ELKS on loodud väärtustama rahvuskultuuri ja loodushoidu. Oma valdkonnas oleme siiani suurim kodanikeühendus. Meie arvukas liikmeskond, keda iseloomustab arvamuste ja seisukohtade paljusus, on ühtlasi läbilõige Eesti ühiskonnast. Selts jääb kindlaks soliidsele stiilile: eelistame kärategemisele tulemust; hindame teadmise, mitte arvamuse põhjal; peame meeles, et peale loodushoiu on ühiskonnal ka teisi elulisi huvisid; jääme rahumeelseks, kuni see on võimalik end salgamata. Püüame olla igas mõttes usaldusväärne nii oma liikmeskonnale kui ka üldsusele .
Seltsi olulisim tegevuspaik on oma kodulävi: üritused osakondades, nende koostöös ja üle riigi. See ei paista eriti silma ega peagi. On lõputu arv väikseid südantsoojendavaid tegusid oma kodukoha looduse heaks, jäädvustamaks oma kodukandi suurmeeste mälestust ja hoidmaks kultuuriväärtusi. Märgatav on inimeste suurenenud aktiivsus ja julgus oma seaduslikke huve kaitsta. Nagu lubab ja nõuab Århusi konventsioon, sekkutakse üha otsustavamalt arendajate tegevusse.
Järgmine tasand on Eesti. Hoiame partnerlussuhteid suuremate ettevõtjatega, et koos leida parimad teed looduse hoiuks, vältides ühtlasi tülisid kohalike elanikega. Seltsi survel võttis vabariigi valitsus vastu seisukohad turbaalade majandamise ja põlevkivivarude kasutamise kohta. Mõlemal juhul otsustati piirata maardlate kasutamist, kuni kehtestatakse vastav arengukava.
ELKS kannab hoolt Rooma klubi rahvusliku ühenduse – Eesti Rooma klubi eest. Sinna on kogunenud poolsada Eesti tippintellektuaali. Eesti esindajad on teretulnud Rooma klubi aastakonverentsidel ja teistel olulistel üritustel. On leitud oma temaatika, millega Rooma klubi ideid ja visioone Eesti oludega suhestada.
Ainsa keskkonnaorganisatsioonina väljendas selts avalikult oma toetust Euroopa Liitu astumise suhtes. Seltsi esimees kuulub Euroopa Keskkonnabüroo juhatusse (European Environmental Bureau – suurim kodanikeühenduste föderatsioon Euroopas).
Seltsi asutamisel paika pandud põhimõtted on läbinud ajaproovi. Jäävalt on tähtis väärtustada rahvuslikku kultuuripärandit ja kodumaa loodust, õppida tundma ja kasutada uuenenud seadusloome võimalusi, olla eeskuju ja tooniandja inimese ja looduse suhete kujundamisel, panna käed külge ja teha midagi ära, olla Eestimaa kõige parem hooldaja.
|