Rohelise erakonna loomine kulgeb rahva liitumise märgi all. Kui augustikuu alguses oli algatusrühmas 240 inimest, siis oktoobri algul juba 340 ja novembri algul oli liikmeid ja liitumissoove kokku juba üle tuhande. Tegemist on eksponentsiaalse kasvuga, mille põhjus on ilmselt keskkonnateemade sagenenud jutukstulek Eestis. Nii on see ühtlasi kõne all olnud rohelise seltskonnaga liitunutel, kes on oma veendumusi ka teistele levitanud.

Eesti rohelise erakonna nimeks saab suure tõenäosusega Eestimaa Rohelised; täpsemalt otsustab novembrikuu lõpul kogunev üldkoosolek.

Erakonna siht on märkimisväärselt vähendada ühiskonna keskkonnamõju tehnoloogiauuenduse ja demokraatia rikastamise kaudu. Soovime riigikogus ja valitsuses seista energeetilise innovatsiooni eest. See tähendab keskendumist energiasäästule ning püüdu mitmekesistada energiaallikaid, lisades taastuva loomuga allikaid.

Oma kodukavaga soovivad rohelised muuta negatiivse iive positiivseks ning samas toetada energiasäästu ja hajaenergeetikat. Plaanis on kutsuda ellu uus MTÜ tüüp – kogukond – ning võimaldada kodanikel suunata märkimisväärne osa oma tulumaksust kogukondadele. Et suurendada kodanike otsustusvõimalusi, soovivad rohelised juurutada Ðveitsi tüüpi otsedemokraatia nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasemel. Otsedemokraatia korral poleks omavalitsuse või riigi kallutatud huvist tekkinud murepuntraid: põlevkivikaevandusi, paekivikarjääre, hoonete lammutamisotsuseid jne.

Demokraatiat ei saa olla vähe või palju – on rikkam või vaesem demokraatia. Meie soov on demokraatiat rikastada ning peale levinud esindusdemokraatia luua eeldused rakendada ka otse- ja osalusdemokraatiat. “Roheline” tähendab ju looduses ennekõike liigirikkust, kuid selle saavutamiseks peab ühiskond ise nii kultuurilises, majanduslikus kui ka poliitilises mõttes olema loomulikult rikkam.

Asjatu loodusvarade raiskamine põhjustab paratamatult kõigile arutul hulgal lisatööd. On ju ilmne, et põlevkivist elektrit tootes raisatakse igal aastal kümne miljardi krooni eest soojust, seega peab ühiskond tegema sedajagu lisatööd. Mõneti oleme raiskamise orjad ja rohelised tahavad oma poliitika abil ühiskonda sellest orjasuhtest eemale viia. Loodetavasti antakse meile selleks piisavalt hääli.