2006/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2006/11
Peoleo kakles iseendaga

Selle aasta juuni alguspevadel virgutas mu thelepanu koduues pidevalt kostev peoleo hlitsemine, enamasti see, mille jrgi see ilus lind on saanud rahvaprase nime vihmakass. Tavaliselt tegutseb peoleo meie kodumaja lhedal kaasikus, mis on talle teaduprast sobiv elupaik. Prisin endalt, mida ta kll otsib meie aiast ja uest. Vastuse sain veidi hiljem, kui ngin emast lindu krunudes lendavat rklitoa aknale. Viivu prast taipasin, milles on asi: lindu rritas aknast paistev teine peoleo, keda ta soovis oma territooriumilt minema peletada.

Jlgisin siis rklitoas linnu tegutsemist: ta lendas aknalt aknale, vahel vastu akent, toksis klaasi nokaga, kuid loomulikult tagajrjetult: rivaal oli talle igati vrdvrne vastane. Nagu kirjutavad loomade kitumise uurijad, on loomariigis kaklused territooriumi vi partneri prast enamasti rituaalsed: ks pool (sageli see, kes on sattunud vrale, juba hivatud territooriumile) arem ja ettevaatlikum, vahel lihtsalt nrgem, ning alistub siis, mis vib thendada vastavat allaandmisesti nagu koertel, vi pgeneb. Paraku ei tee seda linnu peegelpilt ja nii kestis ka meie nnetu peoleo taplus pevi. Pdsin katta aknaid ajalehtedega, et lind oma vastast enam ei neks, priselt see ei nnestunud, kuid loodan, et vitlus siiski lahenes peoleole rahuldavalt, vib-olla ta lihtsalt vsis. rklitoa ja pningu aknad aga tahtsid pesemist peoleo roojast. Igatahes tegutsesid peoleod kaasikus sellelgi suvel ja vahest nnestus neil seal ka pesitsemine. Peoleo ei ole just tavaline koduue-lind, kes tavatseks lennata aknalauale nagu tihased vi hall-krbsenpid.

Analoogne lugu omaenda peegelpilti rndava linnuga oli mul samas maakodus aastat kakskmmend tagasi, kui veel remontimata maja kunagises karjakgis hakkas kevadel kostma sabinat ja kui ukse avasin, lendas lbi seinaprao vlja tihane, seekord isalind. Uksepilust piiludes ngin prastpoole, et lind kakles seina res seisva vana peegliga, kust talle vastu vaatas-keksis teine tihane. Selle olukorra lahendasin lihtsalt: oli vaja vaid peegel teisipidi prata ja lind enam oma rivaali ei kohanud.

Oleks huvitav teada, kas on keegi veel ninud linnu duelli omaenda peegelpildiga ja kuidas selline duell on lppenud. Mind llatas mnevrra see, et tegemist oli emalinnuga. Olen arvanud, et vitlusi reviiride prast peavad ikka isalinnud.

Kommenteerib loomakoloog Vallo Tilgar


Ilmselt tlgendas emalind iseenda peegelpilti kui sissetungijat ja ritas vrast konkurenti oma territooriumilt vlja trjuda. Enamasti on sellised kaklused lhiajalised, piirdudes mne tunniga, ent vahel harva vib duell kesta pevi vi isegi ndalaid. Teatud linnuliikidel, sealhulgas peoleol, kaitsevad pesitsusterritooriumi nii isa- kui ka emalind. Kuigi peoleo on inimpelglik ja peidulise eluviisiga, muutuvad mlemad vanemad pesitsusajal nii liigikaaslaste kui ka teiste linnuliikide suhtes kllaltki agressiivseks. Niteks Inglismaal on vaadeldud, kuidas peoleod rndavad nende pesapaigast le lendavat varest, harakat vi isegi tuuletallajat. Seega ei ole see vga llatav, et just emane peoleo duelli alustas.

Kuidas sellised rnnakud lpevad? Rndaja vib varem vi hiljem vsida kemplemast jreleandmatu konkurendiga ning otsib endale teise pesapaiga. Vahel juhtub ka nii, et gedas rnnakutuhinas ununeb pesaehitus vi munade haudumine, mille tagajrjel kurn hukkub. Ka ei saa vlistada vimalust, et valgusolude muutudes nrgeneb linnu peegelpilt ja rndaja mistab, et tegemist ei olegi telise konkurendiga.

Iseenda peegelpildi rndamist on nhtud ka teistel vrvulistel, nagu rstastel, psukestel, pialpoisil, tihastel ja rhnidel. Rnnakuobjektid ei vi olla mitte ainult hoone aknad, vaid ka auto klgpeeglid ja kroomitud rattakilbid. Samas tuleb rhutada, et duell iseenda peegeldusega on harv vaatepilt ning selle phjus vib olla isendi kogemuste vhesus vi ebatavaliselt tugev territoriaalne instinkt.



Jaan Kaplinski
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012