Eesti juubeliaasta märts kannab õiguskantsleri ja riigikontrolli kuu nime. Tutvustame sel puhul Vetla hüdroelektrijaama lugu, kus juriidiliselt on kõik korrektne, samas on esile tulnud ilmselged mõjud loodusele ja eraomandile. Pealtnäha lihtsa juhtumi lahendus võib tulla alles pärast õiguskantsleri sekkumist.

Eesti Looduse mulluse juulinumbri põhilugu käsitles Eesti jõgede väheste hüdroenergeetiliste võimaluste kasutamisega kaasnevaid rohkeid keskkonnamõjusid. Toimetusega võttis seepeale ühendust Vetla hüdroelektrijaama tõttu kannatanud maaomanik Harjumaalt Anija vallast: Jägala jõele rajatud veejõujaama pärast on tema kinnistu maadest mitu hektarit vastu maaomaniku tahtmist üle ujutatud ja sisuliselt kasutuskõlbmatuks muudetud. Käisime kohapeal olukorraga tutvumas mullu 11. detsembril.

Vetla hüdroelektrijaam hakkas tegutsema 2003. aasta märtsis ning kohe ilmnesid ka probleemid. Kohalikud elanikud on hädas kahesuguste muutustega: suvisel ajal on allpool paisu Jägala jõgi ahenenud nireks ja üksiti halvenenud kaevuvesi või alanenud veetase, ent ülalpool on mitu hektarit maid, nii metsa kui ka lamminiite, ja arheoloogiamälestisena arvele võetud ohvriallikas üle ujutatud. Vee erikasutusloas nõutud sanitaarvooluhulk on 0,47 m3/s või looduslik äravool, kui see on väiksem.

Muidugi on ka positiivseid muutusi: varasem lagunenud pais ja sild on korrastatud, tekkinud väike paisjärv koos ujumiskohaga ning Vetla küla keskosa maastikuilme paranenud. Ettevõtja investeeris elektrijaama ja ümbruse korrastamisse kolm miljonit krooni. Nii võib Vetlast kindlasti leida inimesi, kes on paisutamisega rahul, aga ka paisutamise vastaseid.

Kehtiva vee erikasutusloa järgi on paisutamise maksimaalne lubatud veetase absoluutsel kõrgusel 61,5 meetrit (suhtelise kõrgusega 2,45 m). Detsembri alguses oli veetase sellest küll madalam, kuid üleujutuse ulatus on lisatud fotodel selgelt näha. Järelikult on vee erikasutusloas lubatud liiga kõrget veetaset ning luba välja andes on lähtutud ilmselt valedest eeldustest.

Enne kui väljastati vee erikasutusluba, mille järgi võib maksimaalne veetase olla 61,5 meetrit, koostati Vetla hüdroelektrijaama ökoloogilis-majanduslik hinnang. Selle kohaselt ei kaasne kahjulikku mõju loodusele, maksimaalne vooluhulk võib tõusta kuni 61,65 meetrini ning normaalpaisutuse veetasemest 35 cm võrra madalama veepinna puhul on elektrienergia müügist saamata jääv tulu üle kümne korra suurem kui seniste liigniiskete maade mittekasutusest saamata jääv tulu.

Põhimõtteliselt võib eksperthinnang olla õige, aga üleujutatud maade omanikud saavad paisutamisest üksnes kahju: nende tahte vastaselt on metsad ja muud maad üle ujutatud. Mõned maaomanikud on ettevõtjaga kompensatsioonis kokkuleppele jõudnud, mõni mitte. Elektrienergia müügist saab rahalist tulu vaid jõujaama omanik.

Juriidiliselt on kõik korrektne. Olemas on nii ekspertide arvamused kui ka oma nõusoleku andnud kohalike elanike allkirjad. Tõsi, hulk maaomanikke on kinnitanud, et nende allkirju on võltsitud või on nad andnud allkirja vaid selle tingimusega, et jõgi jääb üleval pool paisu oma sängi.

Hüdrojaama rajanud ettevõtja Urmas Põld on väitnud, et tema pole seadusi rikkunud. Elektrijaam on ehitatud projekti järgi ning kõik nõutavad kooskõlastused olid olemas. Ettevõtjal on õigustatud huvi saada investeeringud tagasi, müües riigile Rohelist energiat.

Probleemid tekkisid kohe pärast Vetla paisu rekonstrueerimist 2003. aasta kevadel. Maaomanike kaebuste peale tegi keskkonnainspektsioon kindlaks, et AS-il Vetla Jõujaamad pole elektri tootmiseks nõutavat vee erikasutusluba. Keskkonnainspektsioon tegi seepeale ettekirjutuse lõpetada ebaseaduslik tegevus kohe.

Juulis väljastas Harjumaa keskkonnateenistus esimese vee erikasutusloa, mille järgi oli lubatud paisutus veetaseme suhtelise kõrgusega 1,8 m paisregulaatori lävendis, mis tähendas seda, et paisutuskõrgust polnud lubatud muuta. Umbes samal kõrgusel oli ka esimene pais, mis ehitati samasse paika 1930. aastatel, mil veejõudu kasutas saeveski.

Kuna AS Vetla Jõujaamad rikkus paisutuskõrguse nõuet, alustas keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond kriminaalmenetlust. Põhja politseiprefektuur lõpetas aga kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Seejärel algatas keskkonnainspektsioon väärteoasja ja karistas AS-i Vetla Jõujaamad veeseaduse nõuete rikkumise eest üldmenetluse korras rahatrahviga.

AS Vetla Jõujaamad sai seni kehtiva vee erikasutusloa (HR0694) Harjumaa keskkonnateenistuselt 23. detsembril 2003. Selle loa kohaselt on ülemise veepinna (bjeffi) kõrguseks lubatud normaalpaisutuse korral 61,5 meetrit absoluutkõrgusel, mis teeb lubatud paisutuse kõrguseks senise 1,8 meetri asemel 2,45 meetrit. See ongi üleujutuste paratamatu põhjus: kuigi hüdroelektrijaam töötab vee erikasutusloaga lubatud veetaseme piires, põhjustab see paisust kõrgemal Jägala jõe üleujutusi. Ent keskkonnainspektsiooni pädevuses pole hinnata keskkonnateenistuse tegevust.

Kuidas peaksid sellises olukorras toimima kahju kannatanud maaomanikud? Keskkonnainspektsioon ja prokuratuur ei saa midagi teha, kuigi riigi ja omavalitsuste ülesanne on oma kodanike õigusi kaitsta ja nende heaolu eest seista. Kindlasti on võimalus pöörduda halduskohtusse, ent nii ilmselget probleemi võiks lahendada ka lihtsamalt. Eesti õigusjärgsete omanike liidu esimehe Anto Raukase soovitusel pöörduti murega õiguskantsler Allar Jõksi poole.

Vee erikasutusloa saab tühistada või luba muuta vaid selle väljastanud Harjumaa keskkonnateenistus. Sellise ettepaneku on teinud keskkonnateenistusele 22. jaanuaril saadetud kirjas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, pärast õiguskantsleri vastavat soovitust.

Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka sõnul vee erikasutusluba tühistatakse, sest loa omanik on loa taotlemise ajal esitanud tahtlikult valeandmeid. Edaspidi on elektrijaama omanikul õigus esitada uus taotlus kas väiksema paisutuskõrgusega või saavutada maaomanikega kokkulepe. Vetla hüdroelektrijaama arengutest püüame lugejaid teavitada ka edaspidi.