2008/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2008/4
Miks Pakri pank variseb?

Pakri panganeemik on Eesti mandriosa pankranniku ainus lik, kus kaldajrsak laskub otse vette. Veepiiril uuristab tormilainetus kaldajrsakusse murrutuskulpaid ja -koopaid, mis kiirendavad kulutusprotsesside kulgu. Varingute phjused peituvad Phja-Eesti pankranniku ehituses, avatuses tormilainetusele ja soodsates ilmastikuoludes.

Pangajrsaku alumine, intensiivselt murrutatav osa (kvasti le poole panga krgusest) koosneb pudedatest Kambriumi ja Alam-Ordoviitsiumi liiva- ja savikividest. Kige pudedam neist on vahetult paelasundi all asuv roheline glaukoniitliivakivi, mis juba aasta-kahega taandub, rhutades lasuvate paekihtide eendumist.

Kogu panga settekivimite lasundit lbivad vertikaalsed lhessteemid, sedakaudu imbub sadevesi, lahustades lhelisi paekihte. Lhed laienevad ja karst areneb, seetttu lhed avanevad ja tituvad pinnasega.

Philised on teineteisega enam-vhem risti paiknevad kirde-edela- ja loode-kagusuunalised lhessteemid, kus lhed jrgnevad rbiti 35 kuni 810 meetri jrel, tkeldades paelasundi nagu lahtiligatud koogi. Iga 50150 meetri jrel korduvad neis lhessteemides 13 meetri laiused rikkevndid: tihedalt ksteisele jrgnevad lhed, mis on altid murenemisele ja kulutusele. Varingute ulatus oleneb rannajoone ja lhessteemide likumisnurgast: kui need likuvad 45 nurga all, toimuvad varingud segmentide kaupa eri aegadel, ligilhedase paralleelsuse korral aga vib variseda mitmekmnemeetrine lik korraga, nagu tnavu looderannikul.

Varingud juhtuvad eriti kevadise sulamise jrel, kui lhedes olev murendi saviollus on lbi vettinud ja libedaks muutunud. Klmumise jrel uhutakse veelgi pinnast sisse ja lhed laienevad. Eenduva paelasundi raskuse all vib pudedaim liivakivi pisut jrele anda ja eenduv paerinnatis tasakaalu kaotada. Tnavused olud soe, sademeterikas ja tormiderohke talv, klmumata pank ja lahtine meri on soodustanud jrjestikuste varingute teket. Suurte lhedega eraldatud pangaosad mlemal pool Peeter I tuletorni jalamit on veel varisemise ootel.

Eelmised suurvaringud olid 2003. ja 1996. aastal, seega seitsme- ja viieaastase vahega. Need tiesti loomulikud looduslikud protsessid on heas koosklas globaalsete muutustega. Purustavate tormide arv on viimase 30 aastaga mitmekordistunud. Panga jrkjrguline taganemine maa poole vajaks pidevaid vaatlusi, iga tormi jrel tuleks pildistada ja mdistada.



Rein Einasto, paevana
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet