mardikaliste seas suurimate kilda. Sugukonnakaaslastest edestab meil teda keha suuruselt vaid ninasarvikmardikas mrksa paremini tuntud prniklane.

Eremiitprnikas on leni mustjaspruun, lapoolel selgesti mrgatava roheka vi pronksja helgiga. Putuka eesseljal hakkab silma sgav pikivagu, mis on emastel siiski mrksa lamedam. Thelepanu kidab isaste mardikavalmikute vime eritada neile ainuomast feromoonina toimivat lhna, mis on sedavrd tugev, et liiki viks mrata kas vi kinnisilmi. Inimene vib seda looduses vahel tunda mitme meetri kauguselt. See meenutavat vene parknaha (juhtnaha) lhna, aga sarnanevat ka aprikoosi vi ploomilhnaga. Lhnast knelevad mardika nii saksa- kui ka prantsuskeelsed nimetused Juchtenkfer, Aprikosenkfer, odeur de prune jt. [5].

Liigi sstemaatika poolelt on huvitav ja mneti kurioosne, et selline suur mardikas on veel viimasel kmmekonnal aastal phjustanud uurijate lahkarvamusi: eri autorite andmeil on Euroopas kaks kuni neli Osmoderma liiki vi alamliiki. Niteks Lti mardikanimestikus (2004) on eremiitprnika taksonina mrgitud hoopis alamliik Osmoderma eremita lassallei. Ehk aitavad selgust tuua DNA-uuringud [5].


Levik Euroopas. Eremiitprnikat (siin ja edaspidi pole vahet tehtud vimalikel liikidel ja alamliikidel) on leitud peaaegu kigist Euroopa riikidest (vt. kaarti). Selle liigi levila phjapiir lbib Phja-Euroopa lunaosa. Phjapiiril on teda praegu arvukamalt Luna-Rootsis, Taanis ja Ltis. Luna-Soomest on teada vaid ks, kuid elujuline populatsioon, Luna-Norrast leiti eremiitprnikat viimati aga le saja aasta tagasi.

Eestist oli veel kmmekond aastat tagasi teada vaid selle liigi ksainus vga vana leid Tartust (dateerimata isend lemdunud sajandist). Ndseks on avastatud eremiitprnika vikseid populatsioone ja tegutsemisjlgi Koiva-rsetel puisniitudel ja nende lhikonnas, kus esmalt mrgati mardikat 1995. aastal [3, 4].


Elupaik ja eluring. Mardika tpiline elupaik on pikesele avatud vana hre tammik ja tammepuisniit, kus leidub nsaid ja pehastunud, kuid veel elusaid tammetvesid. Samavrd on prnika meeliselupaigad ka vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad.

Eremiitprnika tugud arenevad kolm kuni neli aastat peamiselt tammensuste niiskes mdapuidus, sageli ka teistes haigetes, ent tavaliselt elavates jalalseisvates nsustega jmedates lehtpuutvedes. Pris harva on teda siiski leitud ka okaspuudel (nulg, mnd ja jugapuu) [5]. Tamm, prn ja vaher on aga need kolm, keda mardikas Phja-Euroopas eelistab. Nii niteks oli valdav enamik kolmesajast eremiitprnika asustatud puust Soome ainsas, Turu Ruissalo populatsioonis prnad [1].

Mardika eri arengujrgus vastseid vib temale sobivas puutves leiduda kuni mitusada ning sama puu vib olla asustatud aastaid. Tavaliselt nrivad vastsed pehme mdapuidu ja kvema surnud puidu piiril, nukkudes samas kas puitu nritud lohus vi sagedamini nripurust valmistatud kookonis [3].

Valmikud on aktiivsed juulis-augustis, kuid neid pole kerge mrgata, sest enamasti jvad nad vheliikuvatena haudepuu nsusesse vi suurematesse tvelhedesse, kust vljuvad harva. Veelgi harvem neb valmikuid itel, lennul vi tammemahlast toitumas. Liigi tegutsemisjlgedest hakkavad haudepuul sageli kigepealt silma tukude iseloomuliku kujuga suured ekskremendid. Mnikord vib puunsuses varjuvate mardikate olemasolu reeta ka valmikute tugev lhn.


Ohud ja kaitse. Eremiitprnika kui ohustatud mardikaliigi kekik on praegu terves Euroopas thelepanu all rohkem kui teiste kaitsealuste putukate oma. Internetis on temale loodud eraldi koduleheklg (www.eremit.net). Phjalikult on varem uuritud liigi (meta)populatsioonikoloogiat ja hiljaaegu ilmus temast mitmeklgne ja mahukas artikkel Osmoderma eremita (Coleoptera, Scarabaeidae, Cetoniinae) in Europe [5]. Millest siis selline thelepanu?

