2008/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2008/9
Meie puravikke 9

LAMBATATIK sdav
Suillus granulatus

Kbar kollakaspruun kuni punakaskollane, paksult limane, kumer, lbimt kuni 12 cm. Torukesed helekollased, vanemalt mrdunudkollased, otse jala klge kasvanud vi mnikord nrgalt laskuvad; poorid sama vrvusega, vga vikesed, marad kuni marnurgelised. Jalg helekollane, tipp silmapaistvalt teraline, rngata, kuni 6 1,5 cm. Pooridel ja jala tipus niiske ilmaga tihti piimjad tilgakesed. Seeneliha valkjas vi kollane, puuviljalhnaga. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 810 2,54 m.

Liivastes mnnikutes, eriti noorendikes, nmmedel, kasvavad tihti vitatikuga lbisegi. ks tavalisemaid Eesti puravikulisi. VIIX. Hea sgiseen vrskelt.
Sarnased liigid: vitatik ja roosa tatik.

LEHMATATIK sdav

Suillus bovinus


Kbar kollakas- kuni punakaspruun, sageli roosakate toonidega, limane, kumer kuni lame, lbimt kuni 10 cm. Torukesed algul hele- kuni mrdunudkollased, hiljem oliivpruunid, kbaralihast halvasti eraldatavad, jalale otse klge kasvanud kuni laskuvad; poorid sama vrvusega vi tihti roostepruunikad, laiad (le 1 mm), nurgelised, sekundaarsete vaheseintega. Jalg kbara vrvi, allpool tihti roostepunakas, tipus helekollane, kuiv, mnikord alusel ahenev, kuni 6 1,5 cm. Seeneliha helekollane, jalas eredam, tihti pruunika vi roosaka tooniga, kumjalt sitke. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 610 34 m.

Mnnikutes, eriti metsaservadel, -sihtidel ja -teedel, tihti hiiglaslike kogumikena, vga sageli; ks tavalisemaid Eesti puravikulisi. IXXI. Sdav vrskelt.



LIIVTATIK sdav

Suillus variegatus


Viljakehad kvad ja kompaktsed, vrvuvad vajutamisel ja murdekohtadel rohekassiniseks. Kbar kollakas- kuni oranpruun, vanalt pleekkollane, kleepuv, sametjas kuni peene-viltjassoomuseline (nagu liivateradega le puistatud), pris vanalt tiesti paljas ja silmatorkavalt terava servaga, padijas-kumer, lbimt kuni 12 cm. Torukesed mrdunudkollased kuni oliivpruunid, jalale otse klge kasvanud; poorid nurgelised, vikesed (kuni 1 mm). Jalg kbara vrvi, teraline, kuni 8 3 cm. Seeneliha helekollane, hapuka lhnaga. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 711 37 m.

Liivastes ja rabamnnikutes, nmmemetsades, vga sageli; ks tavalisemaid Eesti puravikulisi. VIIX. Hea sgiseen vrskelt.



BELLINI TATIK

Suillus bellinii


Kbar noorena valge vi valkjas, pruunikate plekkidega, vanalt hele- kuni kastanpruun, serv valge, sidrunkollane vi vanalt violetja tooniga, lbimt kuni 10 cm. Torukesed algul valkjad, hiljem helekollased kuni oliivkollased, lhikesed; poorid sama vrvusega, vikesed (alla 1 mm). Jalg valkjas, tipus sidrunkollane, arvukate veinpunaste vi roosakasvioletjate tppidega, rngata, alusel mnikord aheneb, kuni 8 x 3 cm. Seeneliha valkjas kuni helekollane. Eospulber pruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 7,510 x 3,54,5 m.

Kasvab koos mndidega. Vga harva. VIIIIX. Sdavus teadmata.



ROOSA TATIK sdav

Suillus collinitus


Kbar kollakaspruun, tihti punaka varjundiga, limane, kumer, lbimt kuni 10 cm. Torukesed hele- kuni mrdunudkollased, otse jala klge kasvanud; poorid sama vrvusega, vikesed, marad. Jalg helekollane, tipp teraline, rngata, kuni 6 1,5 cm, seeneniidistik mullas ja jala alumises otsas roosa. Seeneliha valkjas kuni kollane. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 810 2,54 m.

Loometsades, vga harva. VIIIIX. Sdavus nagu lambatatikul, harulduse tttu soovitatav korjamist vltida.

Sarnased liigid: vitatik ja lambatatik.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet