Rannaniidud on tänapäeval sattunud hävimisohtu. Rahuste rannaniit Saaremaal on üks paremini säilinud ja esinduslikumaid Eestis.

Rahuste looduskaitseala paikneb Sõrve sääre kaelal Salme vallas Rahuste ja Tiirimetsa külas ja hõlmab ligi 700 ha.

Ajalugu. 1962. aastal rajati Kingissepa rajooni TSN täitevkomitee otsusega “Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis” Ooslamaa linnustiku keeluala, et hoida linnu- ja taimeliike ning kooslusi. 2007. aastal kaitstavat ala laiendati: nüüdne Rahuste looduskaitseala haarab endasse ka ainulaadse Rahuste rannaniidukompleksi ja põhialast mõni kilomeeter põhja poole jääva Kriimi saare. Kaitse-eesmärk on jäänud enam-vähem samaks: hoida niidukooslusi ning nendega seotud ohustatud liike. Praegu kuulub Rahuste Natura 2000 võrgustikku.

Rannaniiduks nimetatakse mere mõjualas asuvat ja kõrgveega üleujutatavat niidutaimkattega ala. Euroopas on rannaniidud viimastel aastakümnetel haruldaseks jäänud ning seetõttu loodusdirektiiviga määratud nn. esmatähtsate elupaigatüüpide hulka.

Rahuste rannaniit asub laugel kamardunud rannikualal, kus on palju graniitkive ja suuri rändrahne. Maakerke tõttu laieneb niit aastate jooksul järjest mere poole. Meri on rannaniidu kui avamaakoosluse elustikule väga tähtis, ent samamoodi ka niitmine ja karjatamine, mis hoiavad ära roostumise ja kadakate levimise. Siinne rannikumaastik on kujunenud inimese ja looduse pikaajalisel koostoimel ning ka siinsete väärtuste püsimine eeldab looduse ja inimese harmoonilist tasakaalu.

Randlaste elu on alati olnud seotud merega. Kitsale rannaribale rajati lautrikohad, rannajoonest veidi kaugemale ja kõrgemale aga eluasemed. Rannikute püsielanikkond oskas elada loodusega käsikäes. Paraku on püsielanikke jäänud üha vähemaks ja nende elulaad muutunud. Kunagine oskus on vajumas unustuse hõlma.

Maastik. Rahustesse tasub tulla juba üksnes suurepäraste maastikupiltide pärast: vaatlustornist saab hea ülevaate kogu kaitsealast, silmarõõmu pakuvad peale niidukoosluse ka lautrikohad, kiviaiad, rändrahnud, mis katavad peaaegu kogu niitu, linnud ja mererand, üksikud puud ja palju muud.

Taimestik. Omapärase veereþiimi ja soolasisaldusega rannamullal on kujunenud vaheldusrikas niidukooslus. Siin tunnevad end koduselt eelkõige soolalembesed ja merevee üleujutusi taluvad taimed, nagu rand-soodahein ja rannikas. Puudest leidub üksikuid pooppuid ja kadakaid.

Linnud. Euroopa linnudirektiivis märgitud ohustatud liikidest on kaitsealal kohatud niidurüdi, väikekosklat, räuska, randtiiru, valgepõsk-laglet, tõmmukajakat, liivatülli ja punajalg-tildrit [2]. Lindude rändeaegse peatuspaigana on eriti väärtuslik niidu hooldatud (niidetud või karjatatud) osa.

Avatud rannaniidud on väga tähtis ja mõnel pool ka ainus pesitsuspaik kurvitsalistele. Näiteks niidurüdi saab pesitseda eelkõige just hooldatud rannaniidul. Kevad- ja sügisrändel on rannaniidud hindamatu väärtusega peatus- ja toitumispaik ka haneliste jaoks. Eriti rohkel arvul tavatsevad Rahuste rannaniidul toituda hallhani ja valgepõsk-lagle. Rände ajal peatub valgepõsk-laglesid siin ligikaudu 8000.

Ehitussurve. Rannikualadel kipuvad põrkuma eri huvid: ühest küljest vajadus säilitada omapäraseid ja looduskaitse seisukohast väärtuslikke poollooduslikke kooslusi, teisest küljest soov arendada rannikut puhkepiirkonnana.

Peamine oht Rahuste looduskaitsealale on ehitusarendus. Uued majad ja suvilad ähvardavad rannaniitu tükeldada. Senini on seda suudetud ära hoida. Sobimatu välimuse ja paigutusega ehitised kahandaksid maastiku esteetilist ja puhkemajanduslikku väärtust, rääkimata ohust looduskooslustele.

Kaitsekord. Kaitseala jaguneb kaitsekorra eripära ja majandustegevuse piirangute järgi Kriimi loodusreservaadiks, Ooslamaa ja Rahuste sihtkaitsevööndiks ja Arima piiranguvööndiks. Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, korjata marju ja seeni kogu alal, välja arvatud Ooslamaa sihtkaitsevööndis 1. aprillist 1. juulini ja Kriimi saare loodusreservaadis. Kriimi saare kooslus on jäetud üksnes looduse kujundada. Inimestel on keelatud seal viibida, v. a. eriolukordades kaitseala valitseja nõusolekul [1].

Nagu juba öeldud, tuleb rannaniitu kui poollooduslikku kooslust karjatada, kohati niita heina ja roogu ning kujundada puu- ja põõsarinnet. Seda ongi edukalt tehtud.

Kaitseala valitseb Saaremaa keskkonnateenistus ja kaitset korraldab riiklik looduskaitsekeskus. Täpsemalt võib kaitsekorra kohta lugeda Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskirjast [3].

1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem): www.eelis.ee

2. Koppel-Lepik, Mari 2006. Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. Käsikiri Saaremaa keskkonnateenistuses.

3. Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskiri. Riigi Teataja: RTI, 23.01.2007, 5, 25; http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12777641