Eks peaphjus ole ikka selles, et liigi thtsamad elupaigad ajaloolised pllumajandusmaastikud oma prandkooslustega (puisniidud ja -karjamaad), aga ka vhesed laialehised loodusmetsad on kikjal kahanemas. Oht peitub ka hredate tammikute ning puisniitude vsastumises, mille suhtes mardikas on tundlik. Vanades parkides (ka linnaparkides) ja alleedes snagi sageli elupaiga leidnud mardikaile saab aga tihti hukatuslikuks nsate ja haigete puude krvaldamine.

Teiselt poolt tdeti vrskes Euroopat hlmavas uurimuses, et kikjal, kus seda prnikat tnapeval ka leidub, on populatsioonid vikesed ja ksteisest isoleeritud, mistttu osa neist tulevikus tenoliselt hukkub. Seda on nidanud ka vaatlused Kagu-Rootsis, kus ilmnes, et varem mitmetel ksikpuudel ja piiratud elupaikades elanud mardikad olid enamasti sealt ndseks kadunud.

Eestis Koiva jgikonna puisniitudel tundub eremiitprnikas nneks siiski aasta-aastalt rohkem kodunevat. Sellele arvamusele olen judnud, kies Koiva-rsetel puisniitudel ja metsades igal suvel juba le kmne aasta. See kant meelitab mind ikka tagasi ka paljude teiste huvitavate mardikaleidude tttu.

Koival on eremiitprnikaid leitud ksnes tammedel. Vaid hel korral olen avastanud mardikajnustega kookoni jmedast nsast vahtratkast: see oli 1997. aastal Koikklas vanal vahtraalleel, kust seesama tgas hiljaaegu maha saeti. Ehkki eremiitprnika Koiva asurkonnad tunduvad praegu psivatena, leidub liigile sobivaid puid seal siiski kasinalt.

Usutavasti on seda asurkonda toitnud mardikate sissernne Ltist, teiselt poolt Koiva jge. leldse tunneb prnikas Ltis end kodusemalt. Seal on teda avastatud htlaselt le maa koguni 83 paigas, kus asurkonnad on paraku kll vikesed. llatav on seejuures, et tervelt 95% (!) leiupaikadest on avastatud viimasel neljal aastal, mil eremiitprnika elupaiku on sihiteadlikult otsitud. Mardikad elasid ka Riias vanadel linnapuudel, kuid hvisid seal haigete ja ohtlike puude krvaldamisel [5].

Kuivrd Ltis on eremiitprnika asustustihedus vrreldav Euroopa teiste selle mardika enim asustatud piirkondadega ning samas on elujuline populatsioon teada ka Eestist phja pool Luna-Soomes, viks meilgi teda sagedamini nha. Sobivaid elupaiku leidub siin ju peale Koiva mujalgi, kuid eremiitprnika tegutsemismrke pole neis seni mrgatud. Paljud meldavad elupaigad vajaksid veel phjalikku levaatust. Tegelikult on selle liigi tavaprased elupaigad Eestis vrtustatud ka muudel looduskaitse-eesmrkidel: sageli on nad haaratud kaitsealade koosseisu vi arvel vriselupaikadena.

Linnakeskkonnas, aga ka niteks krvalisematel alleedel vi ksikpuudel, mida prnikas tavatseb sageli hivata, satub tema elupaiga psimine tihti vastuollu inimeste turvalisusega: kduneva tvega puud vetakse maha. Kahjuks pole ks looduse erak tavainimesele enamasti kuigi thtis. Vi on?


1. Mannerkoski, Ilpo 2001. Kovakuoriaiset. Ilmonen, Jari et al. (eds.). Luontodirektiivin kasvit ja selkrangattomat elimet. Suomen Natura 2000-ehdotuksen luonnontieteellinen arviointi. Helsinki: 122149.


2. Palm, Thure 1959. Die Holz- und Rinden-Kfer der sd- und mittelschwedischen Laubbume. Opuscula Entomologica, Supplementum 16. Lund, Entomologiska Sllskapet i Lund.


3. Sda, Ilmar 1998. Ohustatud mardikalised (Coleoptera) Eesti metsades. Metsanduslikud Uurimused 29: 109123.


4. Sda, Ilmar 2003. Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstavad mardikalised (Coleoptera) Eesti metsades. Metsanduslikud Uurimused 38: 103114.


5. Ranius, Thomas et al. 2005. Osmoderma eremita (Coleoptera, Scarabaeidae, Cetoniinae) in Europe. Animal Biodiversity and Conservation 28 (1): 144.



ILMAR SDA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet