2006/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2006/11
Paksu korbaga kask

See puu kasvab mereväebaasis Tallinnas. Ta pole kuigi kõrge (vahest neli meetrit),
aga tüvi on alaosas üpris jäme ja koor sügavalt lõhenenud.

Huvitav, kas tegemist on mingi kase erivormiga või tuleneb tema isevärki välimus raskest lapsepõlvest: ta kasvab betoonist ääre peal.

Vastab denroloog Heldur Sander

Pildil olev arukask on oma paksu korba tõttu (8–10 cm) tuntud loodusliku vormina, mida nimetatakse f. corticata (lad. korbaga kaetud). On teada, et sel vormil võib ka puidu tekstuur olla teistsugune kui tavalisel arukasel.

Soomlased on andnud niisugusele kasele omaette nimetuse: paksukaarnakoiva. Kaks suuremat puud kasvavad Helsingis (andmed 1990. aastast, mil korba paksus oli 8 cm) ja Ahvenamaal Maarjanhaminas (andmed 1988. aastast).

Kas paks korp on seotud kasvukoha eriliste omadustega ja geneetiliselt püsiv tunnus, pole teada. Korba paksenemine on seotud ka puu vanusega: eri andmetel tekib paks sügavarõmeline mustjas korp vahel juba 30–40-aastastel kaskedel, igal juhul aga üle 60-aastaste puude tüve alumises osas. Vanuse suurenedes korp pakseneb ja katab tüve üha kõrgemal.

Millal korba paksus ja selle ulatus lubab otsustada, kas tegemist on erilise vormiga, pole päris selge. Paksukorbalisi kaski leidub väga harva ning seetõttu on need puud haruldased. Peaksime neid hoidma.



Taavi Urb
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012