2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2008/4
Puude elutalitlust saab uurida nii metsas kui ka laboris

Jrvselja kandis seenel vi marjul kies vib sattuda tavatusse paika, kus krgete puude vahel seisab htkki tellingutest torn. Sealsamas on jooksmas juhtmed nii metsakdusse kui ka latvade suunas ning puude kljes ilutseb hbepaberisse mhitud kummalisi asjandusi. Vaatepilt on htlasi ootamatu ja nutuks tegev kas lheneda ebamaisele konstruktsioonile vi hoiduda ohutusse kaugusesse? Peagi saab uudishimu vitu ja tornile lheneb seeneline, nuga kes.

Loodetavasti ei hakka ta siirast teadasaamise himust juhtmeid ega puuoksi likama, vaid taipab peagi, et tegemist on teadlaste tegevusjlgedega. Kes muu kui nemad veavad terastellinguid oma seljas metsa ning klopsivad neid suure haamriga senikaua, kuni vrade kohalt silmapiir paistma hakkab? Mttekik ei ole ekslik torni on metsa ehitanud kofsioloogid. See seltskond teeb tornide ja keeruka teadusaparatuuri abil vaatlusi ja mtmisi puude vrades ja lehestikus. Eesktt huvitab neid fotosnteesi, hingamise, veekasutuse ja mineraalse toitumisega seonduv. Silmatorkavad hbedased fooliumkatted okste mber kaitsevad tundlikke mteriistu pikesekiirguse ja muude ilmastikunhtuste otsese mju eest.

Taimede kofsioloogiale kui teadusharule on iseloomulik uurida taimi vlitingimustes, otsides vastust koloogia ksimustele (kuidas taimed on kohastunud ja kohanevad oma elukeskkonnaga?) fsioloogia meetodite abil (mdetakse elusa taime sees toimuvat). Tuleb rhutada, et kofsioloogia uurib huvipakkuvat nhtust eelkige taimes kui tervikorganismis. hes vi teises taimekoes toimuva ksikasjalik anals kuulub seevastu pigem taimefsioloogia valdkonda. Taimefsioloogid teevad oma katseid eesktt vikeste taimedega ja laboritingimustes, samas kui kofsioloogid tegelevad peaasjalikult puudega. Kuid eks see teadusharude jaotus ole pigem lahterdamise ksimus kui tde iseeneses.


Vlikatsete eelised. Et puude elutskkel on pikk ja mtmed sageli vga suured, siis on neid laboris kasvatada keerukas (erandiks on kll noored istikud ja bonsaid). See ongi ks phjus, miks puittaimi uuritakse peaaegu eranditult nende loomulikus elupaigas, niteks metsas. Samuti peegeldavad vlikatsed olukordi ja sndmusi, mis looduses tegelikult aset leiavad olgu see siis kahendalane vihmasadu, pilvitu pev, ksik ine tuuleiil vi lihtsalt kastene hommik. Nii kummaline kui see ka ei tundu, kik need ilmastikunhtused avaldavad taimede elutegevusele mrksa suuremat mju, kui esmapilgul arvata oskame.


Laborikatsete eelised. Vastuolulisel moel on vlikatse viimati mainitud vrtuslik tahk ka ks selle peamisi nrkusi. Nimelt on looduslikust keskkonnast lhtuvad signaalid vga mitmekesised ja muutlikud. Taim aga vastab htaegu kigile signaalidele vi nende koosmjule. Nii on phjuslikke seoseid milline signaal phjustas he vi teise muutuse taime talitluses vahel ratlemata keeruline leida. Just seetttu tehaksegi palju katseid laboris, kus taime kasvuolusid saab paremini kontrollida ja nnda eristada ksikute keskkonnaomaduse ehk keskkonnategurite mju talle.


Vabahulabor. Vabahulabor on vimalus hendada nii vli- kui ka laborikatsete eelised ja hoiduda kummagi puudustest. Looduses lageda taeva all on ruumi ttada suurte puude vi koguni kossteemidega ja seda kllaltki loomutruudes oludes. Mitmesugused tehnilised lahendused aga vimaldavad huvipakkuvaid keskkonnatingimusi muuta oma rangemist mda.

kofsioloogide vabahulaboreid tegutseb mitmel pool le maailma. Sageli on kogu vabahulabor ehitatud selleks, et uurida vaid heainsa vi mne peamise keskkonnateguri (hu koostis, temperatuur, mulla niiskus) mju taimedele. Viimasel ajal on vabahulaborites enim uuritud ssihappegaasiga rikastatud hu mju puude ja metsade kasvule, talitlusele ning struktuurile. Srased katsed on tuntud koondnimetuse FACE all (free air carbondioxide enrichment; vt. http://aspenface.mtu.edu/). Teatavasti on CO2 hulk atmosfris fossiilsete ktuste pletamise tagajrjel judsalt kasvanud ja taimed selles protsessis thtsad osalised, eemaldades ssihappegaasi hust fotosnteesi kigus. Teave selle kohta, kuidas taimed selle kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni suurenedes kituvad, vimaldab ennustada tuleviku metsade talitlust ja produktsiooni ning koguni kliimamuutusi.

Vabahulaborit rajades ehitatakse kigepealt juurdepsud uurimisalale ning side- ja elektrivrgud, seejrel istutatakse uuritavad puud ja muu taimestik ning viimaks rajatakse tehnilised lahendused katsete tarbeks. Niteks katselappide mber ringikujuliselt paigutatud torustik, mis puhub puude poole ssihappegaasi vi osooniga rikastatud hku. Sedamda, kuidas puud katseringides suuremaks sirguvad, saab ka torusid krgemaks ehitada. hu koostist muutvad katsed on paraku snagi kulukad. Raha ei neela mitte ainult seadmemahukas infrastruktuur, vaid ka iga pev kuluv suur hulk gaasi ja energiat. Kulud korvab aga see, et hsti toimivas vabahulaboris saavad vrtuslikku teadustd teha paljud uurimisrhmad mitmelt poolt maailmast. Nii vib see kokkuvttes olla siiski kllalt tulus ettevte.


Tartu likooli uus vabahulabor Jrvseljal. Alates 2006. aasta kevadest on Tartu likooli alus- ja rakenduskoloogia tippkeskus rajanud vabahulaborit Jrvselja ppe- ja katsemetskonda Rkale. Seal hakatakse tehislikult muutma metsakossteemi hu niiskusesisaldust ja sedakaudu uurima niiskuse mju puistule, aga ka alustaimestikule ja mullaelustikule. Katset viks rahvusvaheliselt kutsuda koondnimetusega FAHM (free air humidity manipulation; vt. labori veebilehte: http://www.lote.ut.ee/FAHM/). Hoolimata sellest, et veeaur on sootuks olulisem kasvuhoonegaas kui CO2, on meie ettevte maailmas ainulaadne, pole teada, et puistu ja kossteemi tasemel oleks sraseid katseid varem tehtud. Tehniline lahendus sarnaneb ssihappegaasikatsete omaga, ent hinnaliste gaaside asemel puhutakse katseringidesse lihtsalt mbritsevast niiskemat vi kuivemat hku. Vabahulabori infrastruktuur on ndseks valmis, katsega kavatseme pihta hakata juba saabuval suvel.



Priit Kupper
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012