2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2008/4
Intensiivpllumajandus vajab, kuid hvitab tolmeldajaid

Marika Mnd on sndinud 1954. aastal Prnus. Lpetas Lydia Koidula nimelise Prnu 2. keskkooli 1973 ning Tartu likooli 1978 zooloog-koloogina. Kaitses 1994 magistrit (Lutserni tolmeldamise efektiivsus ja selle suurendamise koloogilisi vimalusi Eesti tingimustes) ning 2000 filosoofiadoktori vitekirja (Kimalased Eesti pllumajandusmaastikus). Ttanud 19781992 zooloogia ja botaanika instituudis, 19922004 taimekaitse instituudis ning alates 2005. aastast EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudis, praegu dotsent. Uurinud philiselt tolmeldamiskoloogiat. Tnavu sai EV teaduspreemia (kollektiivi juht) pllumajandusteaduste alal (Tolmeldajad ja kultuurtaimede tolmeldamist mjutavad tegurid).

Reet Karise on sndinud 1977. aastal Tallinnas. Lpetas Tartu 16. keskkooli 1995 ja Tartu likooli 2000. aastal zooloogina. Kaitses magistrit EMs 2003 (Kimalaste selektiivne ievrvi valik hbriidlutsernil) ning filosoofiadoktori kraadi 2007 (Mesilaselaadsete korjekitumine ja fsioloogia: insektitsiidide mju). Praegu ttab EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudis teadurina. Sel aastal sai EV teaduspreemia pllumajandusteaduste alal.

Ants-Johannes Martin on sndinud 1946. aastal Ida-Virumaal. Lpetas 1965 Kohtla-Jrve 5. keskkooli ning 1971. aastal Tartu likooli bioloogi-zooloogina. Ttanud 19751992 zooloogia ja botaanika instituudis, 19922005 taimekaitse instituudis vanemteaduri ja putukate kofsioloogia labori juhatajana ning alates 2005. aastast EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudis vanemteadurina. Kaitses filosoofiadoktori vitekirja 2000. aastal EMs (Kaadmiumi mju metsakuklaste sotsiaalsele homostaasile ning sipelgate kasutamine keskkonna bioindikatsioonis). Uurinud peamiselt sipelgate koloogiat, fsioloogiat ning putuktolmlemise koloogiat. Tnavusel aastal sai EV teaduspreemia pllumajandusteaduste alal.



Teaduspreemia anti pllukultuuride tolmeldajaid ksitleva teadustde tskli Tolmeldajad ja kultuurtaimede tolmeldamist mjutavad tegurid eest. Tolmeldajate thtsus on teada sajandeid. Milles seisneb uudsus?


Saagi sltumine tolmeldajatest polnudki praktikutele-pllumeestele nii hsti teada. Prast Teist maailmasda intensiivistus pllumajandustootmine eelkige Lne-Euroopas ja Phja-Ameerikas. Veti kasutusele mineraalvetisi ja suuremad masinad, pllupindala suurenes; suurtel aladel hakati kasvatama philiselt teravilja ja kartulit ning tolmeldamisega seotud probleeme esialgu ei mrgatud.

1990. aastate paiku sdateraviljade osathtsus pllukultuuride hulgas vhenes, sest inimeste toitumisharjumused muutusid tervislikumaks. Hakati laialdasemalt kasvatama tolmeldamist vajavaid kultuure, eesktt puu- ja kaunvilju ning likultuure.

Probleemi mrgati Inglismaal, kui 1990ndate alguses selgus, et tolmeldajate arvukus on kahanenud. Enne 1960. aastaid kasvatati seal palju liblikielisi kultuure, mille saagikus oli krge. Nd aga selgus, et saagid on drastiliselt vhenenud. Varem pldudel tegutsenud viieteistkmnest kimalaseliigist on praegu jrele jnud vaid kuus-seitse liiki ja nendegi isendeid on mrksa vhem. Vahepeal oli kadunud terve hulk pikasuiselisi kimalasi, kes olid liblikieliste philised tolmeldajad. Lhikesesuiselised mee- ehk kodumesilased ei saa pika putkega iest nektarit ktte, seetttu nrivad nad ieputke phja augu ja varastavad nektarit, kuid taim jb tolmeldamata. Pikkade suistega putukas ulatub korjel ies sgavale, saab nektari ktte ja tolmeldab ie.

Tolmeldamiskriis on ilmnenud kikjal, kus pldu haritakse intensiivselt ja pllumajandusmaastik on muutunud homogeenseks. Tolmeldajate toidutaimi on vhemaks jnud ja agrokemikaalide laialdast kasutamist peetakse paljude kimalaseliikide arvukuse vhenemise phjuseks. Insektitsiidid tapavad kahjurputukate krval ka tolmeldajaid ja teisi kasulikke putukaid, sealhulgas pllukahjurite looduslikke vaenlasi. Muutunud pllumajandusmaastikus on suurenenud vajadus tolmeldamise jrele. Probleem ongi selles, et alles jnud tolmeldajate populatsioon ei suuda seda enam tagada.

Liblikieliste seemnesaak sltub tielikult putukatest. Paljude unasortide jaoks on tolmeldajate roll samuti lioluline. Peaaegu 8592% kikidest istaimedest on putuktolmlejad. Kolmkmmend protsenti kogu maailma inimtoidust tuleb tnu tolmeldamisele ning meemesilane suudab vhe tolmeldada vrreldes looduslike kimalastega. Oluline on see looduskaitses, kui me ei tunne taimi tolmeldavaid putukaid. Tolmeldamiskriis ei puuduta mitte ksnes pllumajanduskultuuride, vaid ka kaitsealuste liikide tolmeldamist.


Kuidas mjutab maastiku struktuur tolmeldajate arvukust?


Me uuringud on nidanud, et isegi sna liigirikkas ja mitmekesises pllumajandusmaastikus nagu Eestis, on tolmeldajate liikide arv pldudel tunduvalt viksem kui krval paiknevatel poollooduslikel ja looduslikel aladel. Koos geograafidega tehtud td nitasid, et kui pllumajandusmaastikust on le 65% les haritud, vheneb kimalaste arvukus oluliselt.

Tegime kindlaks kimalaste liigirikkuse ja arvukuse ning analsisime pllumajandusmaastiku struktuuri. Ilmselgelt osutusid metsaservad ja muud koosluste piirialad vga thtsaks oma rohkete itsvate taimedega. Ootamatult selgus aga, et kimalastele on rmiselt olulised ka mrgalad, just pajude tttu. Kus on piisavalt pajusid, on kimalaste liigirohkus ja arvukus suurem. Kuigi metsamehed peavad paju metsa umbrohuks, on thtis hoida metsaservades pajusid nii meemesilaste kui kimalaste jaoks. Talveunest rganud kimalasemadele ja talvest kurnatud meemesilastele on kevadise puhastuslennu ajal vaja ietolmu ja nektarit, mida sel aastaajal pakub rikkalikult paju. Pajust ja enelatest toodeti esialgu aspiriini ning kindlasti on kevadine paju ietolm tolmeldajatele ka raviva toimega. Pesade rajamiseks on kimalastele vga thtsad lesharimata maad, nagu kraavi- ja plluservad, niidud ja metsahilud.


Kui oluline on putukamrgi kogus, millega tolmeldajad kokku puutuvad?


Viimasel ajal on teaduses uus teema pestitsiidide vikesed doosid. Taimekaitsepreparaatide kasutusjuhiste jrgi ei tohiks mesilased pllupestitsiididega otseselt kokku puutuda. Kui see siiski juhtub, saavad nad hukka. Ohtlikuks on osutunud aga just need doosid, millega kokkupuutel nad kohe surma ei saa, vaid kannavad mrgi pesadesse. itsemise ajal ei tohi taimi pritsida, rmisel juhul vaid siis, kui meemesilased ei ole korjel.

Mesilased ei puutu pestitsiidijkidega kokku ksnes pritsimise teel. Minimaalsed kogused putukamrke vivad lenduda ka naaberaladelt, isegi puhtimismrkide korral kanduda taimede juhtkudede abil niteks seemnetest ietolmu ja nektarisse. Nendel juhtudel juab mesilaseni livike kogus pestitsiidijke.

Tagajrg on vastsete ja seega ka valmikute vrarengud, tjaotus peres vib hiruda. sna salalik on vikeste pestitsiididooside mju korjekitumisele: otseseid mrgistustunnuseid pole, kuid mesilased ei suuda niteks orienteeruda, ei leia koduteed, ei oska oma tantsuga meetaimede suunda ja kaugust korrektselt edasi anda vi halveneb nende ppimisvime. Hulgisuremist ei pruugi me alati mrgatagi. Sotsiaalsetele putukatele on omane, et haiged isendid ei tule tarru surema, ka valvurid ei pruugi neid vra lhna tttu sisse lubada.

Meie trhma katsed on nidanud, et kui kimalasevastsete toidus leidus vike kogus pestitsiidi, siis hiljem vhenes nende kimalaste korjelendude kaugus. Eelistati lhemal asuvaid taimi hoolimata sellest, et katses olnud karukimalased tavaliselt pesa vahetus lheduses ei korja. Korjeterritooriumi vhenemine vib ajendada peres toidupuuduse ja sigimisvimeliste jrglaste arv lpuks vheneda. Kik need on imepisikesed muutused, mis kokkuvttes avaldavad tugevat mju. Pllumeheni juab see vhenevate saakidena; nnda suureneb vajadus tolmeldajaid raha eest pllule juurde tuua.


Kui kaua pestitsiidijgid itel psivad?


Oleneb preparaadist. Liiga lhikese toimeajaga pestitsiidi pole ju mtet ma, sest kahjurite hvitamiseks on vaja piisavalt aega. Niteks meil lubatakse rapsi itele pritsida preparaati Fastac, mille mesilasi peletav toime peaks kestma kuni 48 tundi. Nii meie kui teiste uurijate tulemused nitavad, et alati ei pruugi see nii olla. Preparaadi peletav toime vib jda alla pere vajadusele nd ja kohe toitu saada. Raps on mesilastele vga atraktiivne taim, kes itseb sageli ajal, kui teisi toidutaimi on vhe.

Mesilasi ohustavad peale putukamrkide ka seenehaiguste ja umbrohu trje vahendid. Vga populaarne glfosaate sisaldav herbitsiid Roundup, mida kasutatakse sageli valel ajal, taimede itsemisperioodil, uute pllumaade rajamisel, nrvutab taime alles paari peva prast ning senikaua kivad mesilased pritsitud itel korjel.


Mil moel erinevad looduslikud tolmeldajad kitumiselt meemesilasest?


Kui meemesilased kivad korjel peval, siis kimalased alustavad olenevalt ilmast kella 58 ajal ning htul jvad nad hulga kauemaks vlja, vahel isegi bivad itel. Keskpeval nad korjel nii palju ei ki. Erandkorras lubatakse insektitsiide itele pritsida tingimusel, et seda ei tehta meemesilase korjeajal. Vib pritsida htust hommikuni ning seega ohustatakse kimalasi otseselt.

Vhe sellest, ka eluviisi erinevused seavad nad suuremasse ohtu vrreldes meemesilastega. Kige olulisem erinevus: meemesilase ema kib tarust vljas ksnes paarituslennu ja slemlemise ajal, kuid kimalasema teeb poole korjeajast ksi td. Meemesilastel ei jua saastunud toit seetttu peaaegu ldse emani: nektar ttatakse mber tlistes ning mrk akumuleerub eelkige toidu varujates, ent kimalastel kui sotsiaalselt primitiivsematel putukatel sb ema otse tarru toodud nektarit, mida ei ole meeks tdeldud.


Kas teil on teavet, kuidas mjutab mesilaste pidamist pldude mrgitamine Eestis tervikuna? Niteks Tartumaal Amme je lhedal pole mesinike snul vimalik mesilasi pidada: need surevad rapsikahjustajate mrgitamise tttu.


Eestis ametlikult seda infot keegi ei kogu, ka mitte mesinike hendused. Aeg-ajalt on meile helistatud ja teatatud, et mesilasi saab hukka ja ksitakse, mida teha. Mesilaste hulgisuremine on sja hirmutavalt laienema hakanud: Ameerika hendriikides, kus mesilased on hulgi surema hakanud, loodi alles mdunud aastal trhm, kes kogub selliseid andmeid le maailma.

Meil ei tehta ka toiduohutuse seisukohast olulisi meeanalse. Paljusid vajalikke analse ei saaks siin ka tehniliselt teha, kll aga saaks proove saata analsimiseks vlislaboritesse.


Miks Eesti pllumees niipalju mrgitab?


Kahjuritrjeks. Kmmekond aastat tagasi tarvitati Eestis agrokemikaale vga vhe: majanduslikel phjustel. Kuid vahepealse majanduskasvu tttu suudavad pllumehed neid rohkem osta. Kahjuks on aga kahjurputukatel hakanud tekkima mrgiresistentsus, mis sunnib tootjaid kasutama mitme toimeainega thusamaid insektitsiide. See omakorda suurendab pllumajanduse negatiivset mju mesilastele. Meil on mnedes piirkondades palju rapsiplde. Tarude sulgemine pldude pritsimise ajaks vhendab meesaaki, kui eri taimekasvatajad ei koordineeri pritsimistid ning ttlevad plde ksteise jrel. Mesinik on sunnitud mesilasi tarudes kinni hoidma, kuid see omakorda phjustab perede stressi.


Kui kaugelt tolmeldajad rapsile lendavad?


Kirjanduse jrgi on meemesilane vimeline toidu jrele lendama kuni 12 kilomeetri kaugusele. Efektiivne korjeraadius on 1,52 kilomeetrit. Talirapsi pllule vivad mesilased lennata ka le itsvate unaaedade, unustades kik muu. Meemesilase jaoks on rapsi ietolmus vastse arenguks kolme kige vajalikumat valku keskmiselt rohkem vrreldes teiste taimedega.

ldlevinud arusaama jrgi ei korja kimalased rapsi itelt toitu, aga meie uuringud nitavad vastupidist. Rapsil kib enamik kimalaseliikidest, ainult teistel kellaaegadel kui meemesilane. Meie katse kimalastega nitas, et ka 1,2 km kauguselt kidi rapsipllul korjel, eelistades seda ka niteks lhemal asuvale liblikieliste taimede pllule.


Kas on tehtud katseid, kui palju on rapsi seemnesaak tnu tolmeldajatele suurem?


Rapsi puhul on see umbes 25 protsenti. Raps on vimeline ka ise tolmlema. Rapsiies on lhikesed ja pikad tolmukad. Pikemad asuvad kll emakasuudmest krgemal, aga itsemise alguses on tolmukapead vljapoole prdunud, nii et kui tolmu pudisebki, lheb see emakast mda. Vaid tuulega viks see emakasuudmele juda. Lhikeste tolmukate tolm on aga vrtuslikum. Kui putukad pole toonud lhikeste tolmukate tolmu emakasuudmele ie varasemas staadiumis, siis vahetult enne nrtsimist keerduvad pikkade tolmukate pead sissepoole nii, et vabanev ietolm langeb emakasuudmele.

Isetolmlemise korral valmivad kdrad eri aegadel ning koristamisel lhevad kaotsi varem ja hiljem valmivad seemned. Putuktolmlemise korral valmivad seemned htlasemalt ning lhikestest tolmukatest prit tolmuga viljastatud seemned sisaldavad rohkem li.


Kas rapsi saab kasvatada kahjuritrjeta?


Talirapsi saab kasvatada kahjuritrjet tegemata, aga suvirapsi mitte. Philine rapsikahjur on meie tingimustes hiilamardikas. Ta vib hvitada kuni 80% saagist. Suvirapsile tuleb ta munema juba siis, kui tekivad esimesed iepungad. See on ka ige aeg hiilamardikate trjeks. Pritsida saab vaid siis, kui vihma ei saja ja tuule tugevus ei leta 4 m/s. Kui pole sobivaid ilmastikuolusid, vib pritsimine jda itsemise ajale. Suvirapsi on vimalik ilma kahjuritrjeta kasvatada vaid piirkondades, kus seda varem kasvatatud pole.


Kuidas saaks maaharija mrke vhem kasutada?


ks taimekahjustajate ennetava trje thtsamaid meetodeid on elurikkuse silitamine ja taastamine nii pllul kui ka kogu pllumajandusmaastikus. Kahjuritrjes on oluline viljavaheldus, mis katkestab eri taimekahjustajate arengutsklid, vhendades seelbi nende arvukust.

Peale selle on teisi meetodeid, niteks on viimasel ajal intensiivsel arendamisel uus pnistaimede nn. tmba-lkka- (push-pull) meetod, kus kasutatakse teadmisi putukate toidutaime eelistustest. Phikultuuri lhedusse klvatakse kahjuritele atraktiivne toidutaim, sellele kogunenud kahjurid hvitatakse; vhem atraktiivne phikultuur saab nii vhem kahjustada, mis omakorda vimaldab mrgitamist vhendada. Eesti maalikooli taimekaitse osakonna teadlased ttavad vlja nn. tmba-lkka-ssteemi suvirapsi kahjurite trjeks.


Kui palju kib pllul meemesilasi ja kui palju looduslikke mesilaseliike?


Oleneb paljudest teguritest, niteks pllu asukohast kas pld asub looduskoosluste lheduses vi teiste pldude vahel , kasvatatavast kultuurist ja vlja suurusest. Oluline on ka see, kui kaugel paiknevad mesilad. Meie katsed on nidanud, et mesilastarude lheduses on vhe looduslikke tolmeldajaid. Phjuseks on ilmselt asjaolu, et vikeseperelised kimalased ja teised mesilalaadsed trjutakse arvuka meemesilase krval alati konkurentsi tttu korjealalt vlja. Peab arvestama, et meemesilane ei suuda mitut kultuuri, niteks lutserni, plduba ja punast ristikut, thusalt tolmeldada ja seetttu tuleks vltida tarude toomist vastavatele pldudele.


Mida pllumees saaks teha, et looduslikke tolmeldajaid oleks rohkem?


Thtis on hoida pesitsuskohti ja prandkooslusi: need on ideaalsed reservaadid kikidele looduslikele tolmeldajatele. Samuti tuleb aeg-ajalt niita metsasihte ja metsaservi: need on tolmeldajatele olulised pesitsus-ja toitumisalad ning rohelised koridorid.

Silitada tuleb mrgalasid, metsaservi ja kraavipervi. Need on olulised paju kasvukohad, see on aga kikidele tolmeldajatele vga thtis kevadine toit. Samas peab olema itsevad toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vltel. Seetttu on entomofiilsed kultuurtaimed nagu liblikielised, likultuurid jt. olulised ka tolmeldajatele.

Praegu uurime koosts pllumajandusuuringute keskusega, kuidas mjutavad keskkonnahoidliku tootmise toetused kimalaste liigirikkust ja arvukust. Esialgsed tulemused on pris huvitavad: kui maastik on mosaiikne ja mitmekesine ning kompensatsioonialadega, kus tolmeldajad saavad elada ja koguda toitu sel ajal, kui seda pllult ei saa, siis pole probleemi, kas majandatakse intensiivselt, keskkonnasstlikult vi mahedalt. Kui on tegemist suurte intensiivselt majandatavate pldudega nagu Tartu- ja Jgevamaal, on kimalaste arvukus selgelt viksem.

Kik mesilased eelistavad korjealana rikkalikult itsevaid alasid. Mahetalunik peab kasvatama liblikielisi kultuure, tagama viljavahelduse ja keelatud on pestitsiidide kasutamine. Mahetalumaa on seega teatud pelguala ka pllumajandusmaastikus. Aga vga heterogeenses maastikus see nii selgelt ei ilmne: seal on pllud viksemad ja krvalt tulevad intensiivtootmisega aladele ka putukad.


Kas suurpllunduses on vimalik midagi muuta?


Maailmas ttatakse vlja mitmesuguseid meetmeid. Inglismaa taastab uuesti oma hekke. Saksamaal eelistatakse klvata istaimesegusid pldudele vaheribadena; pllumehel on vrdlemisi lihtne: riba on he klvikurea laiune, kasutatakse heaastasi rohkesti itsevaid taimi ning see ei takista pllulaama hooldust. Peale tolmeldamise on neil ribadel ka teine lesanne: toetada parasitoide, kes piiravad enamiku pllukahjurite arvukust ning kes tarbivad toiduks valmikuna nektarit ja ietolmu.

Tdeldes plde mrkidega, tuleb jlgida, et need ei lenduks pllu piiridest vlja ega saastaks krvalalasid.


Plluservad on sageli tis kasvanud suurekasvulisi taimi, kes pole head meetaimed.


Aga ohakat on ka palju ja see on vga hea meetaim. Plluservi tuleks niita nagu puisniitu, kord aastas vi le aasta. Kraaviperved on paremad kui plluvaheribad, neid ei harita les, vaid niidetakse ja raiutakse vsa, nii et kujuneb vlja niidukamar. Kmmekonna aasta jooksul hakkavad kasvama niidutaimed. Niisugune kooslus on tolmeldajatele sobilik pesitsuspaik ja toitumisala.


Milline tundub Eesti ldiselt vrreldes naabermaadega? Oleme ikka arvanud, et loodust on meil palju.


Praegune olukord on rahuldav. Vikese maa eelisena saaksime hoida paljut. Meil on kllaltki palju teadlikke ja vastuvtlikke inimesi, kimalaste kaitsesse on suhtutud mistvalt. Meil on looduslikult pris heterogeenne maastik, mis suurendab kimalaste arvukust. Samas ei tohi me unustada ohtu, mis tuleneb pllumajanduse intensiivistumisest. Pllumees on rikkamaks saanud ja seetttu kasutatakse pestitsiide rohkem. Suur oht on mtlematult jrgida pestitsiiditootja kehtestatud trje eeskirju, selgitamata, kas kahjureid leidub pllul sedavrd palju, et trje on hdavajalik.


Mis piirangud on mahe- ja keskkonnahoidlikul tootmisel?


Mahepllumajanduses on selged nuded: ei tohi kasutada mineraalvetisi ega snteetilisi pestitsiide ja peab olema tagatud viljavaheldus. Keskkonnasstliku tootmise puhul on olnud vga vhe piiranguid, kuna euroliit, kes selle tarbeks toetust jagab, lubab arvestada maa iserasusi. Meil oli siiani kaks nudmist: kohustus pidada pllupevikut ja piirata lmmastikvetiste kasutust. Nd on lisandunud glfosaatide kasutamise keeld vahetult enne saagikoristust. Sageli soovitavad tootjafirmad enne seemnete koristamist pritsida teravilju ja rapsi glfosaate sisaldavate umbrohutrjevahenditega. See tagab viljade htlase valmimise ja vhendab saagi koristuskadusid. Kahjuks juavad sel moel glfosaadijgid meie toitu.


Kas mineraalvetiste tarvitus mjutab ka tolmeldajaid?


Jah, kuna mesilasi mjutab helt poolt nektari koostis ja teiselt poolt ite rohkus. Tasakaalustamata vetamine muudab sageli istaimed tolmeldajatele vhem atraktiivseks. Nad valivad, tenoliselt on phjus nektari koostises ja ierohkuses.


Kuidas talumees saaks luua kimalastele ja teistele looduslikele mesilastele pesitsusolusid?


Enamik kimalasi elab pinnases, kulus ja samblas, osa elab maapinnast krgemal kiviaedades, majavoodri vahel, pningutel, puunsustes, lindude pesakastides jm. Elukoha jrgi ehitatakse ja paigutatakse pesitsemiseks kimalasepesad. Mullas, kulus ja samblas elavatele kimalastele kaevatakse pesilad mtaste sisse, asetatakse kulu vi samblapolstri alla ning lennuava juhitakse plastvooliku vi puutoru abil maapinnale nii, et toru kaudu ei voolaks sadevesi pessa.

Maapinnast krgemal elavatele kimalastele on meldud samasugused tarud, kuid need torgatakse 5070 cm krguse jala abil sooja ja tuulevaiksesse kohta pinnasesse. Karukimalase peresid mb Eestis AS Schetelig EV. Euroopas on tegelikult hulk teisigi kimalasetarusid mvaid firmasid, meile tulevad nad Hollandist firmast Koppert.

Seltsingulised erakmesilased elavad nii pinnasekikudes kui ka jmedamates taimevartes (vaarikas, pilliroog) ja puidukikudes. Eri elupaikades saab nende pesitsusvimalusi avardada kas rookimpudest ehitatud pesilatega vi paigutada rookimpe puuvradesse vi katuserstaste alla.

Pinnases elavatele mesilastele vib pllursetesse krgematele kuivadele ja soojadele jtmaaribadele ning kngastele lkata rohukamarast vabaks mneruutmeetrised mulla-, liiva- vi savipaljandid.



Teaduspreemia laureaate Marika Mndi, Reet Kariset ja Ants-Johannes Martinit ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet