2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2008/4
UDUD EESTIS

Udused varahommikud rabas, auravad jed ja jrvesilmad vi hus rippuvad peened uduviirud tekitavad sageli ilusaid tundeelamusi. Siiski ei pruugi udu igas olukorras meeltmda olla: nnda vib see ilmanhtus palju tli teha vi lausa ohtlikke olukordi tekitada autojuhtidele ja meremeestele.

Vga ldiselt viks udu kohta teisiti elda, et tegu on maapinda puudutava pilvega nende kahe nhtuse teke on phimttelt vga sarnane. Enamasti tekib udu aluspinnalhedase kihi jahtumise tttu, kui hus olev veeaur saavutab kllastatud oleku, s.t. hutemperatuur langeb alla kastepunkti. Tavaliselt koosneb udu kuni 0,05-millimeetrise lbimduga piiskadest; nendelt osakestelt hajuv kiirgus annabki udule valkja vrvuse.

Erisugused udud. Meie esivanematel oli ilmanhtuste, sealhulgas udu kohta ksjagu tlemisi, niteks pidavat jaagupipeva udu kuulutama head kartulisaaki; sgisene udu thendama sooja, kevadine udu aga klma; kui udu langeb, pidavat tulema kuiv, kui udu tuseb, siis thendavat see vihma jne. Sageli oli kombeks kokku seada vrsse, mis ilmaolusid hsti ja lihtsalt selgitasid. Sestap viks ka siin udude tekkephjusi vrsivormis kirjeldada:

Kui pike lheb magama,

siis udul aeg on rgata,

ta tstab vaikselt oma pea

ja laotab loori le maa.

Nnda saab kige paremini kirjeldada kiirguslikku ehk radiatsioonilist udu, mis on igupoolest nn. kohalik udu: tekib sel kiirgusliku jahtumise tttu; eelduseks on peaaegu selge , nrk tuul ja piisav niiskus maapinna lhedal. Sedasorti udu hajub tavaliselt mne tunni jooksul prast pikesetusu.

Temperatuuri pevane suur kikumine soodustab kiirguslike udude teket, mistttu on neid Eestis tihti kevadel ja sgisel sisemaal, kige sagedamini orgudes ja soistes paikades.

Jvaba mere kohale kiirgusudu ei arene, kuna seal on temperatuuri pevane kikumine vga vike.

Hoopis teisiti tekib udu jrgneva salmi sees:

Kll meil oli kena tali,

kki tuli tuul, mis oli vali,

enne imet, udu kaasa ti

ja vihm see kogu lume ra si.

Sellisel juhul on tegu Eestis kige levinuma advektiivse ehk sissernnanud uduga, mis ilmub, kui niiske ja soe hk liigub klmema aluspinna kohale. See on ududest tihedaim ja psib kige kauem: vib kesta isegi pevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on vi pev. Kuna advektiivse udu teke eeldab hu liikumist hest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nrgeneb see juhtub madalrhkkonnaga seotud sooja frondi jrel ehk tskloni soojas sektoris. Sedalaadi udu teket ja liikumist saab hlpsasti jlgida ilmakaartidelt, ksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem prognoosida. Seevastu raskendab advektiivne udu oma pika paigalpsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust.

Hiliskevadel on meri klmem kui maa. Sel ajal liigub hk mandrilt merele ehk rannikualadel tekib advektiivne udu. htlasi tekib udu siis, kui hk liigub soojema merehoovuse kohalt klmema kohale. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed.

Vga sageli on aga kaks udu koos:

Kui on saabund hilissgis,

tsklon hiilib vargsi ligi,

uduhlmad lahti lb,

pinnas jahtub, kui on .

See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanhtus tekib, kui soe hk valgub klmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistttu humassi sees tekib kondensatsioon. Kui jrgnevad d on klmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu.


Udu oleneb mitmest asjaolust. Udu prognoosimisel tuleb arvestada mitme teguriga, ennekike aga veekogude, frontidega kaasnenud vihmade, reljeefse maastiku (med, knkad), tuule, lume ja jitega.

Veekogudega on sageli seotud nn. auramisudu, mis tekib vaikse ilma korral: vesi aurab soojemalt aluspinnalt klmemasse hku ja kondenseerub. Eestis vib sellist auramisudu nha kige enam hilissgisel ja talvel, kui veekogudel on jvabu kohti. Tugeva tuule puhul vib udu kanduda maismaa kohale, kuid mitte kaugele veekogust.

Hilissuveks on pikesesoojuse ja tuule mjul tekkinud merre paarikmne meetri paksune soe veekiht, mille alla jb tunduvalt madalama temperatuuriga vesi. Kui tuul puhub soodsalt maalt merele, s.t. puhub sooja kihi minema, siis vib udu areneda just rannikul.

Frontaalne udu ehk udu vihma korral areneb siis, kui vihm sajab lbi soojema hukihi ja veepiisad on mbruskonna hust soojemad niipalju, et neist tekib veeauru. hus olev veeaur vib saavutada sel juhul kllastusoleku. Tavaliselt vib sedalaadi udu oodata laiade kihtsajupilvede korral. Kuna enamasti kaasnevad need pilved frontidega (humasside lahutuspiir), tuleb sellest ka nimetus.

Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui hk liigub mda meklge lespoole ja jahtub adiabaatiliselt (temperatuur muutub rhu muutuse tttu); ksiti peab humass olema piisavalt stabiilne (tusvate huvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mekljel.

Vrdlemisi oluline on udu tekkes vi kadumises tuule mju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistttu udu tenosus vheneb. Keskmise vi tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalhedane hukiht jahtub kllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nrk tuul ja selge ) jahtub hk umbes 1 C paarimeetrises kihis, mistttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu vib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju vimsam.

Kui udu kujuneb talvel klma lumepinna kohal vi liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest; kui jahtumine pole seejuures kllalt kiire, siis udu nrgeneb ja kaob sootuks. Phjus seisneb vee ja lume veeauru rhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril 12 C (udu tekke tenosus on kige viksem temperatuuril 10 C kuni 15 C). Eestis sna harv nn. lumeudu tekib, kui temperatuur jb vahemikku 0 C kuni 10 C vi knib alla 15 C. Kui temperatuur langeb aga vga madalale (29 kraadini) ja huniiskus on 100%, siis arenevad veepiiskade asemel hoopis jkristallid, seda laadi udu nimetatakse klma- ehk juduks.

Lume osa udu tekkes vib mrgata eriti kevadel vi ka ldiselt lume sulades, mil lumepinna temperatuur on umbkaudu null kraadi, hutemperatuur aga tunduvalt krgem. Soojus liigub siis hust lumme ning energia kulub lume sulatamisele. Selleks, et hu kllastunud olek sulava lume kohal siliks, on vaja intensiivset niiske hu juurdevoolu, mis taastaks kondenseerunud veeauru hulga.

Jide on Eesti teedel talvel sna tavaline, aga sageli ka ohtlik nhtus. Kui lne poolt saabuv soojema huga madalrhuala liigub jahedama Eesti kohale, phjustades advektiivse udu, siis sama tskloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele lbipaistva vi poollbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jks.


Ilmavaatleja udupevik, ohutud ja ohtlikud udud. Meteojaamades on kik uduandmed pandud kirja kindlate reeglite jrgi. Udu, mille korral vaatleja ei ne taevast ega pilvi, kantakse meteopevikusse kinnise taevaga uduna. Nhtavus jb seejuures rhtsuunas alla kilomeetri. Thtsuselt jrgmisel udul lbipaistva taevaga udul on nhtavus samuti alla kilomeetri, kuid vaatleja neb taevast ja seal sudvaid pilvi.

Kui nhtavus langeb alla viiesaja meetri ja udu kestab le kolme tunni, siis peetakse udu ohtlikuks (eelkige sidukijuhtide jaoks). Kui nhtavus langeb aga veelgi alla poolesaja meetri ja udu kestus ulatub 12 tunnini, on tegu eriti ohtliku uduga. Uduse ilma korral peaksid autojuhid olema iseranis ettevaatlikud madalates niisketes kohtades, niteks soode ja veekogude lhedal, kus udu vib autojuhi vaatevlja ilmuda sna ootamatult. Kui ilmajaama vaatleja mrkab sellist udu, siis kantakse see meteopevikusse (maa)pinnaudu nime all. Pinnaudu ulatub maismaal kuni kahe meetri, veekogu kohal kuni kmne meetri krgusele.

Merel on ohtliku udu nhtavuse piiriks kilomeeter, eriti ohtliku udu korral on see aga kakssada meetrit; et sita vimalikult ohutult ka vga tihedas udus, on ajakohastel veesidukitel abiks radaripilt.

Kige hredam udu liik, mida meteopevikutesse mrgitakse, on uduvine. Kui tavaline udu tekib hu 100% kllastatuse puhul, siis uduvines jb suhteline huniiskus 8597% vahele. Jalakijad ja autojuhid nevad uduviirust sna hsti lbi ning ldjuhul ei tekita vine liikluses ohte. Lennunduses on aga kiirused ja krgused suuremad ning seal tuleb ka uduloorisse tsisemalt suhtuda: nhtavust piirab juba selline uduvine, milles neb vaid viie kilomeetri kaugusele. Tehes siinjuures ldistusi, vib elda, et suurem osa klmast vi jahedast aastaajast (sgisest kevadeni) mdub Eestis uduloori all.

Meteopevikusse mrkimist vrib eespool kirjeldatud nn. auramisudu, mida vib hilissgisel nha veekogudelt halli suitsuna les kerkimas. Udude klassifikatsiooni kuuluvad veel ka lume- ja judu, mida Eestis on theldatud vga harva.


Udu korduvus ja kestus aastaajati. Udu kirjeldatakse udupevade arvu ehk udu korduvuse ja udutundide arvu ehk udu kestusega. Viimaste aastate jooksul on paljudes meie meteojaamades le mindud automaatilmajaamadele, mistttu ilmavaatlejad mravad udu vaid peval; sel mdab automaatjaam nhtavuskauguse, mille jrgi saavad snoptikud hinnata, kas tegu oli udu vi uduvinega. Siiski, 23 meteojaamast on kuus rahvusvahelist kliimajaama (Tallinn, Tartu, Vike-Maarja, Vru, Prnu ja Vilsandi), kus praegusajalgi paneb ilmanhtusi kirja ainult vaatleja: iga kolme tunni jrel pev ringi.

Selleks, et saada levaatlik pilt Eesti udukliimast, on hea krvutada kliima poolest erisugustes piirkondades paiknevate ilmajaamade Vru ja Vilsandi uduandmeid (vt. # 1). Arvesse on siinjuures vetud vaid nhtavust kige enam mjutavad udud ehk kinnise ja lbipaistva taevaga udud. Valitud jaamade phjal tuleb ilmekalt vlja erisuguste udude teke olenevalt aastaajast ning asukohast (Vru kui sisemaa ja Vilsandi kui mererne piirkond).

Talvel juavad Eesti alale Atlandilt saabuvad tsklonid, mis toovad kaasa niisket ja vrdlemisi sooja hku. Enne veel, kui pris kohal, hakkab krgustest peale tungima soojem humass ning mrkimisvrsete temperatuurierinevuste tttu tekivadki madalrhkkonnaga seotud sooja frondi piires udud (advektiivsed). Seejuures on lne poolt lhenevate priste ees udu tekke tenosus suurim just Lne-Eestis ja eelkige saarte lnerannikul, kus meri on tavaliselt jvaba. Kesk- ja Ida-Eestis on sel ajal maapind tavaliselt lumega kaetud, Soome lahe idaosa aga jtunud. Ida-Eestis, kus talvel on ilmaolud tavaliselt kuivemad ja klmemad, pole ududel niiskuse vhesuse tttu judu edasi areneda ja psima jda. Teisisnu vib elda, et lumikattel on udu teket prssiv toime.

Vru ja Vilsandi andmete jrgi leiab sellele ka kinnitust: kuigi udupevade erinevus on vike, kasvab Vilsandil kevade lhenedes udutundide arv, Vrus aga vastupidi (vt. # 2 talve graafikut). Talve kige pikem udu selle veerandsaja aasta pikkuse perioodi jooksul oli aga 2002. aasta 6.7. veebruaril Vilsandil. Nhtavus ulatus siis vaid poolesaja meetrini ja udu psis peaaegu kaks peva: 32 tundi ning 26 minutit.

Kevade saabudes tungib Eesti alale soe humass, mis tuleb koos aktiivsete edelatsklonitega; peaaegu alati juab soe siia vrdlemisi jrsku. Udu tekib siis peamiselt veekogude res ja seal, kuhu veel ulatub veevljade mju. Sestap on udupevade arv Vilsandil kolm korda, udu kestus aga lausa 67 korda suurem Vru andmetega vrreldes (vt. # 2 kevade graafikut). ksiti on Vilsandil vaadeldud perioodil (19812005) registreeritud kevade kige pikemaajalisem udu (nhtavus alla kilomeetri), mis arenes 2001. aasta 10. mrtsi ennelunal ja hajus 13. mrtsi htul, kestes tpsemalt 57 tundi ja 30 minutit.

Suve alguses on udusid rohkem rannikualadel, kuna meri on veel hust tunduvalt klmem. Temperatuuride erinevus vib olla le kmne kraadi, mis soodustabki udu teket. Suve kige pikemaajalisem udu oli samuti Vilsandil, kui 1987. aasta 6. juuni prastlunal arenenud udu kestis jrgmise peva hommikuni.

Suve jooksul merevesi soojeneb ning temperatuuride erinevus pole enam maismaaga vrreldes kuigi suur. Sel ajal tekib udu sagedamini ka sisemaal: siti arenevate kiirgusudude tttu. Kiirgusudude arv suureneb eriti siis, kui Eesti kohale on judnud piksepaistelise ja sooja humassiga krgrhuala. Samas kestavad kiirgusudud suvel ldjuhul lhemat aega, kuna dki on lhemad. Vilsandi ja Vru andmetel on nha, et suve lpuks letab Vru nii udupevade- kui ka tundide poolest Vilsandit (vt. # 2 suve graafikut). Vrus registreeriti kige pikem suvine udu 1995. aasta augustis: udu arenes 3. augusti htul ja psis jrgmise peva hommikuni peaaegu 12 tundi.

Sgise algul, de pikenemise ja temperatuuri aeglase jahenemise kigus korduvad udud sisemaal mrksa sagedamini ja kui merersetel aladel ja ka kestavad kauem (vt. # 2 sgise graafikut). Udu peamine phjus on kiiresti jahtuv maapind ja sellest tulenevalt sagedased radiatsiooniudud. Mere res on temperatuuri pevane kikumine siis veel vike ja udu tuleb ette harvem.

Sgise jooksul muutuvad tsklonid aktiivsemaks, maapinna jahtumine jtkub ning sisemaal suureneb advektiiv-radiatsiooniliste udude osakaal. Kuna madalrhkkonnad toovad ha klmenevale maapinnale niiskust juurde, on udu tekkeks veelgi soodsamad olud. Vrus oli kige kestvam udu 1990. aasta oktoobrikuus, kui 17. oktoobri htul tekkinud udu psis 19. oktoobri hommikuni, kokku loeti udutunde 40.

Hilissgisel sisemaal udupevade arv vheneb ja taas tekib seda sagedamini merersetel aladel. Kuna merevesi psib veel vrdlemisi soe ja hutemperatuur langeb juba nulli lhedale, siis hakkavad domineerima auramisudud soojalt merelt klma hku. Kige pikem sgisudu Vilsandil on registreeritud 2002. aastal 14.16. novembrini: 51 tundi ja 15 minutit.


Eestis on udupevi kllalt. Uduseid hommikuid vi htutunde tuleb meil seega ette omajagu; vahel vib udu olla iseranis tihe vi psida lausa pevi ja nnda tekitada liikluses ohtlikke olukordi. Kuid sageli on udu lihtsalt ilus vaatepilt.



Ele Pedassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet