|
|
Eesti Loodus 2008/3 | SISUKORD
summary EL 2008/3 |
|
|
Traffic accidents with wildlife
Juhan Javoið takes a look at the statistics and essence of traffic accidents involving animals. He points out that it is possible to improve the situation. |
|
Toimetaja veerg EL 2008/3 |
|
Kas tonn rauda või duðð? |
Autoroolis tekivad meie ajus endorfiinid, loomulikud heaoluained, mille keemiliste asendajatena kasutab hulk inimesi tänapäeval näiteks mitmesuguseid unimaguna kupramahla saadusi. Või ka kõige tavalisemaid sigarette. |
|
Matkarada EL 2008/3 |
|
Mereäärne rada Kiidevast Puisesse |
Piki Matsalu lahe põhjaranda, Kiideva ja Puise vahel kulgeb mõnus matkarada, kuhu on oodatud kõik, kel huvi mereläheduse vastu ning soov tutvuda siinse lehtmetsa ja puisniitudega. |
|
Eesti haruldused EL 2008/3 |
|
Väikese Punamütsikese vallutusretk Maarjamaale |
1999. aasta kevadel kirjutas Asko Lõhmus Eesti Looduses Lumivalgekesest. |
|
Tööjuhend EL 2008/3 |
|
Meie puravikke 3 |
KULD-KIVIPURAVIK söödav, tammeleht
Boletus appendiculatus
Kübar hele kuni tume punapruun, peenekiuline, poolkerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuiv, lihakas, kuni 22 cm. Torukesed kahvatukollased või pruunikasoliivjad, ümardunult jalale kinnitunud, kuni 3 cm pikad; poorid sama värvusega, väikesed, ümarad, vajutamisel muutuvad kahvatu-rohekassiniseks. |
|
Panin tähele EL 2008/3 |
|
Kas Eesti rekord? |
Kobras on Eestis tuntud loom. Oma maaparandustöödega põhjustab ta ühtviisi nii meelehärmi – eelkõige metsaomanikele – kui ka meelehead, näiteks kahepaiksetele: luues uusi ja kvaliteetseid elupaiku. |
Punavöötaud juba ka Põhja-Eestis! |
Möödunud kevadel leiti Lõuna-Eestis uus ohtlik metsahaigus: täies elujõus männiokkaid surmav punavöötaud (vt. Eesti Loodus 2007, nr. |
|
Sõnumid EL 2008/3 |
|
Ajakiri Eesti Loodus pidas sünnipäevi |
Eesti Loodus tähistas 15. veebruaril Tartus Toomemäel esimese ajakirjanumbri ilmumise 75. |
Teenetemärke jätkus ka looduseinimestele |
President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti vabariigi 90. aastapäeval aumärgi 269 inimesele, kelle hulgas on üksjagu loodusteadlasi, looduskaitsetöötajaid ning teaduse ja looduskaitse populariseerijaid, nende seas ka loodusajakirjade autoreid.
Rootsis töötav eestlasest evolutsioonigeneetik Svante Pääbo pälvis Maarjamaa Risti III klassi ordeni. |
Valitsuse autasud teadlastele |
Traditsiooniliselt anti Eesti vabariigi aastapäeval üle ka tänavused riigi teaduspreemiad.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati 600 000 krooni suurused teaduspreemiad ehitusteadlasest Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessorile akadeemik Valdek Kulbachile ja meedikule, Tartu ülikooli emeriitprofessorile Tiina Talvikule.
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad Tiit Kutser täppisteaduste alal (uurimuste tsükli “Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes” eest), keemias ja molekulaarbioloogias Maido Remm (“Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs”); tehnikateaduste vallas Enn Lust (“Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud”), arstiteadlastest Tõnis Timmusk (“Närvisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest”); geo- ja bioteaduste alal Valdur Saks, Jüri Engelbrecht, Enn Seppet ja Marko Vendelin (“Molekulaarne süsteemne bioenergeetika”), põllumajandusteaduses Marika Mänd, Ants-Johannes Martin ja Reet Karise (“Tolmeldajaid ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavad tegurid”), sotsiaalteaduses Vello Andres Pettai (“Poliitiliste institutsioonide mõjud poliitilisele kultuurile postkommunistlikes riikides”) ning humanitaarteaduste alal Linnart Mäll (“Ida mõtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis”).
750 000 krooni suurune riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest jäeti tänavu välja andmata: komisjon ei saanudki sellekohaseid ettepanekuid.
Kätte anti ka riigi kultuuripreemiad saajad. |
Mark riigi sünnipäevaks |
23. jaanuaril andis Eesti Post välja margi “Eesti Vabariik 90”.
Varemgi ühiselt mitu postiminiatuuri kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass on valinud margi motiiviks veidi iseäraliku tamme. |
Uutele sõiduautodele väiksemad heitenormid |
14. veebruaril kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu (EL) seisukohad, mis kehtestavad uutele sõiduautodele väiksemad süsinikdioksiidi heitenormid.
Kuna Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. |
Larnaca üliõpilased saavad bussis tasuta sõita |
Küprose linn Larnaca on saareriigi õhuvärav, seal on ka meresadam; üksiti on tegemist maailma ühe vanima pidevalt asustatud linnaga.
Larnacas elab umbes 70 000 inimest ja seal on registreeritud üle 52 000 auto. Riiklik poliitika on seadnud sihiks vähendada mõttetut eraautokasutust; ühe meetmena saavad linnas õppivad tudengid bussisõidutoetust, mis enamasti katab kogu piletihinna. |
Taimeravi on üha populaarsem |
Märtsis Pekingis peetaval turunduskonverentsil käsitleb üks ettekanne loodusravi turuosa. Sellest raportist selgub, et taimeravi kogumaht oli maailmas mullu 85 miljardit dollarit, kusjuures Hiina osa sellest on peaaegu veerand.
Ravimtaimede kasutuse maht suureneb aastas praegu kümnendiku võrra, traditsioonilise Hiina meditsiini rakendused aga lausa 15 protsenti. |
Pestitsiidisõda Ameerikas |
USA keskkonnakaitse amet EPA peab tõrjuma keemiatöösturite ja kongressiliikmete survet, mille siht on sundida ametit muutma augustis vastu võetud otsust mitte lubada pestitsiid karbofuraani kasutust Ühendriikides.
Teadlastest ekspertkomisjoni tegi 10. veebruaril karmi järelduse, mis üksnes kinnitas, et EPA on õigel teel: karbofuraan on üliohtlik, seda esmajoones lindudele, ja EPA-l pole vähimatki põhjust oma otsust muuta. |
|
In memoriam EL 2008/3 |
|
Heino Teder |
21. juuli 1926– oktoober 2007
Heino Teder jääb Eesti metsanduslukku kui pikaajaline metsamajanduse ja looduskaitse minister. |
Tiit Talpsep |
22. jaanuar 1954– 26. |
|
Intervjuu EL 2008/3 |
|
Linnulaulusõbrast ja kalalaevakaptenist allveeuurijaks |
Vello Mäss on sündinud 26. oktoobril 1940 Tartus. |
|
Poster EL 2008/3 |
|
Jääkuhila voolimine |
Mulle on armsaks saanud üks maakodudest, kuhu mind on veetud juba paari kuu vanuselt. Loomulikult ei läinud ma paarikuusena üksinda maailma avastama. |
|
EL küsib EL 2008/3 |
|
Kuidas kaitseb keskkonda riigikontroll? |
Riigikontrolli keskkonnameeskond püüab riigiasutuste tööd kontrollides kaasa aidata keskkonnaressursside säästlikule, tõhusale ja mõjusale kasutamisele. Viieliikmeline meeskond jõuab aastas auditeerida kaht-kolme keskkonnaga seotud probleemi. |
Kuidas edeneb Eesti loodusmuuseumi uue hoone kavandamine? |
Eesti loodusmuuseum Tallinna vanalinnas on hubane paik ilusa rohelise siseõuega, kuhu on mõnus tulla ja linnakära seljataha jätta. Keskaegne hoone on tore oma nurgataguste, keerdtreppide, keldrilabürintide ja tööruumideks kohandatud katusealusega. |
|
Artikkel EL 2008/3 |
|
Liiklusõnnetused metsloomadega |
Pimedas või hämarikus, tegelikult isegi päise päeva ajal metsa vahel autoga sõites ei karda me niivõrd inimesi kui loomi. Ka väike loom võib auto ette karates seada ohtu sõitjate elu. |
Tulipunkt: ulukiturve Kose-Mäo teelõigul |
Läinud aasta detsembris kogunesid Paides Eesti terioloogia seltsi helgemad pead. Meeleolu oli teotahteline. |
Kahepaiksed teedel |
Möödunud aasta kevadel algatas riiklik looduskaitsekeskus koos pisikese keskkonnakaitseühinguga MTÜ Põhjakonn infotelefoni, kuhu paluti teada anda konnade kohta teedel. Eesmärk oli selgitada välja olulisemad rändekoridorid, et rakendada seda teavet konnade kaitseks. |
Tuntud polaaruurija, tundmatu inimene – Eduard von Toll 150 |
Eestist pärit polaaruurija Eduard von Tolli sünnist möödub tänavu märtsis 150 aastat. Üsna hästi teatakse tema retki põhjapolaaraladele ning püüet avastada Sannikovi maa; palju vähem tuntakse aga Tolli isiklikku elu: ta oli julge, sihikindel ja küllaltki keevalise natuuriga, mistõttu tuli tema elus ette üksjagu sekeldusi ning arusaamatusi. |
Selgrootute kivistunud selgrood |
Kogukas Cameroceras vertebrale lebas vaikselt vetikapuhma varjus ning jälgis tasapisi lähemale roomavat trilobiiti. Oma hiigelpika koja tõttu ei olnud ta võimeline tegema keerulisi manöövreid ega väga kiireid äkksööste, pigem eelistas rammusamaid palu varitseda ning parajal hetkel oma pikad haarmed välja sirutada. |
Vetla veejõujaama juhtum |
Eesti juubeliaasta märts kannab õiguskantsleri ja riigikontrolli kuu nime. Tutvustame sel puhul Vetla hüdroelektrijaama lugu, kus juriidiliselt on kõik korrektne, samas on esile tulnud ilmselged mõjud loodusele ja eraomandile. |
Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed? |
Tuhala-Nabala karstimaastik on Euroopas üks unikaalsemaid looduskaitseväärtusega alasid. Peale maapealsete silmale nähtavate karstivormide on seal kandis maa-all peidus mitu karstijõge, mida mullu välitööde käigus ka kaardistati. |
|
|
|
|