2008/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/9
Millest vi kellest oleneb jevhi saatus?

Kaks peaohtu Eesti jevhile on praegu vhikatk ja vhi vrliigid. Vhikatk judis 2006. aastal juba Saaremaale, elusaid vrvhke aga leiab seaduse keelust hoolimata poodidest, kust miski ei takista neil uudishimulike vi kaastundlike ke lbi meie veekogudesse juda.

Jevhk on thtis mitmeti. Inimestele on vhipk vrt harrastus ja vhk toiduna delikatess. Nii on vhil suur majanduslik vrtus. Kuna nudlus turul on suur, kasvab jrjest huvi ka vhi kasvatamise vastu.

Jevhil on vga thtis koht veekogu kossteemis. Arvukas vhiasurkond pidurdab veetaimestiku kasvu ja orgaanilise ainese settimist, mis kipuvad kaasnema meie veekogude tavalise hda, liigtoitelisusega.

Berni konventsiooni, Euroopa Liidu elupaigadirektiivi ja IUCN punase raamatu jrgi peetakse jevhki kas ohustatud vi ohualtiks liigiks, seega on ta looduskaitse mttes vga vrtuslik, ja mitte ainult Eesti mastaabis. Jevhk (Astacus astacus) on ainuke Eesti looduses elutsev liik jevhklasi (Astacidae). Oleme ks viimaseid Euroopa maid, kus teadaolevalt ei leidu selle vi lhisugukondade vrliike.


Kuidas vhi leviku kohta teavet kogutakse? Jevhi levikut ja arvukust on viimasel 15 aastal hinnatud peamiselt katsepkidega, kasutades selleks vhimrdasid. Arvukust nitab katsepgi saagikus: ptud vhkide keskmine arv mrra kohta (ingl. catch per unit effort, CPUE). Niteks, kui 20 mrraga pti he jooksul 70 vhki, on saagikus 3,5. Vhipopulatsiooni suhtelise tiheduse skaala [6] jrgi on le 10 ulatuva saagikuse puhul vhipopulatsioon vga tihe, 410 puhul tihe, 14 puhul mdukas ning alla 1 puhul hre vi vga hre.

Peale arvukuse mdetakse katsepkide vhke, analsides paljusid teisigi populatsiooni iseloomustavaid nitajaid. Mrdadega katsepk vhke ei kahjusta. Taludes hsti mnetunnist veeta olekut, on nad prast mtmist-kaalumist vette psedes tiesti elujulised.


Jevhi olukord ei ole kiita. Nii Eestis (# 2) kui ka mujal Euroopas on jevhi varude seisund viimase sajandi jooksul tunduvalt halvenenud. Peamine phjus on vhikatk. Vhipopulatsioone kahjustavate asjaoludena on teada veel reostus, elupaikade rikkumine, looduslikud vaenlased ja rvpk. Tsine ohutegur on vrliikide sissetoomine vi looduslik invasioon.

Paljudest Eesti, aga ka Soome, Rootsi jt. riikide veekogudest, kus 20. sajandi alguses pti hooajal kmneid tuhandeid vhke [1], on jevhk praeguseks kadunud vi leidub teda seal vga vhe. Aastatel 19932007 tehtud katsepkide phjal elab meil vhki umbes 270 veekogus, nende seas on tihedaid vi vga tihedaid vhipopulatsioone vaid 15% ja mduka tihedusega 33%. le pooltes leiukohtades on populatsioonid hredad: vhki kll leidub, kuid ei saa knelda pki taluvast varust. Kige rohkem vhirikkaid veekogusid on silinud Saaremaal. Suhteliselt vhiveekogude rikkad on ka Kagu-Eesti maakonnad (# 1).


Vhikatk: jevhi suurim hvitaja. Jevhi ja teiste Euroopa suurte mageveevhkide varude kahanemises on ennekike sdi vhikatk, mis toodi Euroopasse 19. sajandi keskpaiku Ameerikast sealsete vhkidega. Vhikatku tekitab seen oomtseet Aphanomyces astaci. Eestisse judis katk tenoliselt vhipdjate ja vhiga kauplejate kaudu. Vhikatk kandub edasi haigete vhkide, nakatunud vhkide, vee, mrgade pgivahendite jm. esemetega. Euroopa vhiliikidele on vhikatk surmav. Ameerika vhid on immuunsemad ja kannavad katkuseent edasi.

Nii-elda klassikalise teooria jrgi surmab vhikatk jevhi alati, kogu nakatunud veekogu vhistik hvib ning vhikatk ei psi veekogus ilma vhita kauem kui mni ndal. Kuid viimase aja uuringud on nidanud, et haigus vib psida vhese vhi arvukusega veekogus mitu aastat ja puhkeda taas vhipopulatsiooni suurenedes [4].

Vhikatku saab diagnoosida vaid laboris. Vanem meetod on kasvatada elusalt (surnud ei sobi) vhilt eraldatud seent stmel ja mrata see mikroskoobi all. Ajakohasem meetod phineb DNA-analsil, selle usaldusvrsus on suurem ja vimaldab katku mrata ka surnud vhist. Meetodit arendatakse ja katku mratakse Norras, Soomes, Inglismaal ning praegu juba ka Eesti maalikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonnas.


Vhikatku ajalugu Eestis. Vhikatku ulatuslikke laineid on Eestis ette tulnud alates 19. sajandi lpust kuni 20. sajandi keskpaigani [1]. Hiljem on katkupuhangud olnud harvemad ja vhese levikuga. Vhikatku all on kannatanud enamik Mandri-Eesti veekogusid. Hiljuti on kindlalt vi arvatavasti katku tttu suuremal hulgal vhke hukkunud Vna (2000) ja Soodla jes (2001) ning Nuni jrves (20012002). Veel mitme veekogu puhul pole tpsemalt teada, kuidas vhistik on sealt kadunud.


Vhikatk nd ka Saaremaal. Kuni 2007. aastani ei olnud vhikatku teada Saaremaal ning psis lootus, et sinna see haigus ei satu. On isegi arvatud, et Saaremaa veekogude keskkond (vee suur kaltsiumisisaldus vm.) ei vimalda katkuseenel areneda.

2006. aasta suvel hakkasid vhid surema Luna-Saaremaal Pihtlas, O Veteko vhikasvanduses. Phjus ji siis teadmata, katku ei osanud keegi kahtlustada. Mullu jaanuaris said vhid hulgi hukka Phkla vhi- ja kalakasvanduse tiigis, mille vljavool suubub Phkla peakraavi ning sealt omakorda Pduste jkke. Linud aasta aprillis hakkasid vhid surema Pduste jes, taud levis kiiresti nii alla- kui ka lesvoolu. Vhke suri ka Pdustesse suubuvas Laugi peakraavis (# 4).

Vhkidelt vetud proovid saadeti Norra veterinaarinstituuti, kus tehti kindlaks, et nii 2007. kui ka juba 2006. aasta vhkide suremise Saaremaal phjustas vhikatk. Saaremaa keskkonnateenistus paigaldas 21.25. juunil Laugi peakraavi kolm tket, et vltida vhikatku levikut Lve je veessteemi, mis on kraavi kaudu henduses Laugi peakraavi lemjooksuga.

2007. aasta suve kahel perioodil tehtud katsepgid nitasid, et Pduste jes oli vhistik kadunud likudest, kus seda varem leidus. Laugi peakraavis oli vhikatk hvitanud valdava osa vhivarust, kuid siiski leidus seal vhke veel ka augusti lpul, seejuures ka tketest allavoolu ja suhteliselt suurel arvul. Seega tundub, et mingil phjusel oli katku levik juba enne tkkeid peatunud.

Tnavu suveks olid vhid alumise tkke mbrusest, nii alt- kui ka laltvoolu, kadunud. Vahetult keskmise tkke all neid leidus. Seega on vhikatk levinud lesvoolu ja suutnud lbida ka tkke. Selle suve viimased uuringud Pduste jestikus tehti augusti lpundalal, praegu vtame tulemusi kokku.


Vhikatku leviku vimalused. Vhikatk saab levida kas vhikatku nakatunud elusa vi surnud vhiga, ka vhilaiba osakestega vi siis vhikatku seene zoospooridega saastunud veega. Haigust vivad levitada jrgmised tegevused:

vhi asustamine, eelkige juhuslik, ilma loata;

kalade asustamine, nt. kasvandusest: enamik kasvandusi on henduses looduslike veekogudega ja vivad seetttu olla vhikatkuga saastunud vi siis vhikatkuga saastudes levitada seda omakorda looduslikku veessteemi;

vhi- ja kalapk: kuivatamata pgivahendite (mitte ainult vhipgivahendite) kasutamine eri veekogudes (tielikult lbikuivanuna katkuseen hvib), teisest veekogust prit kala kasutamine elussdana.

muud veekogudega seotud tegevused, tarvitades kuivatamata varustust eri veekogudel, nt. seire (veeproovide vtmine jne.), jrelevalve jm. kigus;

maastikul liikumine, lbides jalgsi vi sidukil eri veekogusid: nt. matkamine, jaht;

vhkide ja vee kandumine hest veekogust teise loomadega.

Kui vhikatk ei tapa veekogus kiki vhke ja psib seal pikemat aega, on tema leviku vimalused peaaegu piiramatud. Rohkesti on meil teada pealtnha jevhile sobivaid veekogusid, kust vhk teadmata phjusel on kadunud vi silinud vaid vhesel arvul. Melgem nd, kui palju on aastakmnete jooksul Eesti jrvede ja jessteemide vett segatud kalu asustades, neid kasvanduste vahel mber paigutades jm. tegevusega. Neid kordi on sadu vi isegi tuhandeid. Kas mnelgi puhul oli katkutekitaja edasikandumine kindlalt vlistatud? Loomulikult ei levi katk kalu asustades vi he veekogu vee teise sattudes tingimata ja alati, kuid veessteemi vhivarude nakatamiseks ei olegi palju vaja. Eestis kaasneb kalade asustamise ja kasvandustesse kala sissetoomisega (tuuakse ka vlismaalt) kll veterinaarkontroll, kuid vhikatku tekitaja vimalikku edasikandumist see ei kontrolli.


Vrvhiliigid: tsine oht meie niigi kesistele vhivarudele. Vrvhkidest ohustavad meie jevhi populatsioone eelkige kolm liiki: kitsasraline vhk (Astacus leptodactylus; # 5, 6), signaalvhk (Pacifastacus leniusculus; # 7) ja ogapskne vhk (Orconectes limosus; # 8). Kiki neid liike leidub juba meie naabermaades ja Eesti vetesse vivad nad sattuda nii inimtegevuse kui ka loodusliku invasiooni teel. Nimetatud vhid on jevhist agressiivsemad, vastupidavamad keskkonnaolude suhtes ja viljakamad ning seetttu on vimelised jevhi tema elupaikadest ja levilast vlja trjuma. Tpsemalt tasub kolme vrliigi kohta lugeda maalikooli teadlaste koostatud ja Internetiski leitavast voldikust [2]. Vrliike loodusest krvaldada on vga raske, kuigi maailmas ptakse selleks rakendada mitmesuguseid meetodeid [4]. Muuseas, vrvhid vivad jevhiga ka paarituda, andes enamasti elujuetuid jrglasi.

Ameerika pritolu signaalvhk ja ogapskne vhk on harilikult immuunsed vhikatku suhtes, kuid samas kannavad haigust edasi. Nagu eespool juba eldud, tid vhikatku Euroopasse just Ameerika liigid ning see haigus on peaphjus, miks jevhi ja teiste Euroopa pritolu vhkide varud on katastroofilise kiirusega vhenenud. Jevhile ohtlikke haigusi vib levitada ka Luna-Euroopa pritolu kitsasraline vhk.


Kas me suudame kaitsta jevhki vrliikide eest? Looduskaitseseadusega on keelatud vrliikide elusaid isendeid loodusesse lasta. Olgu eldud, et keskkonnateenistuse luba on vaja ka selleks, et asustada jevhki ja kodumaiseid kalu loodusesse, sh. viia hest veekogust teise.

Looduskaitseseaduse alusel on kehtestatud nimekiri looduslikku tasakaalu ohustavatest vrliikidest, mille elusaid isendeid ei tohi Eestisse sisse tuua. Nimekirjas on nii kitsasraline, signaal- kui ka ogapskne vhk. Seaduse keelust hoolimata on Maxima Eesti O kauplustes korduvalt mdud Armeeniast prit elusaid kitsasralisi vhke. Kuigi need loomad on jevhist kergesti eristatavad kare pearindmik, kitsad, sirge likepinnaga, ilma nn. hambata srad on enamiku inimeste silmis tegu lihtsalt vhiga. Elus vhk j peal vib tekitada inimestes igasuguseid mtteid. Olgu selleks siis haletsus vaese looma suhtes, tuhin tita kodulhedane veekogu vhiga vi lihtsalt huvi vaadata, mida vhk vette lastuna teeb ja olemegi teinud karuteene kodumaisele jevhile. Praegu jb le vaid loota, et midagi srast ei ole veel juhtunud. Ent on ilmselge, et nende vhkide mk kui Eesti looduslikku mitmekesisust hvardav avalik igusrikkumine tuleb vlistada.


Thtis ja vhem thtis jevhi kaitses. Alul loetletud jevhi ohuteguritest ei ksitletud siin veekogude reostamist ja elupaikade rikkumist, mida tuleb kahtlemata vltida. Praegu kehtivad igusaktid, eesktt veeseadus ja looduskaitseseadus, on jevhi elupaikade kaitseks iseenesest sna piisavad. Ent thtis on korraldada keskkonnakasutus ja jrelevalve nii, et piiranguid ja nudeid jrgitaks.

Kige levinum kaitsevte on pk keelata. Tielik pgikeeld tundub allakirjutanule siiski pigem loosungitega lehvitamise ja seaduskuulekate pdjate ahistamisena. Pgikeeld ei thenda paraku, et rvpdjad pgi lpetavad. Olgu lisatud, et tites harrastusliku vhipgi nudeid, sh. pidades kinni alammdust, vhivaru ei kahjustata. Loomulikult, maakondades, kus vhirikkaid (vhi arvukus vhemalt mdukal tasemel) veekogusid peaaegu ei ole, pole otstarbekas pakkuda pgivimalust. rmiselt vajalik on aga vlistada ebaseaduslik vhi kokkuost, mis on rvpgi suur ajend.

Kuid esmathtis on praegu peatada vhikatku levik ja hoida ra vrliikide sattumine loodusesse. Vhihaiguste leviku tkestamiseks tuleb vlja ttada toimivad igusaktid; see on mahukas ja mitut ametkonda hlmav t. Jevhi kaitseks vajalikke tegevusi on tpsemalt kirjeldatud dokumendis Tegevuskava jevhi (Astacus astacus) kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks Eestis [3].


Vhipgiks nutav kalastuskaart tuleb taotleda pgikoha maakonna keskkonnateenistusest. Tnavu oli vhipk lubatud vaid augustikuus ning vaid Harju, Jgeva, Tartu, Valga, Viljandi ja Vru maakonnas. Vhi rvpki vi ka muud keskkonnaigusrikkumist kahtlustades on iga loodusest hooliva kodaniku kohus teatada keskkonnainspektsioonile telefonil 1313.


1. Jrveklg, Arvi 1958. Jevhk Eestis. Bioloogia ja tnduslik thtsus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu.

2. Kaldre, Katrin jt. (koost.). Jevhk ja teda ohustavad vrvhiliigid. Eesti Loodusfoto. http://www.kalastusinfo.ee/media/voldik_trykifail.pdf

3. Laanetu, Nikolai; Hurt, Margo 2005. Tegevuskava jevhi (Astacus astacus) kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks Eestis. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.

4. Taugbl, Trond; Skurdal, Jostein 1993. Crayfish plague and management strategies in Norway. Biological Conservation 63: 7582.

5. Tulonen, Jouni jt. 1998. Rapuvedet tuottaviksi. Riista- ja kalatalouden tutki-, Helsinki.

6. Souty-Grosset, Catherine et al. (eds.) 2006. Atlas of Crayfish in Europe. Museum national dHistoire naturelle, Paris. Patrimoines naturels: 64.



Margo Hurt
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet