2006/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2006/11
Paksu korbaga kask

See puu kasvab merevebaasis Tallinnas. Ta pole kuigi krge (vahest neli meetrit),
aga tvi on alaosas pris jme ja koor sgavalt lhenenud.

Huvitav, kas tegemist on mingi kase erivormiga vi tuleneb tema isevrki vlimus raskest lapseplvest: ta kasvab betoonist re peal.

Vastab denroloog Heldur Sander

Pildil olev arukask on oma paksu korba tttu (810 cm) tuntud loodusliku vormina, mida nimetatakse f. corticata (lad. korbaga kaetud). On teada, et sel vormil vib ka puidu tekstuur olla teistsugune kui tavalisel arukasel.

Soomlased on andnud niisugusele kasele omaette nimetuse: paksukaarnakoiva. Kaks suuremat puud kasvavad Helsingis (andmed 1990. aastast, mil korba paksus oli 8 cm) ja Ahvenamaal Maarjanhaminas (andmed 1988. aastast).

Kas paks korp on seotud kasvukoha eriliste omadustega ja geneetiliselt psiv tunnus, pole teada. Korba paksenemine on seotud ka puu vanusega: eri andmetel tekib paks sgavarmeline mustjas korp vahel juba 3040-aastastel kaskedel, igal juhul aga le 60-aastaste puude tve alumises osas. Vanuse suurenedes korp pakseneb ja katab tve ha krgemal.

Millal korba paksus ja selle ulatus lubab otsustada, kas tegemist on erilise vormiga, pole pris selge. Paksukorbalisi kaski leidub vga harva ning seetttu on need puud haruldased. Peaksime neid hoidma.



Taavi Urb
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012