2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2008/4
Kuidas satub puuk koduue?

Tundub, et ha sagedamini kohtame puuke peale vaba looduse ka taluhoovis, linnapargis ja aedadeski.

Elukohana eelistavad puugid rikkaliku lehekduga salu- ja kuusesegametsi. Enne tiskasvanuks saamist peab puuk lbima kaks noorjrku, millest kumbki kestab vhemalt aasta. Kogu elutskkel kestab 37 aastat, sellest ajast ainult 1525 peva puuk toitub, imedes peremeesloomast verd. ks puuk imeb verd elu jooksul kuni kolm korda: kumbki noorjrk vajab seda arengu jtkamiseks ning tiskasvanud emaspuuk munade tarbeks. Kui puuk mnel aastal peremeest ei leia ja seetttu arengut jtkata vi muneda ei saa, siis ootab ta lihtsalt jrgmise aastani.

Mlemad Eesti arvukamad puugiliigid vsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus) asuvad peremeest otsima kohe prast lumikatte sulamist, tavaliselt aprilli lpul vi mai algul. Prast talvitumist on kik puugid nljased ning seetttu kohtab neid kige sagedamini just kevadel ja suve alguses. Soojade ilmade korral on puuke nii loomadelt kui ka inimestelt leitud talvelgi. Laanepuugid lpetavad peremehe otsingud juba juuli lpul. Vsapuugid on aktiivsed kuni oktoobrini, kuid neidki kohtab suve teisel poolel juba harvemini kui suve alguses.

Puukide noorjrgud toituvad peamiselt pisiimetajatel ning lindudel, aga ka roomajatel ja suurtel imetajatel. Nrilistest kannab puuke kohati kuni 95%. hel kaelushiirel loetleti 411 puugi noorjrku. Ka maaspesitsevate lindude lennuvimetud pojad on kergelt kttesaadavad peremehed. Linnuteadlane Ahto Jgi vaatas le umbes 2/3 hallrsta poja kehapinnast ja kogus 377 puugi noorjrku.

Puugi esimene noorjrk on alla millimeetri pikk, teine noorjrk juba veidi suurem ja sarnaneb vliselt tiskasvanud puugiga. Tissnult kukutavad puugi noorjrgud end maapinnale, talvituvad lehekdus, vahetavad kesta ja ilmuvad kevadel vlja jrgmise noorjrgu vi tiskasvanud puugina.

Tiskasvanud emaspuuk toitub suurimetajatel: nii mets- kui ka koduloomadel. Ta imeb verehulga, mis letab nlginud puugi kehakaalu kuni sada korda. Tissnult kukutab ta end maha ja muneb lehekdusse 20003000 muna. Seejrel emaspuuk sureb. Tiskasvanud isaspuuk vib pisut verd imeda, kuid tingimata ta seda ei vaja. Peremeeslooma varitsedes on tema philine eesmrk hoopis leida tollelt paariline.


Mis on toonud puugid meie uele? Eelmise sajandi esimesel poolel olid Eestis ksiktalud. Kariloomi karjatati metsakarjamaadel. Mullikad jeti sageli kogu suveks koplisse. Tiskasvanud puugi toidulaud oli rikkalik, peale kariloomade ka karjakrants.

Suured muutused meie elulaadis algasid eelmise sajandi keskel sovhooside ja kolhooside rajamise tttu ja jtkusid hiljem suurfarmide ajal. Kariloomi hakati karjatama lagedatel kultuurkarjamaadel ning tiskasvanud puugid ei psenud oma seni peamistele peremeestele enam ligi. Ka ksik lehmapidaja hakkas hoidma oma looma ketis. Suvilates kariloomi ei peeta, ka tukoer ei jookse tavaliselt vabalt ringi.

Mlemale noorjrgule jid aga peremehed alles: pisiimetajaid ja linde jtkub taluuedesse, suvekodudesse, alevi- ja linnaaedadesse ning parkidesse. Hiired, rotid ja muud pisiimetajad ning linnud ongi need, kes toovad puukide noorjrgud meie uele. Tissnud teisel noorjrgul tarvitseb vaid talvituda ja kesta vahetada ning kevadel ootab meid ees tiskasvanud nljane emaspuuk.

Puukide arvukusele on soodsalt mjunud pehmed talved, mil lehekdus talvituvaid noorjrke hukkub vhe. Peale selle kipub tnapeva inimene end ise puugiohtu seadma, tkkides looduslikke radu otsima. Laudteed viivad kuiva jalaga lbi soode, kuid htlasi ahvatlevad astuma raskemini lbitavatele aladele. Nii satub inimene looduslikku puugikoldesse, kus tulijat ootavad ja rndavad kik nljased puugi arengujrgud.

Puugid saavad hakkama ilma inimesteta. Veelgi enam kui puuk satub inimesele, thendab see talle peaaegu kindlat hukku, sest inimene tmbab puugi vlja ja hvitab. Pdkem teha omalt poolt kik, et meie rajad puugi omadega vhem ristuksid.



Asta Vilbaste
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012