Puhastasin 7. veebruaril suvekodu hoovis linnupesakaste. Seitsmest pesakastist vaid kahes oli linnupesa. Kahes olid suvel elanud vist nahkhiired, sest kasti põhi oli väljaheiteid täis ja suurt muud täidet pesakastis ei olnud.

Ülejäänud kolmest kaks pesakasti olid kuni sissepääsuauguni pehmet sammalt ja kuivanud lehti täis. Pehme pesa põhjas oli hiirte väljaheiteid, nii et ilmselt olid neis elanud mingisugused väikesed närilised. Ka viimases pesakastis peitus samblast vooderdatud pesa. Kui kasti kätte võtsin, hakkas aga pesa äkki liikuma. Ilmselt magas keegi selles talveund. Looma ennast ma ei näinud, sest ei tahtnud teda keset talve täitsa ära ehmatada.

Huvitav oleks teada, kes see tegelane oli, kes magas talveund kodu hoovis linnupesakastis. Suvekodu asub Põhja-Eestis Vihula vallas. Paik on üsna vaikne, hoovi ümber on söötis niiske heinamaa, kus kasvab hõredalt puid ja põõsaid. Kõik kolm pesakasti, kus leidus suur sambla- ja lehepesa, paiknevad kase otsas, maapinnast 3–5 meetri kõrgusel.

Kommenteerib ornitoloog Jaanus Elts:

Lindude pesakaste tarvitavad peatuspaigana paljud loomad, nii suvel kui ka talvel. Peale lindude ja nende parasiitide asustavad pesakaste enamasti kimalased, vapsikud ja pisinärilised. Viimastest kõige sagedamini kaelushiired, kes on väga head ronijad ja koguvad oma talvevarusid vahel isegi kuldnokakastidesse. Eesti imetajatest võib pesakaste asustada paarkümmend liiki, kuid nende pesakastilembus oleneb suuresti sellest, kuivõrd leidub ümbruskonnas looduslikke õõnsusi. Ka tuleb silmas pidada imetajate endi levikut, näiteks unilasi leiab pesakastidest tõenäoliselt vaid Lääne-Eestis.

Kommenteerib zooloog Jaanus Remm:

See kirjeldus toob mulle meelde kujutluspildi hiirepesadest, mida olen leidnud puuriitade vahelt; pesad on tehtud samamoodi kuivanud lehtedest ja muust käepärasest pehmest materjalist. Väljaheited, mida kastidest leiti, ei pruukinud tingimata pärineda nahkhiirtelt: ka närilised võivad pesakastis käies jätta sinna rooja. Nahkhiirte väljaheited koosnevad iseloomulikult putukate kitiinkesta tükkidest, hiirte omad mitte. Küllap oli pesaomanik mõni hiirlane, aga liiki ei oska pakkuda. Omad piirid seab kasti ava läbimõõt.

See loom, kes end pesas liigutas, arvatavasti talveund ei maganud, pigem oli tegu päevase uinakuga. Talveund magava looma ainevahetus on nii aeglane, et kerge häirimise peale ta ei ärka ega hakka liigutama. Talveund magavad meil unilased: pähklinäpp ja lagrits. Hiirlased seevastu on aktiivsed aasta läbi, tegutsedes peamiselt hämaras või öösel ja redutades päeval pesas. Kui pesadega kastid asusid teineteise lähedal, siis kuulusid pesad ilmselt samale omanikule.

Kommenteerib zooloog Uudo Timm:

Esimese hooga arvaks, et tegu oli kaelushiirega. Samas ei selgu, kas tegemist oli tihase- või kuldnokapesakastiga. Vahel on ka leethiired küllalt kõrgel puu otsas pesakaste asustanud. Et talv oli soe, võiks kõne alla tulla ka lagrits. Kord püüti lagrits Laitse kandi metsast jaanuarikuus, kui ta peaks rahulikult talveund magama.