2008/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2008/3
Mererne rada Kiidevast Puisesse

Piki Matsalu lahe phjaranda, Kiideva ja Puise vahel kulgeb mnus matkarada, kuhu on oodatud kik, kel huvi merelheduse vastu ning soov tutvuda siinse lehtmetsa ja puisniitudega.

Judes Tuuru pealt Matsalu lahele sna lhedale, knab kruusatee jrsku vasemale Kiideva Kalakla poole. Selle prde juures tasub peatuda, et teha rnnak Kiideva matkarajal.

Teekond viib merersesse lehtmetsa, puisniidule ning Lpre tamme juurde, sealt edasi vib suunduda Puise kla poole vi tulla hoopis tagasi ja jtkata retke piki lahe rt, kuniks samuti kla talud ette tulevad. Rnnak Kiideva rajal on parasjagu pikk: Puisesse ja tagasi umbes seitse kilomeetrit. Kui aga siht on juda pris poolsaare ninale, tuleb valmistuda veelgi pikemaks retkeks.


Kige otsem tee kahe kla vahel. Omal ajal oli piki Matsalu lahe rt, Puise metsa merepoolset serva pidi kige lhem viis, et pseda Kiideva klast Puisesse. Toona kasutati seda teed sna sageli: kidi jala vi sideti hobuvankril hest klast teise asju ajama. Praegusajal on rada sna rohtunud, kuid siiski parajalt lai ja korralik, et ka jalgrattaga nnestuks siin liigelda.

Nii Puise kui ka Kiideva klaelanike traditsiooniline tegevusala on pikka aega olnud kalapk. Eesti vabariigi ajal, 1930. aastatel oli Kiideva kogu Lnemaa peale kige olulisem kalapgikeskus. See elatusala edenes siin veelgi hoogsamalt nukogude ajal, mil rajati kalurikolhoos Kiideva Kalur ning Puise ninasse hakati ehitama korralikku kalasadamat.

Siinse kalapgi kohta on vib kuulda ka huvitavaid legende, millest ks jutustab Matsalu lahe lestadest: kunagi elanud Matsalu lahes Puise nina all rohkelt lestakala, mida Kiideva kandi kalamehed usinalt pdmas kinud. Lestarikkus meelitanud siia kaugemaidki mehi: head kalasaaki tulnud nutama kuuralased. Kiideva meestele srane asi loomulikult ei meeldinud ning nad pdnud vraid minema ajada. Kuuramaa mehed elnud seepeale: Me kll lheme ra, aga vtame lestad kaasa! Prast seda pole Matsalu lahes enam lesta olnud.

Peale kalapgi on Puise-Kiideva kandis tegeldud ka pllumajandusega: rannaniitudel ning puisniitudel karjatati loomi, viljakamatel maalappidel hariti pldugi maa on ldiselt siin siiski vheviljakas, kivine vi liivane.

Kunagi valmistati ja pletati siin kandis ka tellist. Matkaraja algusosas paistab keset pldu puude varjus talukoht, mille asemel olevat olnud savitkoda. Veel praegugi pidavat sealt tellisetkke pevavalgele tulema.

Kiideva matkaraja algus, nagu juba mainitud, kulgeb pllu serval. Tee on siin mlemalt poolt palistatud puudega, mndide ja kaskedega, mis on istutatud mnikmmend aastat tagasi, et kaitsta plluala merelt puhuvate tuulte eest. Sgisel annavad selle puudev kolletavatele kaskedele lisaks tooni mned erkpunaste viljadega kibuvitsapsad.

Vahel on kase-mnniallee hredam, kohati katkendlikki siis on Matsalu lahe sinine veevli ning randa katkematult palistav roostikuv paremini paista. Lindude rndeaegadel peatub lahe rannikuvees hulgaliselt luiki, parte, hanesid, kuid siit, Puise poolsaare kaudu kulgeb veel paljude teiste rndlindude teekond.


Puisniitudest sai lehtmets. Enamjaolt kulgeb Kiideva looduspperada aga Puise metsa serval varjulisel metsateel. Rajarsetelt teabetahvlitelt leiab joonistused ning tutvustused siinse metsa kige tavalisemate taimeliikide kohta. Tegu on sna mrja pinnasega lehtpuistuga: siin on tammesid, sarapuid, prnasid, pajusid, pihlakaid, haabasid, kuslapuid, vahtraid, toomingaid jt. Srased niiskevitu laialehiste puuliikidega metsad on levinud ka mujal Matsalu rahvuspargis ning Lne-Eesti madalikul.

Nii tihe kui praegusajal pole Puise mets siiski kogu aeg olnud. Suurem osa sellest metsaalast oli kunagi, viimase paarisaja aasta jooksul puisniit vi -karjamaa. Vhehaaval hakkasid puisniidud kinni kasvama alates 1950. aastatest, kui niitmine aina harvemaks ji. Siiski saab puisniidulapikesi siin praegugi nha: ksikud avarad paigad on alles, osa metsaalust on aga hiljaaegu vsast puhastatud ning puisniitudele omase ilmega.

Endistele puisniitudele viitavad ennekike suured sarapuupsad, vanad harali okstega tammed, kased ja haavad. Keerates Lpre tammele suunava viida juures paremale, juamegi hele sellisele korrastatud niidule. Pinnas on siin paiguti liigniiske, mistttu tee Lpre tammeni kulgeb vonklevalt pisut kuivemat jalgealust otsides.

Lpre tamm on Puise metsa arvukatest tammedest ainuke, mis looduse ksikobjektina looduskaitse alla vetud. See plispuu kasvab samanimelise talu juures matkatee res. Tammemrakas on Eesti looduse infossteemi andmetel, Hendrik Relve mtmiste jrgi, 20 meetri krgune, mbermt ulatub aga nelja meetrini [1].


Puise klast ninani. Lpre tamme juurest on Puise kla sdamesse astuda veel pisut alla kilomeetri. Selles vanas kaluriklas on ndseks ksjagu elamisi kasutusel vaid suvilatena, kuid on ka psiasukaid. Muide, meenutades 2005. aasta jaanuaritormi, oli Puise kla ks neist, kus meri oma vimu nitas ning madalamad kohad, sealhulgas klasse suunduva tee vee alla uputas.

Puise ja selle lhikonna klad on aegade jooksul paljutki ninud ja le elanud. Meie riigi ajaloos oli ks knekaim sndmus siin kandis 1944. aasta septembris. Tol kledal sgiskuul kogunesid Puise poolsaarele paljud eestlased, et paatidega Nukogude okupatsiooni eest Rootsi pageda. Siia tulid ka tolleaegse Eesti valitsuse liikmed (Otto Tief, Hugo Prtelpoeg jt.), sest Rootsis asuva eesti keskusega oli raadio teel kokku lepitud, et saadetakse paat Puisesse Pgari kla lhedale Tauksi saare taha 22. septembri htuks [2]. Poolsaarel ootel olevate inimeste hinges valitses hirm ja paanika, sest tormise ilmaga oli riskantne merele minna, polnud ka piisavalt paate ja Rootsist teel olev kiirpaat hilines, Vene ved aga liikusid Tallinna poolt iga pevaga aina lhemale. Paljud andsidki alla ning liikusid sisemaale tagasi, htlasi nurjus valitsusliikmete pstmine; pgeneda nnestus vaid mnekmnel.

Mda poolsaare peateed nina poole jalutades avanevad teelt vaated merele ning taamal paistvatele laidudele: lhedamal on Kakrarahu, selle taga pisut kaugemal Kumari laid ja veel mned tillukesed rahud. Kitsa maasre sadamapoolselt kljelt paistab le Matsalu lahe suudme aga Saastna poolsaar.



1. Lpre tamm http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.ALA&id=439&action=view

2. Pinn, Voldemar 1994. Pgari klast ja sellest, mis seal 1944. aasta septembris juhtus. September 1944 Pgenemine. Punane Terror ja Lnemaa. Haapsalu.



KATRE PALO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet