2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2008/4
Mistatuslik ehitis Koorkla Valgjrves

Valgamaal Koorklast kolm kilomeetrit luna pool asub knklikus moreenmaastikus kaunis ja salaprane Koorkla Valgjrv. Selle phjas on peidus ehitis, mis on andnud ainet mitmele legendile ja htlasi tekitanud suurt huvi sukeldujate ning allveearheoloogide seas.

Koorkla Valgjrv on glatsiaalse tekkega veekogu: selle no on uuristanud jsulamisvesi; kuid on arvatud, et jrve kohal vis olla ka vana org. Arvatavasti on Valgjrve veepind olnud kunagi krgem, millele viitavad astangud veekogu kallastel [14].

Valgjrve idakallas on kitsas metsaga kaetud vallitaoline krgendik, millest ida pool madaldub maapind sooks. Metsane ning krge on ka phjakallas, mida ilmestab vana kaskede allee. Jrvest lnepoolsed alad on olnud pldude all. Otse lnekalda keskosas ulatub jrve madal ja lai poolsaar.

Valgjrve pikkus phjast lunasse knib 1200 meetrini, suurim laius aga 600 meetrini. See on ks Eesti sgavamaid jrvi: veekogu suurim sgavus on ligikaudu 28 meetrit (# 1). Jrve phjareljeef on vga muutuv: niteks lnekalda poolsaare tipust algaval veealusel seljandikul ulatub veekogu keskel sgavus ainult he-kahe meetrini. Kuigi Valgjrve veepinda alandati 1926. aasta paiku kraavi svendamisega umbes poole meetri vrra on praegusajaks vljavool ummistunud ning veepind taas tusnud endisele tasemele.

Ilmselt on Valgjrv oma nime saanud selge ja puhta vee jrgi, mis tegelikult on hele- vi kollakasroheline. Selles selges vees knib lbipaistvus isegi kuni viie meetrini. Kuna kallaste liivases ja kruusases pinnases leidub vhe vees lahustuvaid aineid ja vee sissevool jrve on peaaegu olematu, sisaldab Valgjrve vesi vhe mineraal- ja orgaanilisi aineid.

Nagu mitmes teises sgavas jrves, on ka Valgjrve vesi suvel selgelt kihistunud: teatud sgavuses hppekihis muutuvad vee temperatuur ja lahustunud ainete sisaldus mne meetri ulatuses jrsult. Sestap on pinnalhedane vesi hapnikurikas, rauahenditevaene ja nrgalt aluselise reaktsiooniga. Phjalhedane veekiht seevastu aga vhese hapniku- ja suurema ssihappegaasi sisaldusega, rauarikas ja nrgalt happese reaktsiooniga.

Taimestik on Valgjrves hre, kuid kllaltki liigirohke. Lbipaistva vee tttu vib siit taimi leida isegi kuni heksa meetri sgavusest.

Kalu on jrves sna rikkalikult. Rohkesti on latikat ja srge, kellele arvukuselt jrgnevad haug, ahven, linask, roosrg, kiisk, koger, luts. Jrve on ritatud tuua sisse koha ja riipust, aga need pole siiski suutnud siinsete oludega kohaneda.

Soodne elukeskkond on Valgjrv jevhile. Kontrollimata teadete jrgi olevat selle vhipopulatsioon 1960. aasta paiku hvinud, kuid on ndseks jlle taastunud.


Valgjrve tekke kohta on mitu muistendit. lipilasena vtsin osa Eesti teaduste akadeemia jrvede uurimise ekspeditsioonist. Toona 1952. aastal sattusin ka esimest korda Koorkla Valgjrvele. Ttasin sellel ekspeditsioonil praktikandi-hdrokeemikuna, mtes peale jrvevee ldiste nitajate temperatuuri, lbipaistvuse ja vrvuse ka mningaid keemilisi parameetreid, nagu hapnikusisaldust, karbonaatsust ja happesust (pH). Juba esimesel kigul Valgjrve juurde lummas mind selle veekogu eriskummaline ilu. Tol korral kuulsime kohalikelt elanikelt jutte salaprase ehitise jnustest jrve phjas.

Ligikaudu jrve keskel paikneval veealusel seljandikul vib vaikse ilmaga nha ksteise krval lebavaid palke ja palgijnuseid. Nendega on rahvas seostanud Valgjrve teket selle kohta on kirja pandud pris mitu muistendit, neist tuntuim prineb rahvaluulekogujalt Matthias Johann Eisenilt [2].

Eiseni lesthenduse jrgi olnud praeguse Helme Valgjrve ehk Koorkla jrve asemel tore loss. Seal elanud oma ega rikas hrra, kelle sdames lnud lkkele keelatud armastus e vastu. Hea maksu eest olnud preester valmis neid paari panema. Siiski ei julgenud ta pris omapead noorpaari laulatada, vaid kskinud paavstilt luba ksida. Noor misnik lkitanudki paavstile ohtralt kingitusi ja saanud seepeale ka loa. Seejrel pikalt aega viitmata saatnud ta mberkaudsetele misnikele snumid ja palunud neid pulma. Samuti kutsunud peigmees kokku noormehi ja neidusid talurahva hulgast, kellele ta lossiues toreda smaaja tahtnud anda. Kui talurahvas pulmapeval pulma tahtnud minna, tulnud lossimel vastu hall vanamees, kes kskinud neil koju tagasi minna. Vanamehe ngu olnud seejuures nii tsine, et keegi ei julgenud vastu hakata, vaid kik pranud krmesti mber. Seevastu saksu olnud pulmatuba otsani tis. Kui preester pidanud laulatust alustama, astunud peigmehe onu peiu ette ja manitsenud teda sdamest, et ta de enesega laulatada ei laseks. Peigmees naernud onu manitsuste le ja telnud enesel paavsti loa taskus olevat. Nhes, et peigmees oma ettevttes kindlaks jb, hdnud onu: Et vtke siis hukatus vastu, kes te hukatust otsite! Kui ta oli selle vlja elnud, rutanud ta ue, hpanud hobuse selga ja kihutanud oma teed. Kui onu teisel peval pulmamajja tagasi tahtnud minna, ei ninud ta enam kuskil mge, mille otsas tore loss oli seisnud. Me ja lossi asemel lainetanud hoopis suur jrv, mille phjas paistnud lossi torniotsad. Sestsaadik kannab jrv Valgjrve ehk Koorkla jrve nime [2].

Teises Valgjrve teket ksitlevas legendis on misa hving pulmapeo ajal seotud ise tugeva ikesevihmaga [12]: vlk sdanud misa plema, rnk vihmasadu uputanud kik pgeneda pdnud pulmalised ja ka kogu misa.

Eesti kirjandusmuuseumi arhiivist vib leida aga veel he laulatusega seotud muistendi. Selle jrgi elanud muistsel ajal Koorklas misnik, kes hakanud oma de armastama. Misnik olevat kutsunud preestri armulauda andma. Kuna de seisnud meheleminekule vastu, polnud ka phaisa nus laulatust korraldama. Surma hvardusel sundinud misnik siiski end ega paari panema, mistttu pidanud preester misniku tahtmisega leppima. Prast laulatust linud preester Koorkla ojale ksi pesema, theks, et ta on sta. Kuna ta olevat oma kterti misahrra juurde unustanud, saatnud ta kutsari seda ra tooma. Naastes leidnud kutsar orus jrve lainetamas. Seda oja nimetatakse sellest peale Kterti ojaks.

Rahvajutu jrgi elavad Valgjrves ka vee-elanikud. Olevat juhuseid, kus kalameestel kutsutakse kalad paadist vette tagasi. Samuti olevat Valgjrvest kuuldud kirikukella hlt [14]. Jlgimisel aga selgus, et Helme kiriku kellalgid kajavad jrves vastu.

Kirja on pandud sedagi, kuidas Koorkla hrra olevat tahtnud Valgjrve thjaks lasta, et nha, mis seal phjas on. Kuid hrrale olevat unes eldud, et kavatsus nnestub ainult siis, kui ta oma proua ohverdab. Hrra sellega ei nustunud ning jrv jnudki alla laskmata.


Lhikonnas leiab teisigi rahvajuttudega seotud paikasid. Kohe jrve klje all, selle kaguosas, on Silmaallikas, mille veega on ravitud silmi. Allikast on leitud odaotsi, sestap on seda peetud ohvriallikaks [8].

Valgjrve lhim naaberjrv on le maantee asuv Udsu, mida kutsutakse ka Uudsu vi Linsi jrveks. See jrsukaldaline veekogu on Eestis sgavamaid: suurim sgavus ulatub 30,2 meetrini. Jrve roheka vrvusega vesi paistab hsti lbi kuni viie meetrini. Kohalikud elanikud rgivad, et Udsu jrv varjab samuti saladust nagu Valgjrvgi: muistendi jrgi olevat kunagi siin veephja vajunud kirik.

Udsu jrvest veidi phja poole jb Linsi saareaed, kuhu muiste viidud mitmesuguseid ohvriande, samuti nhtud seal viirastusi. Muistendi kohaselt pidi hiiest puu raiunud inimest tabama nnetus.

Mni kilomeeter Valgjrvest ida pool on kaunis Pikre jrv, mille lunakaldal asub hiiekoht, kus toodud ohvreid ikesejumal Pikrile [6].

Teatakse veel jutustada, et Aitsra ja Koorkla rabast lheb lbi salaprane tee, mis on tuntud Rootsi tee nime all. Laugaste vahel pidavat nha olema krged vankrilaiused seljakud, mida mda Karl XII olevat liikunud Hrgme poolt Valga peale.

Endise Koorkla misa lhedal hne rgoru nlvas, vana misapargi vastas, on maa sees hulk looduslikult, voolava vee uuristusel tekkinud koopaid. Sdade ajal, aga ka 1941. ja 1944. aastal olevat nendest kige suuremat koobast, nn. Saali, kasutatud varjupaigana.

Koorkla Veskijrve juurde jb Kullamgi, kust olevat leitud kullast krvarngaid, srmuseid ja ehtenelu. Kulda mgi muidugi ei sisalda, kuid muistsel ajal olevat siin olnud pelgupaik [8].


Esimesed tuukrid Valgjrve phjas. Teadaolevalt on Koorkla Valgjrve tekkeloo esimesena kirja pannud Riia munk Siegbert oma Liivimaa kroonikas. Ta on mrkinud, et see umbes aastal 1300 sndinud oli. Paraku pole mainitud kroonika praegusajaks silinud, kll aga on seda tsiteerinud baltisaksa kirikupetaja ja kodu-uurija August Wilhelm Hupel 1782. aastal oma teoses Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland [4]. Tema raamatus on ka kirjas, et juba 1640. aastal toonud kohalik misnik von Andrep Valgjrvele tuukrid, kes sukeldunud jrve phja. Seal ninud nad misahooneid ja toonud vlja mned esemed, kuid prast ht rikkalikumat leidu olevat nad minema hiilinud, vttes varanduse kaasa.

Koorkla Valgjrvest pajatavat muistendit on rohkesti kajastatud 19. sajandi vljaannetes. Peale Matthias Johann Eiseni on sellest kirjutanud Jaan Jung [5] jt. 1869. aastal kis lipilasena Valgjrvel Hugo Treffner. Sukeldudes jrve phja, leidis ta sealt mutta vajunud puuehitise jnused. Suurte raskustega olevat tal nnestunud tungida laepalkide vahelt ka hoone sisemusse, kus ta leidnud alt kva pranda, sellel rohkesti savinude kilde ja stt. Avastatu kohta tegi Hugo Treffner ettekande petatud Eesti Seltsile, kuid hoone pritolu kohta ta arvamust ei avaldanud. See-eest pakkus ta vlja he vimaliku phjuse, miks hoone oli vee alla sattunud: krgemal paiknev jrv oli suure vihmaga le kallaste tusnud ning madalamale uue jrve tekitanud.

1880. aastal kis Valgjrve puujnustega tutvumas tolleaegne likooli mineraloogiaprofessor ja arheoloog Constantin Grewingk [3], kes vitis, et ngi jrve phjas vikese misa hooneid.

Esimene eesti rahvusest asjaarmastaja-arheoloog Jaan Jung seevastu kinnitas 1898. aastal, et Valgjrve phjas paiknevad palgid prinevad vee kohale ehitatud parvest, mille peal kauges minevikus olid elanud inimesed [5].

