KULD-KIVIPURAVIK söödav, tammeleht

Boletus appendiculatus

Kübar hele kuni tume punapruun, peenekiuline, poolkerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuiv, lihakas, kuni 22 cm. Torukesed kahvatukollased või pruunikasoliivjad, ümardunult jalale kinnitunud, kuni 3 cm pikad; poorid sama värvusega, väikesed, ümarad, vajutamisel muutuvad kahvatu-rohekassiniseks. Jalg eredalt sidrun- kuni kroomkollane, alusel pruunikas või punaka tooniga, katsudes muutub nõrgalt rohekassiniseks, tipuosas õrna peene kollaka võrguga, puhetunud-munajas, hiljem peaaegu silinderjas, alusel silmapaistvalt juurduv, kuiv, kuni 15 x 6 cm. Seeneliha värvub murdekohtadel enamasti sinakaks. Eospulber oliivpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 10–14 x 4–6 µm.

Leht- ja segametsades, eriti laialehiste puude läheduses, lubjalembene. Eestis leitud vaid üks kord Harjumaalt Kiisa lähedalt. VI–X. Söödav.

Eesti punases raamatus, ohualdis, korjamine taunitav.

MÕHK-KIVIPURAVIK mittesöödav, tammeleht

Boletus calopus

Kübar hallkollakas kuni -pruunikas, mõnikord oliivja tooniga, õrnviltjas, kuiv, tihti plaatjalt pragunev, kerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuni 18 cm. Torukesed helekollased kuni määrdunud-sidrunkollased; poorid sama värvusega, väikesed, ümarad. Jalg ülaosas kollane, allpool karmiin- kuni purpurpunane, alusel enamasti oliivpruun, vastavalt kollase või punase võrguga, kuiv, mõhkjas-puhetunud, kuni 8 x 5 cm. Seeneliha valkjas või helekollakas, jala alusel määrdunudpunane, tihke, hapuka lõhnaga, läägevõitu või viha maitsega. Kogu viljakeha muutub murdmisel või vajutamisel rohekassiniseks. Eospulber kollakas-oliivjas. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 12–16 x 4,5–5 µm.

Okas-, leht- ja segametsas, väga harva. VIII–IX. Mittesöödav viha maitse tõttu.

Eesti punases raamatus, eriti ohustatud, korjamine taunitav.

PUNAJALG-KIVIPURAVIK kupatatult, tammeleht

Boletus erythropus

Kübar tume oliivkastanpruun, kleepuv, viltjas, kumer, lihakas, kuni 20 cm. Torukesed kollakad või oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid purpur- või veripunased, vajutamisel muutuvad kohe siniseks. Jalg kollane, alusel pruun, kogu ulatuses kaetud tihedalt punakate soomustega (erinevalt teistest kivipuravikest pole neil võrku jalal, vaid on soomused), kuni 12 x 5 cm. Seeneliha kollane ja tihke, murdmisel või lõikamisel muutub kohe tumesiniseks, maitse mahe. Eospulber kollakas. Eosed kurikjad, 13,5–17 x 4–6 µm

Laialehistes metsades, puisniitudel, seotud tammega, pärnaga ja sarapuudega, väga harva. VII–IX. Söödav kupatatult.

Eesti punases raamatus, ohualdis, II kaitsekategooria, korjamine keelatud.

FECHTNERI KIVIPURAVIK söödav, tammeleht

Boletus fechtneri

Kübar valkjas kuni hõbehall, mõnikord kohati helepruunikas, hiljem üleni pruunika tooniga, sisserullunud servaga, kleepuv, kumer, kuni 15 cm. Torukesed kahvatu- kuni sidrunkollased, vanalt oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud, kuni 2,5 cm; poorid sama värvusega, väikesed, ümar-nurgelised; vajutamisel muutuvad kohe rohekassiniseks. Jalg kollane, karmiinpunase vööndiga, tipuosa lühidalt ja peenelt valkja võrguga, nuijas, kuiv, kuni 12 x 6 cm. Seeneliha valkjas, jala alusel punakas, murdekohtadel värvub kiiresti siniseks. Eospulber oliivpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 9–15 x 4–6 μm.

Lehtmetsades, eriti laialehistes, parkides, lubjalembene, väga harva. VII–IX. Söödav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.

LEHISE-ÕÕSPURAVIK söödav, tammeleht

Boletinus cavipes

Kübar hele- kuni tumekaneelpruun või rebasekarva, kuiv, viltjas-soomuseline, kumer kuni lame, keskel kühmjas, noorelt sisserullunud servaga, rõngasloori jäänustega, kuni 10 cm. Torukesed kollased, hiljem rohekas- või oliivkollased, lühikesed, jalale laskuvad; poorid pruunikad, suured, nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg vatjas-viltja rõngaga, ülalpool rõngast helepruun või peaaegu torukeste värvi oliivkollane, rõngast allpool kübara värvusega või pisut heledam, lühike, õõnes, soomuseline, kuni 8 x 1,5 cm. Seeneliha kahvatukollane või peaaegu valge, pehme, jalas kiuline ja pruunikaks muutuv, pehmemaitseline, peaaegu lõhnata. Eospulber kollakasoliivjas. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 7–10 x 3–4 μm.

Kasvab koos lehistega, väga harva. VIII–X. Söödav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.

Joonistused ja fotod: Vello Liiv

LEHISE-ÕÕSPURAVIKU kollane vorm

Boletinus cavipes f. aurea

Kübar puhas kollane kuni määrdunud-sidrunkollane, tihedalt viltjas-soomuseline, lame, servas ripnevad valged loorijäänused, kuni 10 cm. Torukesed hallikasoliivjad, lühidalt laskuvad; poorid sama värvi, suured nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg hallikasooker kuni kollakaspruun, rõngas nahkjas, liibuv, allpool rõngast hall-vatjaskiuline, nuijas kuni silinderjas, õõnes, kuni 8 x 1 cm. Seeneliha helekollane, kübara keskel väga kahvatu, jalas valkjas, tipus hall-roosakas. Muud tunnused samad mis tüüpvormil. Söödavus teadmata.

Leitud vaid üks kord Järvseljalt.
MÕHK-KIVIPURAVIK mittesöödav, tammeleht

Boletus calopus

Kübar hallkollakas kuni -pruunikas, mõnikord oliivja tooniga, õrnviltjas, kuiv, tihti plaatjalt pragunev, kerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuni 18 cm. Torukesed helekollased kuni määrdunud-sidrunkollased; poorid sama värvusega, väikesed, ümarad. Jalg ülaosas kollane, allpool karmiin- kuni purpurpunane, alusel enamasti oliivpruun, vastavalt kollase või punase võrguga, kuiv, mõhkjas-puhetunud, kuni 8 x 5 cm. Seeneliha valkjas või helekollakas, jala alusel määrdunudpunane, tihke, hapuka lõhnaga, läägevõitu või viha maitsega. Kogu viljakeha muutub murdmisel või vajutamisel rohekassiniseks. Eospulber kollakas-oliivjas. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 12–16 x 4,5–5 µm.

Okas-, leht- ja segametsas, väga harva. VIII–IX. Mittesöödav viha maitse tõttu.

Eesti punases raamatus, eriti ohustatud, korjamine taunitav.

PUNAJALG-KIVIPURAVIK kupatatult, tammeleht

Boletus erythropus

Kübar tume oliivkastanpruun, kleepuv, viltjas, kumer, lihakas, kuni 20 cm. Torukesed kollakad või oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid purpur- või veripunased, vajutamisel muutuvad kohe siniseks. Jalg kollane, alusel pruun, kogu ulatuses kaetud tihedalt punakate soomustega (erinevalt teistest kivipuravikest pole neil võrku jalal, vaid on soomused), kuni 12 x 5 cm. Seeneliha kollane ja tihke, murdmisel või lõikamisel muutub kohe tumesiniseks, maitse mahe. Eospulber kollakas. Eosed kurikjad, 13,5–17 x 4–6 µm

Laialehistes metsades, puisniitudel, seotud tammega, pärnaga ja sarapuudega, väga harva. VII–IX. Söödav kupatatult.

Eesti punases raamatus, ohualdis, II kaitsekategooria, korjamine keelatud.

FECHTNERI KIVIPURAVIK söödav, tammeleht

Boletus fechtneri

Kübar valkjas kuni hõbehall, mõnikord kohati helepruunikas, hiljem üleni pruunika tooniga, sisserullunud servaga, kleepuv, kumer, kuni 15 cm. Torukesed kahvatu- kuni sidrunkollased, vanalt oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud, kuni 2,5 cm; poorid sama värvusega, väikesed, ümar-nurgelised; vajutamisel muutuvad kohe rohekassiniseks. Jalg kollane, karmiinpunase vööndiga, tipuosa lühidalt ja peenelt valkja võrguga, nuijas, kuiv, kuni 12 x 6 cm. Seeneliha valkjas, jala alusel punakas, murdekohtadel värvub kiiresti siniseks. Eospulber oliivpruun. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 9–15 x 4–6 μm.

Lehtmetsades, eriti laialehistes, parkides, lubjalembene, väga harva. VII–IX. Söödav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.

LEHISE-ÕÕSPURAVIK söödav, tammeleht

Boletinus cavipes

Kübar hele- kuni tumekaneelpruun või rebasekarva, kuiv, viltjas-soomuseline, kumer kuni lame, keskel kühmjas, noorelt sisserullunud servaga, rõngasloori jäänustega, kuni 10 cm. Torukesed kollased, hiljem rohekas- või oliivkollased, lühikesed, jalale laskuvad; poorid pruunikad, suured, nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg vatjas-viltja rõngaga, ülalpool rõngast helepruun või peaaegu torukeste värvi oliivkollane, rõngast allpool kübara värvusega või pisut heledam, lühike, õõnes, soomuseline, kuni 8 x 1,5 cm. Seeneliha kahvatukollane või peaaegu valge, pehme, jalas kiuline ja pruunikaks muutuv, pehmemaitseline, peaaegu lõhnata. Eospulber kollakasoliivjas. Eosed käävjas-ellipsoidsed, 7–10 x 3–4 μm.

Kasvab koos lehistega, väga harva. VIII–X. Söödav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.

Joonistused ja fotod: Vello Liiv

LEHISE-ÕÕSPURAVIKU kollane vorm

Boletinus cavipes f. aurea

Kübar puhas kollane kuni määrdunud-sidrunkollane, tihedalt viltjas-soomuseline, lame, servas ripnevad valged loorijäänused, kuni 10 cm. Torukesed hallikasoliivjad, lühidalt laskuvad; poorid sama värvi, suured nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg hallikasooker kuni kollakaspruun, rõngas nahkjas, liibuv, allpool rõngast hall-vatjaskiuline, nuijas kuni silinderjas, õõnes, kuni 8 x 1 cm. Seeneliha helekollane, kübara keskel väga kahvatu, jalas valkjas, tipus hall-roosakas. Muud tunnused samad mis tüüpvormil. Söödavus teadmata.

Leitud vaid üks kord Järvseljalt.