|
 |
Eesti Loodus 2008/4 | SISUKORD
| Sõnumid EL 2008/4 |
|
Pakri pank jäi tuhandete tonnide jagu väiksemaks |
Ööl vastu 2. märtsi varises Pakri poolsaarel 22 meetri kõrgusest pangaservast merre hinnanguliselt 10 000 tonni kivimeid.
Ähvardavad praod vana Peetri-aegse majaka juures sundisid Harju maavalitsuse ametnikke aru pidama: kuidas tagada rohkete päris panga servale tükkivate uudishimutsejate ohutus (vt. |
Polaarpäev vaatas miljon aastat tagasi |
Mullu märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007–2008 raames peeti 12. märtsil rahvusvahelist polaarpäeva, mis keskendus viimase miljoni aasta jooksul toimunud kliimamuutustele: päeva teema oli „Muutuv maailm: minevik, olevik ja tulevik”.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektori Jaan Saare sõnul pöörasid teadlased polaarpäeva aruteludel esmatähelepanu muutustele geoloogilises ajas, “täpsemalt viimase miljoni aasta jooksul toimunud jääaegadele ning jääaegadevahelistele perioodidele”. |
Orase veesäästuauhinna võitis limnoloogiakeskus |
27. märtsil ülemaailmse veepäeva raames peetud konverentsil anti üle üheksas Orase veesäästuauhind, mille pälvis Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus.
“Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus on alates 1960. |
Loodi Põhja-Liivi piiriülene Ramsari-ala |
Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas märtsi alguses, et Eesti on kuulutanud Sookuninga looduskaitseala ametlikult riigi kaheteistkümnendaks Ramsari-alaks ning et Eesti ja Läti keskkonnaministeeriumi otsusega on loodud piiriülene Ramsari-ala, kuhu Sookuninga looduskaitseala kõrval kuuluvad ka Nigula ja Põhja-Läti soode Ramsari-ala.
Sookuninga looduskaitseala võtab enda alla 5869 hektarit; varem oli ta juba arvatud Natura 2000 hoiualade ja BirdLife’i linnualade hulka. Uue piiriülese Ramsari-ala (ingl. |
Tiirutaja toob linnu-uudiseid |
Paljud linnusõbrad leidsid märtsi viimasel nädalal postkastist rõõmsalt mitmevärvilise üllatuse: linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja esimese numbri.
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tahab teabelehte välja anda neli korda aastas. Esimesse, A4-formaadis neljaleheküljelisse väljaandesse on toimetaja Riho Kinks mahutanud EOÜ direktori Andres Kalamehe saatesõnad, lood aasta linnust tedrest, linnuatlasest ja rahvusvahelisest linnuvaatlusüritusest “Kevad ärkab” (“Spring Alive”). |
Prestiiþseima veeauhinna saab “virtuaalvee” kontseptsiooni autor |
Stockholmi rahvusvahelise veeinstituudi (SIWI) teatel saab tänavu Stockholmi veeauhinna Londoni King’s College’i professor, 71-aastane John Anthony Allan.
Professor Allani suurimaks teeneks peetakse 1993. aastal esitatud nn. |
Puurilinnukaubandust tuleb piirata |
Ameerika Ühendriikides Connecticutis tegutsev loomakaitseorganisatsioon Friends of Animals (FoA) esitas koos Denveri ülikooli keskkonnalaboriga pädevatele riigiasutustele petitsiooni kaitsta sise- ja välismaal troopilisi linde, kes on eriti nõutud lemmikloomahuviliste seas.
Loendis on põhiliselt hulk suuri Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavaid papagoiliike, näiteks soldat- ja smaragdaara, hüatsint-siniaara, boliivia ararauna, koldnokk-amatsoonpapagoi ja teised, samuti Kagu-Aasias leiduvad filipiini, maluku ja väävelkakaduu. Loomakaitsjad märgivad, et mitut liiki ohustab looduses niigi elupaikade kadumine uute põllumajandusmaade kasutuselevõtu ja energeetikaarenduste tõttu. |
Islandi dilemma |
| Huvitava analüüsiva artikli Islandi looduskaitseprobleemidest Power Struggle leiab huviline märtsikuu National Geographic’ust (vt. http://ngm.nationalgeographic.com/print/2008/03/iceland/del-giudice-text). |
|
| Eesti mõisad EL 2008/4 |
|
Õisu mõis ja park |
| Viljandimaa üks suurejoonelisem ning kunagiste omanike kaudu tuntum on Õisu (sks. Euseküll) mõisakompleks. |
|
| Intervjuu EL 2008/4 |
|
Intensiivpõllumajandus vajab, kuid hävitab tolmeldajaid |
| Marika Mänd on sündinud 1954. aastal Pärnus. |
|
| Poster EL 2008/4 |
|
Emotsioon punasest ja mustast |
| Loodus on alati tähendanud minu jaoks palju. Käies mööda tuttavaid radu, olen avastanud, et ükski retk ei sarnane teisega. |
|
| EL küsib EL 2008/4 |
|
Miks on vaja Eesti ühe päevaga puhtaks teha? |
| Eestis on olnud palju toredaid algatusi, mille eesmärk on teha korda maanteeääred; enamik omavalitsusi korraldab vähemalt kord aastas oma valla piires suurkoristuse. Miks ei võiks samamoodi jätkata? |
Miks Pakri pank variseb? |
| Pakri panganeemik on Eesti mandriosa pankranniku ainus lõik, kus kaldajärsak laskub otse vette. Veepiiril uuristab tormilainetus kaldajärsakusse murrutuskulpaid ja -koopaid, mis kiirendavad kulutusprotsesside kulgu. |
|
| summary EL 2008/4 |
|
|
Black Grouse, an Estonian aboriginal bird
Ene Viht’s feature story about the Black Grouse – the Bird of the Year, its life and habits and future in Estonia. The author introduces some of the closer relatives of the Black Grouse and gives an overview of the biology, reproduction behaviour and distribution of the species. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/4 |
|
Märgates märtsi |
| Kuukirja sõnumitoimetajal pole pääsu: kalendrist kuu viimase lehe välja tõmmanud, peab ta asuma kokkuvõttekriipsu vedama. Et mis sündmus kargas sel kuul üle uudisekünnise, mis peab leppima reakese või paariga lühikroonikas või mis oli selline, mida asjaosalised küll tähtsaks võivad pidada, aga mis jääb “raamatusse raiumata”. |
|
| Panin tähele EL 2008/4 |
|
Tundmatud üürilised pesakastis |
| Puhastasin 7. veebruaril suvekodu hoovis linnupesakaste. |
Nugis tihasepeki kallal |
| Loodus on sõber, kelle seltsis ei hakka kunagi igav ja kellel on varuks palju üllatusi. Elame asula keskel kauni järve kaldal kahekorruselises majas. |
Varesed lustivad |
| See juhtus Võrus 7. veebruari hommikul kella kaheksa paiku. |
|
| Eesti haruldused EL 2008/4 |
|
Pehme koeratubakas |
| Seekordne haruldus on kollaste õisikutega korvõieline, keda võib kergesti segi ajada paljude sarnaste taimedega. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvast tagasihoidliku välimusega rohttaimest on Tartus ja Tartu ümbruses saanud mitme kinnisvaraprojekti takistus, mistõttu võiks teda nimetada ka “kõvaks koeratubakaks”. |
|
| Tööjuhend EL 2008/4 |
|
Meie puravikke 4 |
HAAVAPURAVIK (punapuravik, punapea) söödav
Leccinum aurantiacum
Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. Kübar oranþikas- kuni tellispunane, viltjas, üle serva ulatuva kübaranahaga, kuni 30 cm. |
|
| Aasta lind EL 2008/4 |
|
Teder, Eesti põlisasukas |
| Eesti ornitoloogiaühing on valinud tänavuse aasta linnuks tedre. See on talle toonud omajagu tähelepanu, näiteks kutsutakse huvilisi üles loendama tedre seltsingulisi mänge (vt. |
Mõistatuslik ehitis Koorküla Valgjärves |
| Valgamaal Koorkülast kolm kilomeetrit lõuna pool asub künklikus moreenmaastikus kaunis ja salapärane Koorküla Valgjärv. Selle põhjas on peidus ehitis, mis on andnud ainet mitmele legendile ja ühtlasi tekitanud suurt huvi sukeldujate ning allveearheoloogide seas. |
UDUD EESTIS |
| Udused varahommikud rabas, auravad jõed ja järvesilmad või õhus rippuvad peened uduviirud tekitavad sageli ilusaid tundeelamusi. Siiski ei pruugi udu igas olukorras meeltmööda olla: nõnda võib see ilmanähtus palju tüli teha või lausa ohtlikke olukordi tekitada autojuhtidele ja meremeestele. |
Linnud ja kliima |
| Meie lapselapsed ei pruugi ööbikut kuulda. Küll aga lõunaööbikut. |
Puude elutalitlust saab uurida nii metsas kui ka laboris |
| Järvselja kandis seenel või marjul käies võib sattuda tavatusse paika, kus kõrgete puude vahel seisab ühtäkki tellingutest torn. Sealsamas on jooksmas juhtmed nii metsakõdusse kui ka latvade suunas ning puude küljes ilutseb hõbepaberisse mähitud kummalisi asjandusi. |
Kuidas satub puuk koduõue? |
| Tundub, et üha sagedamini kohtame puuke peale vaba looduse ka taluhoovis, linnapargis ja aedadeski. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
