2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/4
Nugis tihasepeki kallal

Loodus on sber, kelle seltsis ei hakka kunagi igav ja kellel on varuks palju llatusi. Elame asula keskel kauni jrve kaldal kahekorruselises majas. Jrve vastaskaldal on kena park, mida praegu taastatakse. Maja mber kasvavad ksikud puud ja psad, kaugemal hredad metsatukad. Kaks aastat tagasi talvel kohtusime esimest korda loomaga, keda algul ragi ei tundnud. Teise korruse akna taga teleriantennil seal ta istus ja si lindudele pandud pekki. Esialgu oli loom arg, jlgis pingsalt mbrust ja pgenes, kui haistis ohtu. siti kuulsime tihti pningult imelikke krabinaid ja jooksu.

Nd kib metsnugis meil talviti sel smas pris tihti. Varem olime hdas hiirtega, nd majas hiiri enam pole. Ei ole enam suviti pningul ka tuvisid, kes vanasti pidevalt kudrutasid. Selleprast arvame, et nugis elab ka suvel kusagil meile pris lhedal. Viimasel ajal on ta muutunud pris julgeks. Teda ei hiri, kui aknast paistab valgus ega seegi, kui tmbame kardina eest ja teda jlgime. Ei karda isegi fotoaparaadi vlku, kui temast pilti tehakse. Pame nugist hirida nii vhe kui vimalik. Eelmisel suvel asus meie maja pragudesse elama ka kaks slemit mesilasi. Mis on neist saanud, eks seda neme kevadel. Elame nagu segasummasuvilas. Loodusest leiame aina uusi spru.

Kommenteerib zooloog Uudo Timm:


Viimastel aastatel on Eestis metsnugise (Martes martes) arvukus olnud vga suur. Aastaid tagasi, kui neid oli veel vhe, tulid nugised harva asulatesse vi maamajade juurde. Arvukuse suurenedes aga tuli ha sagedamini ette juhtumeid, kus nugised kisid kanu vi isegi puuridest klikuid murdmas. Ajapikku on metsnugis asunud meil elama ka asulasisestesse puistutesse. Kll peavad need metsatukad ja suuremad pargid olema rohekoridori abil hendatud mbruskonna metsadega.

1990. aastatest alates on Eestis hoogsalt levima hakanud ka teine nugiseliik, kivinugis (Martes foina). See liik on ldiselt lunapoolsema levikuga ja Kesk-Euroopas elutsebki just peamiselt asulates. Seal phjustavad kivinugised sageli autoomanikele suurt meelehrmi, kui sooja automootori peale end magama asutades nrivad vahel lbi neid segavad juhtmed. Eks vib ju tigedaks teha kll, kui hommikul tle kiirustades ei taha auto kivituda ja siis selgub, et keegi on kapoti alla endale ruumi teinud.

Kirja esimeste lausete jrgi klappis kirjeldus eelkige kivinugise kitumisega. Pildil tundub siiski olevat metsnugis, kuigi kindlamaid mramistunnused pole hsti nha. Kuidas neid liike eristada?

Sageli on eristustunnuseks peetud kurgualuse laigu suurust ja vrvi. Metsnugise kurgualune on tavaliselt kollastes toonides, kivinugisel aga halli vi valget vrvi. Paraku on selgunud, et see tunnus on vga muutlik ja vib eri liikidel kattuda.

Talvekarvastiku ajal saab liikidel vahet teha pkkade karvasuse jrgi. Metsnugisel on talvel talla karvad nii tihedad, et pkad on karvadega kaetud. Kivinugisel on pkad paljad, nii et heade lumeolude puhul javad paljaste pkkade jljed hsti nha. Ka krvad on metsnugisel suuremad ja laiemad kui kivinugisel ning ninaots on metsnugisel ldjuhul must, aga kivinugisel heledam.

Enamik tunnuseid on siiski suhtelised, seega on nugist esimest korda vi vilkamisi nhes sna raske liiki mrata. Hlpsamalt sujub see neil, kes on mlemat looma varem ninud ja saanud tunnuseid vrrelda.

Ammusest ajast on teada, et kui mni krplane asub elumajja vi krvalhoonetesse elama, kaovad mured nrilistega. Eks osa neid ptakse lihtsalt kinni ja sakse ra, lejnud aga pgenevad krplaste lhnu tundes turvalisse kaugusse. Seetttu ei peletatudki vanasti majja elama asunud krplasi, eriti krpe ja nirke eemale, vaid lasti neil rahulikult hiirevalvet pidada.



AIRI KANGRU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet