| Sõnumid EL 2008/4 |
 |
Pakri pank jäi tuhandete tonnide jagu väiksemaks |
Ööl vastu 2. märtsi varises Pakri poolsaarel 22 meetri kõrgusest pangaservast merre hinnanguliselt 10 000 tonni kivimeid.
Ähvardavad praod vana Peetri-aegse majaka juures sundisid Harju maavalitsuse ametnikke aru pidama: kuidas tagada rohkete päris panga servale tükkivate uudishimutsejate ohutus (vt. |
Polaarpäev vaatas miljon aastat tagasi |
Mullu märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007–2008 raames peeti 12. märtsil rahvusvahelist polaarpäeva, mis keskendus viimase miljoni aasta jooksul toimunud kliimamuutustele: päeva teema oli „Muutuv maailm: minevik, olevik ja tulevik”.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektori Jaan Saare sõnul pöörasid teadlased polaarpäeva aruteludel esmatähelepanu muutustele geoloogilises ajas, “täpsemalt viimase miljoni aasta jooksul toimunud jääaegadele ning jääaegadevahelistele perioodidele”. |
Orase veesäästuauhinna võitis limnoloogiakeskus |
27. märtsil ülemaailmse veepäeva raames peetud konverentsil anti üle üheksas Orase veesäästuauhind, mille pälvis Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus.
“Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus on alates 1960. |
Loodi Põhja-Liivi piiriülene Ramsari-ala |
Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas märtsi alguses, et Eesti on kuulutanud Sookuninga looduskaitseala ametlikult riigi kaheteistkümnendaks Ramsari-alaks ning et Eesti ja Läti keskkonnaministeeriumi otsusega on loodud piiriülene Ramsari-ala, kuhu Sookuninga looduskaitseala kõrval kuuluvad ka Nigula ja Põhja-Läti soode Ramsari-ala.
Sookuninga looduskaitseala võtab enda alla 5869 hektarit; varem oli ta juba arvatud Natura 2000 hoiualade ja BirdLife’i linnualade hulka. Uue piiriülese Ramsari-ala (ingl. |
Tiirutaja toob linnu-uudiseid |
Paljud linnusõbrad leidsid märtsi viimasel nädalal postkastist rõõmsalt mitmevärvilise üllatuse: linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja esimese numbri.
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tahab teabelehte välja anda neli korda aastas. Esimesse, A4-formaadis neljaleheküljelisse väljaandesse on toimetaja Riho Kinks mahutanud EOÜ direktori Andres Kalamehe saatesõnad, lood aasta linnust tedrest, linnuatlasest ja rahvusvahelisest linnuvaatlusüritusest “Kevad ärkab” (“Spring Alive”). |
Prestiiþseima veeauhinna saab “virtuaalvee” kontseptsiooni autor |
Stockholmi rahvusvahelise veeinstituudi (SIWI) teatel saab tänavu Stockholmi veeauhinna Londoni King’s College’i professor, 71-aastane John Anthony Allan.
Professor Allani suurimaks teeneks peetakse 1993. aastal esitatud nn. |
Puurilinnukaubandust tuleb piirata |
Ameerika Ühendriikides Connecticutis tegutsev loomakaitseorganisatsioon Friends of Animals (FoA) esitas koos Denveri ülikooli keskkonnalaboriga pädevatele riigiasutustele petitsiooni kaitsta sise- ja välismaal troopilisi linde, kes on eriti nõutud lemmikloomahuviliste seas.
Loendis on põhiliselt hulk suuri Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavaid papagoiliike, näiteks soldat- ja smaragdaara, hüatsint-siniaara, boliivia ararauna, koldnokk-amatsoonpapagoi ja teised, samuti Kagu-Aasias leiduvad filipiini, maluku ja väävelkakaduu. Loomakaitsjad märgivad, et mitut liiki ohustab looduses niigi elupaikade kadumine uute põllumajandusmaade kasutuselevõtu ja energeetikaarenduste tõttu. |
Islandi dilemma |
| Huvitava analüüsiva artikli Islandi looduskaitseprobleemidest Power Struggle leiab huviline märtsikuu National Geographic’ust (vt. http://ngm.nationalgeographic.com/print/2008/03/iceland/del-giudice-text). |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