Elav huvi Koorkla Valgjrve vastu tekkis mdunud sajandi kahekmnendail aastail [9]. Ei arutletud mitte ksnes jrve phja uppunud misa le, vaid maaliti mttepilte isegi tervest linnast, mille phjuseks peeti kas maavrinat vi maakoore pealmistes kihtides asuvate nsuste sisselangemist. Seevastu Matthias Johann Eisen, kes kis Valgjrvel 1921. aastal, arvas, et tegu vis olla lihtsalt jrve phja vajunud palgiparvega, mitte aga misa vi mne muu hoone jnustega.


Esemekillud ja puiduproovid aitasid vanust mrata. Uuesti avanes mul vimalus osaleda Valgjrvega seotud teadusuuringutes 1965. aastal, kui mul paluti radiossinikumeetodil dateerida teaduste akadeemia arheoloogide toodud puiduproovi. 1958. aastal oli ajaloo instituut Jri Seliranna juhatusel korraldanud ulatusliku uurimist Valgjrve kohta. Eesti arheoloogidel oli see esimene veealune ekspeditsioon, millest vtsid osa ka tolleaegsed Pirita vetelpstejaama tuukrid.

Tde kigus selgus, et palgijnused paiknevad umbes 700 ruutmeetri suurusel alal. Palkide vahel oli jmedamaid poste, aga ka peenemaid vaiasid. Kuna palkidel ja postidel vis nha plemisjlgi, oletati, et ehitis oli hvinud tules.

Et hinnata tolle rajatise vanust, oli arheoloogidele abiks phjamudast palgijnuste vahelt leitud keraamika savinude killud. Varem oli selliseid nusid leitud esimese aastatuhande teise poolde kuuluvatest Luna-Eesti linnustest: Rugest, Kuigatsist, Unipihast ja Peedult. See lubas eeldada, et ka Valgjrve ehitise jnused prinevad sellestsamast ajajrgust. htlasi kinnitas seda dateeringut asjaolu, et Valgjrve edelatipu juurest kuivanud allikast oli leitud mned samasse aega kuuluvad odaotsad [12].

Leidude vhesus ei lubanud esialgses mrangus siiski lpuni kindel olla. Usaldava kinnituse andis sellele radiossinikumeetod. Toona laboratooriumisse toodud selgelt ttlemisjlgedega palgitki olid arheoloogid saanud jrve veealuselt seljandikult he-kahe meetri sgavuselt. Metsateadlased tegid kindlaks, et tegu oli mnnipuust palgiga. Valmistades proovi ette dateerimiseks, krvaldati sellelt mehaaniliselt pindmine kiht, mis vis olla mnevrra saastunud hilisemast ajast prinevate ssinikuhenditega. Sealjuures oligi pinnakiht mrgatavalt tumedam ja kivistunud (mehaaniliselt kvem puidu ldmassist). ldse oli puit vee all llatavalt hsti silinud.

Radiossinikumeetod andis proovi vanuseks 1370 60 aastat, mis kinnitas arheoloogide esialgset hinnangut asula vanuse kohta [7]. Ka hilisemad Tartus ja mujal laboratooriumides tehtud mrangud langesid sellega kokku.


Valgjrve asula kolm asustusjrku. Radiossinikumeetodil saadud tulemused kinnitasid, et muistne ehitis Koorkla Valgjrves kuulus testi Luna-Eesti linnustega samasse perioodi. See oli omaprane kindlustatud asula keset jrve, kus leiti varju vaenlase kallaletungi eest. Kuigi talv on meil kllaltki pikk, pakkus jrv siiski ligikaudu kolmveerand aastat thusat kaitset. Tenoliselt ei olnud ehitis ajutine pelgupaik, vaid kuulus hele Muinas-Eesti kogukonna rikkale likule, kes selles oma perega aasta ringi elas.

Jrgmised uuringud Valgjrvel tehti Jri Seliranna eestvttel alles 1984. aastal, mil ekspeditsioonil osalesid ka allveearheoloogiaklubi Viikar sukeldujad [13]. Tde kigus leiti muistse veealuse ehitise lnenurgast savinukildusid, mida sai seostada Vru Tamula jrve rse Roosisaare noorema kiviaja asula hilise kammkeraamikaga. Viimane on dateeritud meie ajaarvamise-eelsesse III aastatuhande teise poolde. Hilisem, meie (Tartu) laboratooriumis radiossinikumeetodil tehtud dateering 4575 40 aastat kinnitas seda. Jri Seliranna oletuse jrgi oli veetase tollal Valgjrves tunduvalt madalam ning kiviaja asukatele pakkus sobivat peatuspaika jrve ulatunud poolsaar, mis arvatavasti hiljem vee alla ji.

1988. aastal rahvusvahelise ekspeditsiooni kigus leiti kirde poolt varem uuritud alalt hulk seni teadmata vaiu. Puiduproovide dendrokronoloogiline vanus ja kahes laboratooriumis tehtud radiossinikudateeringud (2242 60, 2201 30 ja 2210 50 aastat) kinnitasid oletust, et asula oli kasutusel seni arvatust kauem, seega veel ka rauaajal.

Nnda vib seniste tde kokkuvtteks elda, et Valgjrve asulal on olnud kolm asustusjrku: hiline kammkeraamikaga kiviaeg, eelrooma rauaaeg ja esimese aastatuhande lpusajand [10].

Mistagi pole Valgjrve muistse asulaga seotud ksimused veel lahendatud ja uurimistd lpetatud. Kuigi selle jrve ehitusjnused on olnud thelepanu all juba sajandeid, on palju asjaolusid veel selgitamata. Niteks pole kuni tnini teada, kas muistne asula Valgjrvel paiknes saarel vi oli see vee peale rajatud vaiehitis. Samuti ei teata, miks katkes asustus kigil kolmel ajajrgul, sealjuures pikemaks ajaks. Kas vis tollal juhtuda nnetus, niteks tulekahju? Sellele viitavad ka plemisjljed jrvephjas lebavatel palgijnustel. Vi oli hvingu phjuseks vaenulik kallaletung? Videtavasti juhtus nnda Valgjrve viimase asustusperioodiga peaaegu samaaegse Araii asulaga [1]. (Meie laboratooriumi Araii asula dateering oli 1060 60 aastat). sna tenoline, et nii Valgjrve kui ka Araii asustuse katkemisel mngisid olulist, aga vib olla isegi otsustavat rolli kliimamuutused, mis phjustasid veetasemete tusu jrvedes [11].

Veealuse asukoha tttu on Valgjrve unikaalset ning salaprast ehitist kahtlemata vga keeruline uurida. Kunagine Valgjrve-uuringute korfee Jri Selirand unistas isegi vimalusest alandada jrve veepinda mne meetri vrra, nagu seda tehti Ltis Araii jrves. Kahtlen aga, kas see on mistlik meie kauni looduskaitse all oleva Valgjrve puhul.



1. Apals, Janis 1968. Saar Araii jrves. Horisont 6: 56 62.

2. Eisen, Matthias Johannes 1882. Esivanemate varandus. Kohalikud Eesti muinasjutud. Tartu.

3. Grewingk, Constantin 1880. Zur Pfahlbautenfrage Liv-, Est- und Kurlands. Sb. GEG: 4765.

4. Hupel, August Wilhelm 1782. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Riga: 331332.

5. Jung, Jaan 1898. Muinasaja teadus eestlaste maalt. II. Jurjev: 152163.

6. Kbar, Harri 1997. Valgamaa looduse prl Koorkla. Valgamaalane, nr. 87.

7. Liiva, Arvi; Selirand, Jri 1967. Eesti Loodus 18 (4): 238240.

8. Lugas, Vello; Selirand, Jri 1989. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tallinn: 341343.

9. Kas linn jrves? 1920. Pevaleht, nr. 258, 244.

10. Roio, Maili 2003. Koorkla Valgjrves asuvate ehitusjnuste retseptsioon. Muinasaja Teadus 13. Arheoloogiga Lnemeremaades. Uurimusi Jri Seliranna auks. Tallinn-Tartu: 251263.

11. Saarse, Leili 1987. An outline of water-level changes in small Estonian lakes. Raukas, Anto, Saarse, Leili. (eds.), Palaeohydrology of the temperate zone II. Lakes. Tallinn: 137146.

12. Selirand, Jri 1965. Koorkla Valgjrv. Tallinn.

13. Selirand, Jri 1986. Neue Funde aus dem See Valgjrv. TAT, 35, 4: 252253.

14. Valgjrv. Eesti jrved. 1968. Tallinn: 396398.



Arvi Liiva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet